Tarıh • 11 Aqpan, 2019

Almatyda «Uly dala jáne Mandokı mırasy» atty halyqaralyq konferensııa ótti

586 retkórsetildi

Ol qazaq dalasynyń ejelgi órkenıeti men mádenıetine aıryqsha ǵashyq bolypty. Sodan bolar ómiriniń sońǵy sátinde ákesi: «Balam, bizdiń túbimiz qypshaq. Sen qazaq tilin úıren, tutas túrki áleminiń mádenıetin ıger» dep ósıet qaldyrypty. 

Áke amanatyna adaldyq tanytyp, tarıhqa tamyr jaıǵan uly dala murasyn zertteýdi murat tutqan ol sanaly ǵumyryn túbi bir túrki álemin toǵystyrýǵa sarp etti. О́tken shaqtyń paraǵyn aýdarsaq, elýge tolar-tolmas shaǵynda dúnıeden ozǵan belgili túrkolog, qypshaqtanýshy ǵalym Ishtvan Qońyr Mandokıdy qazaq halqymen baılanystyratyn qundylyqtardy kóptep kezdestiremiz. Aıtýly ǵalymnyń 75 jyldyǵyna oraı Halyqaralyq Túrki akademııasynyń uıytqy bolýymen Almaty tórinde eki kúnge jalǵasqan halyqaralyq konferensııada Mandokıdyń ǵylymdaǵy dara joly, azamattyq qyry keńinen aıtyldy.

Alys-jaqyn shet memleketterden kelgen dıplomattar men qoǵam qaıratkerleriniń, ǵalymdar men zııaly qaýym ókilderiniń basyn qosqan ǵylymı konferensııanyń taqyryby da ózgeshe. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalasynda aıtylǵan bastamalardy júzege asyrý aıasynda qolǵa alynǵan ıgi shara «Uly dala jáne Mandokı mırasy» dep atalǵan.

Sóz basynda tilge tıek etkenimizdeı, birneshe halyqtyń tilin ǵana emes, mádenıeti men dástúrin jetik meńgergen Mandokıdyń izdenisterge toly aıshyqty izi qazaq dalasynda da saırap jatyr. Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Altaıdan Anadolyǵa, Balatonnan Baıqalǵa, Kavkazdan Qarataýǵa deıingi alqapty sharlap júrip artyna telegeı-teńiz taǵylym qaldyrǵan Mandokı murasy – Uly dala mádenıetimen astasyp, sabaqtasyp jatqanyn aıtady. Akademııa jyl saıyn ǵalymnyń týǵan kúninde ony eske alý sharalaryn úzbeı uıymdastyryp keledi. Sonyń biri osydan bes jyl buryn elorda tórinde ǵalymnyń 70 jyldyq mereıtoıyna oraı «Mandokı Qońyr Ishtvan murasy: Uly dalada urpaqtar úndestigi» atty halyqaralyq deńgeıdegi forým ótip, osy shara aıasynda Mandokıdyń 16 myń kitaptan turatyn rýhanı murasy Túrki akademııasyna saltanatty túrde tapsyrylyp, onyń atynda kitaphana ashylǵan bolatyn. Ǵalymnyń qundy eńbekterin álem tilderine aýdaryp, kitap etip shyǵarý isinde de aýqymdy jobalar qolǵa alynǵan. Akademııa basshysy bul baǵyttaǵy jumystar júıeli túrde jalǵasyn tabatynyn jetkizdi.

Byltyr Majarstan Túrki Keńesine jáne Halyqaralyq Túrki akademııasyna baqylaýshy mártebege ıe bolǵan edi. Konferensııaǵa arnaıy kelgen Vengrııanyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne О́kiletti elshisi Andrash Baranı osynaý irgeli ıntegrasııalyq uıymdar tilegi bir baýyrlas halyqtardyń dostyǵyn nyǵaıtýǵa súbeli úles qosyp kele jatqanyn aıtady. Al uly tulǵalardyń murasyn nasıhattaý zııaly qaýym ókilderin ortaq ıgi maqsattarǵa jumyldyrmaq.

«Qońyr aǵamyzdyń atyn aıtsaq, onyń túrkitaný ǵylymynyń damýyna zor úles qosqan zertteýleri ǵana emes, sondaı-aq túrkitildes halyqtardyń birtutastyǵyn, olardyń arasyndaǵy baılanystardyń nyǵaıýyn, mádenıetteriniń jáne tilderiniń erkin túrde damýyn armandaıtyn tulǵanyń keıpi kóz aldymyzǵa keledi. Ásirese, qazaq tiliniń órkendeýine erekshe mán bergen Qońyr Mandokı tek majar men qazaqtyń ǵana emes, dúnıejúzindegi búkil túrki tildes elderdiń arasyndaǵy baýyrlyq qarym-qatynastyń sımvolyna aınaldy. О́mirden erte qaıtsa da ózi armandaǵan qazaq eliniń táýelsizdigin kórdi. Qazaqstan sol táýelsizdiktiń arqasynda Eýrazııa qurlyǵyna, álemge tanymal, bedeli joǵary elge aınaldy. Sondyqtan, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń shtab-páteri Uly dalanyń júregi – Astana qalasynda ornalasqany kezdeısoq emes. Al akademııa qabyrǵasynan Mandokı kitaphanasy ashylǵannan keıin Túrki akademııasyn Majarstannyń bir bóligi ornalasqan jer dep sanaımyz» dedi Andrash Baranı.

