11 Aqpan, 2019

Táýelsizdik jáne generasııa

332 retkórsetildi

Qazaq mádenıeti men óneriniń damýy, nasıhattalýy – táýelsiz el atanýynyń arqasy. О́ndiristik, ekonomıkalyq qarym-qatynasta, aqparat almasýda ǵana emes, álemdik deńgeıde eldiń tól dástúrin dáripteýde, ulttyq boıaýyn tanytýda egemendik uǵymynyń róli zor. Qazaq memleketiniń erkindigi men bostandyǵy rýhanı, kórkem muralardyń qaıta jańǵyryp, keńinen tanylýyna negiz bolýda.

О́tken ǵasyrdyń orta sheninde jetilgen aǵa býynǵa Kúltegin, Tonykók nemese Tumar, Beıbarys esimderi je­te tanys bolmasa, táýelsizdik jyl­­dary jańa generasııalyq býyn qalyp­tasyp, basqarý júıesinde keńestik totalıtarlyq júıe bolǵanyn tarıhtan oqyp bile alatyn, tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgerý úderisin tarıhtaǵy bir qubylys retinde ǵana sanaıtyn jańa urpaq paıda boldy. Erkindiktiń arqasynda jeke el retinde tanyla bastadyq. Bul – qazaq úshin eleýli sát. Bul ǵasyrmen, myńjyldyqtarmen sanasatyn tarıh kóshinde ekinshi músheliniń bel ortasyna kelgen Qazaq eli úshin jiger men qaırat, kúsh pen maqsat, senim men izdenis, eńbek pen qajyrlylyqty qajet etetin  ýaqyt.

Jańa generasııanyń qalyptasýy – urpaq zańdylyǵy. Sonymen qatar bul birinshiden, eldiń tól tiliniń damýyna, salt-dástúriniń jalǵasýyna, mádenıetiniń órkendeýine, ekonomı­kasynyń joǵarylaýyna yqpal etetin jańa býyn. Erkindigi joǵary, oı-sanasy táýelsiz búgingi generasııa toqsanynshy jyldardaǵy jastarmen salystyrǵanda álemdik mádenıettegi aqparattardy meń­gerý, tehnologııany ıgerý, shet­el­derdiń terrıtorııalyq aýmaǵynda bolýy jáne ózge tilderdi meńgerý jaǵynan alǵa shyqty. 

Elbasymyzdyń arnaıy qoldaýymen júzege asyrylǵan «Bolashaq» baǵdar­lamasy Qazaqstan men ózge elder arasynda bilim men aqparattyń erkin alma­sýyna yqpal etip qana qoımaı, zııatker, kásibı oıly jastar býynyn qalyptastyrýǵa dańǵyl  jol ashty. Táýelsizdik jastarǵa erkindik berdi. Rýhty sezindirdi. Kúltegin jyrynda mynandaı joldar bar: «Altýn, kúmúsh, isigti, qýtaı býńsyz ancha birúr tabǵach býdýn saby súchig, aǵysy ıymshaq ermis» – «Altyndy, kúmisti, daqyldy, jibekti sonshama sheksiz berip jatqan tabǵash halqynyń sózi tátti, buıymy asyl edi. Aqyldy kisilerdi, batyl kisilerdi tabǵashtar qozǵaı alǵan joq. (Eger) bir kisi aldansa, (onda) rýy, halqy tuqymyna deıin qalmas edi. Tátti sóz, asyl dúnıesine kóp aldanyp, Túrki halqy, qyryldyń, Túrki halqy, joıyldyń», deıdi ǵoı atalǵan jyrda. Mundaǵy tabǵash halqy qaı el ekendigi bárimizge belgili. Jyly sózimen, buıymdarymen jarty jahandy jaýlaǵan, kók túrikter elin «batys», «shyǵys» dep ekige ajyratyp, elý jyldaı bodanyna aınaldyrǵan tabǵash halqynan tize qosyp, óz erkin alyp shyǵýǵa basty negiz bolǵan tekten be­rilgen tárbıesi men salt-ádetke be­rik­tilik jáne ata ǵuryptyq ustanym edi. Tárbıemiz tegimizden ajyramasyn, qaza­qylyǵymyz qalpynan taımasyn.

Tuǵyr myqty bolmasa, turaqtylyq bolmaıdy. Al halyqtyń basty tuǵyry – táýelsizdik. Táýelsizdik tuǵyrynyń berik bolýy jastardyń qolynda. Jastardyń qajyr-qaıraty qaıtýsyz, ıntellekti joǵary, oı-paıymy bıik, zaman talabyna saı, qazaqylyǵy saqtalǵan bolsa, eldiń erteńi jarqyn bolmaq.

Araı JÚNDIBAEVA,

Semeı qalasynyń Shákárim atyndaǵy memlekettik ýnıversıteti qazaq tili men ádebıeti kafedrasynyń meńgerýshisi,
fılosofııa doktory (PhD), qaýymdastyrylǵan professor

SEMEI

Sońǵy jańalyqtar

Kókshetaýda qara daýyl, qarly jańbyr

Aımaqtar • Búgin, 22:15

Tynyshtyqbek Ábdikákimuly. KARANTIN

Ádebıet • Búgin, 20:57

Almaty: Jolaýshylar aǵyny men kólik sany azaıdy

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 18:10

Betperde kıgen kóktem - 6

Qoǵam • Búgin, 17:09

D dárýmeni - ınfeksııalardyń «jaýy»

Koronavırýs • Búgin, 16:47

Shymkent: Sıfrly otbasynyń bir kúni

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 15:58

Uqsas jańalyqtar