Mandokıdyń túrkiler men Majarlar arasyndaǵy tarıhı baılanystardy indete zertteýi, túrki halyqtarynyń ádebıet, folklor, poezııa úlgilerin majar tiline tárjimalaýdaǵy qaıtalanbas qoltańbasy, ol uıymdastyrǵan túrli ekspedısııalardyń tarıh úshin qundy derekke aınalǵany tarıhshylar tarapynan keńinen baıandaldy. Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory Zııabek Qabýldınov óz sózinde Qońyr Mandokıdyń basty ereksheligi evrosentrızm qamalyn buzyp, Uly dalanyń tarıhyn ashyq, taza, ádiletti túrde jaza bilýinde dep málimdedi. Búkil ómirin majarlar men qypshaqtardyń tarıhyn zertteýge arnaǵan Mandokıdyń bazalyq bilimi tarıhshy bolmasa da, osy baǵytta orasan oı-ıdeıalar qaldyrǵanyn tilge tıek etken ǵalym, osy rette birqatar tyń usynystardy ortaǵa saldy.

– Ishtvan Mandokı til mamany, túriktanýshy, folklorshy ǵana emes, sonymen birge has tarıhshy da bolǵanyn erekshe atap aıtýymyz kerek. Álem elderinde, Eýropada, Vengrııada pánaralyq baılanys jaqsy damyǵan. Máselen, lıngvıster jaqsy tarıhshy bola alady, tarıhshylar keremet folklorshy da bolady, folklorshylar myqty tarıhshy bolýy da tańqalarlyq jaı emes. Ol óz eńbekterinde IH-H ǵasyrlarda qazaqtardyń ata-babalarynyń biri majarlar Oral jáne Batys Sibirden Vengrııa jerine qalaı barǵanyn zertteıdi. Nemese, HIII ǵasyrdyń basynda onmyńdaǵan qypshaqtardyń Vengrııa jerine qalaı kóship barǵanyn zerdeleıdi.

Shyntýaıtynda ortaǵasyrlyq mamandar jetispeýshiliginen osy kezeń tarıhymyzda tereńnen zerttelmegeni barshamyzǵa aıan. Zertteıtin baǵyttar óte kóp. Sonyń biri – Armenııadaǵy qypshaqtardyń tarıhyn zertteý isi. Osyny myqtap qolǵa alý qajet. 2009 jyly Armenııaǵa jolymyz túsken edi. Sonda baıqaǵanym qazaq-túrki toponımıkasy, antroponımııa kóptep kezdesedi. «Qazaq» degen ózen bar, «Qypshaq» degen aýyldardy kezdestirdik. Sol mańaıdaǵy armıan turǵyndardyń túrleri, tili, salttary esimderi qazaqtarǵa óte uqsas keledi eken.

Sol sııaqty Grýzııaǵa HI-HIII ǵasyrlarda qypshaqtardyń onmyńdaǵan birneshe tolqyny bardy. Olar kóp ǵasyrlar boıy tarıhyn, tilin, dinin, salt-dástúrlerin saqtap keledi. Grýzııa elin seljuqtardan qorǵady. Mysaly 1121 jylǵy 12 tamyzda 300 myń seljuq áskerine grýzın – qypshaq áskeri toıtarys berdi. Dıdgorıı degen jerde 60 myńdaı ǵana birikken ásker soǵysqan, sonyń 45000 – qypshaqtar edi. Grýzınder keıinnen eskertkish qoıdy. Sondaı-aq Grýzııa patshasy Davıd IV-niń 5 myńǵa jýyq oqqaǵarlary da qypshaqtardan bolǵan.

Osyndaı tarıhı oqıǵalardy zertteıtin jańa býyn zertteýshilerdi ósirýimiz kerek. 16-17 ǵasyrlarda Armenııa jaqtan batys Ýkraınaǵa bir top qypshaqtar kóship barǵan. Ýkraındardyń bizge jaqyn bolǵandyǵy da osy kóshke baılanysty dep oılaımyn. Ýkraın tilinde kóptegen tıýrkızmder kezdesedi. Reseıdiń Omby oblysynda «Rýsskaıa Polıana», «Novovarshavka» degen aýdandar bar. Osy aýdandarda qypshaqtar turady. Solardyń arasynda majarlar da bar. DNK-y zerttegende Vengrııanyń majarlarymen Omby madıarlary týys ekeni dáleldengen. Osyny ǵylymı turǵyda zertteý kerek. Ishtvan Mandokı aǵamyz ortaǵasyrlyq madıar-qypshaqtardyń tarıhyn budan da tereń zertteýdi armandap ketti, – deıdi Zııabek Qabýldınov.

Alqaly jıynda Ulttyq ǵylym akademııasynyń prezıdenti Murat Jurynov, Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti, akademık О́mirzaq Aıtbaıuly, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń aǵa sarapshysy Qadyraly Qońqabaev, A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory Erden Qajybek jáne taǵy da basqa zııaly qaýym ókilderi Qońyr Mandokıdyń ǵıbratty ǵumyrynan syr shertetin jyly estelikterimen bólisti.

RF ǴA Ýfa ǵylymı ortalyǵy Tarıh, til, ádebıet zertteý ınstıtýtynyń jetekshisi, professor Fırdaýs Hısamıtdınova: «Mandokıdyń tarıhtaǵy beınesi jyldar ótken saıyn tulǵalana beredi. Asqaq rýhy tutas túrki halyqtaryn kezip júrgendeı áserge qaldyrady. Onyń 30 tomǵa arqaý bolarlyq muralaryn túrki dúnıesiniń gúldenýi jolynda paıdalanýymyz kerek» deıdi.

«Qazaq halqy óziniń dara perzenti, qypshaq uly Qońyrdy umytpaǵanyna men óte qýanyshtymyn. Ol qazaq jurtyn erekshe súıdi. Qazaqtyń baı ádep-ǵurpyn, tarıhyn, mádenıetin óte jetik bildi. Sony syılaǵandyqtan qazaqqa ǵashyq boldy. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynda aıtylǵan oılar týra Qońyrdyń arman-muratymen urshyqtasyp jatqandaı kórinedi. Ol tiri bolsa qatty qýanar edi dep oılaımyn. О́ıtkeni bul túrki halyqtary úshin máńgilik taqyryp» dep eske aldy Qońyr Mandokıdyń jary Ońaısha Maqsumqyzy.

Konferensııa barysynda túrki ıntegrasııasynyń nyǵaıýy men túrkologııa ǵylymynyń damýyna súbeli úles qosqan birqatar ǵalymdar men qaıratkerlerge Halyqaralyq Túrki akademııasynyń marapattary tabys etildi. Dálirek aıtsaq, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Telǵoja Januzaqovqa, sondaı-aq Vengrııanyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne О́kiletti elshisi Andrash Baranıǵa akademııanyń altyn medali, belgili ǵalym Álimhan Júnisbekke akademııanyń «Tomson» atyndaǵy medali tabystaldy. Oǵan qosa, tarıh ǵalymdarynyń doktory, professor Ahmet Toqtabaı, zertteýshi, qońyrtanýshy Ernar Masalımov arnaıy alǵys hatpen marapattaldy.

Taǵdyr joly qazaq qyzymen toǵystyryp, arman ańsaryn túrki jurtynyń birligi men bolashaǵyna baǵyshtaǵan jıhankez ǵalym óz ósıeti boıynsha qazaq topyraǵynda máńgilikke damyl tapty. Almatydaǵy Ishtvan Qońyr Mandokıdyń atymen atalǵan mektepte onyń mýzeıi bilim teńizine bet alǵan tálimgerler úshin úlgi-ónegeniń ordasy sekildi. Jıyn qorytyndysyna sáıkes qatysýshy qonaqtar Keńsaı zıratyna baryp, ǵalymnyń rýhyna quran baǵyshtap, gúl shoqtaryn qoıdy.

Arman OKTIаBR,

«Egemen Qazaqstan»

ALMATY

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Memleket basshysy Lı Chjanshýmen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 14:47

Túrkistan – jastar qalasy!

Aımaqtar • Keshe

Importtan ne uttyq?

Ekonomıka • Keshe

Festıvaldiń alǵashqy kúninde eki qoıylym sahnalandy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Eki juldyz» baıqaýy Almatyda bastaldy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Tarazda jedel baılanys ortalyǵy ashyldy

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Lısakovtyń «Báıteregi»

Aımaqtar • 20 Qyrkúıek, 2019

Alty boksshymyz jartylaı fınalda aıqasady

Sport • 20 Qyrkúıek, 2019

Gobelen – tekti ónerdiń týyndysy

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

«Mádenı qabat» joıylǵan joq

Qoǵam • 20 Qyrkúıek, 2019

Shahmardan terbelgen talbesik

Rýhanııat • 20 Qyrkúıek, 2019

Uqsas jańalyqtar