О́ner • 13 Aqpan, 2019

О́ner álemin shýlatqan kartınalar

375 retkórsetildi

Jýyrda Tretıakov galereıasyndaǵy Arhıp Kýındjıdyń «Aı-Petrı. Krym» (Memlekettik orys mýzeıi, Sankt-Peterbýrg, 1890 j.) kartınasy qoldy bolyp, ónersúıer qaýymdy ábigerge salǵan edi. Kóp uzamaı mýzeıdiń áleýmettik jelidegi paraqshasynda týyndynyń tabylǵanyn cúıinshilep jazdy.  

Ataqty kartınanyń saqtandyrý quny 12 mıllıon rýbl shamasynda. Ońaı oljaǵa qaryq bolǵysy kelgen ury pálendeı shym-shytyryq jos­par da qurmaǵan. Bar bolǵany kórme ótip jatqan zaldaǵy ilýli kartınany qoltyǵyna qystyra salyp, kóterip júre bergen. Kartınanyń ornynda joq ekenin kórme qonaqtary tústen keıin baıqamasa, jaıbaraqat júrgen mýzeı qyzmetkerleriniń qaperine de kirip shyqpaǵan. Qonaqtardyń biri aıt­qan soń baryp, mýzeı ákimshiligi shar­tarapqa jar salyp, kartınanyń urlanǵanyn habarlady. Jedel iz­destirý toby Zareche aýylyndaǵy shańy shyǵyp jatqan qurylys aýmaǵynan taýyp, bes kún degende týyndyny kórme tórine qaıta ákelip ildi. О́kinishke qaraı, mundaı baǵaly kartınalardyń qoldy bolýy, onymen qoımaı jym-jylas joǵalyp ketýi az kezdespeıdi.

«Urshyq ustaǵan Madonna», Leonardo da Vınchı (Nıý-Iork, jeke kolleksııa, 1501 j.)

Máselen, AQSh-tyń Federaldyq tergeý bıýrosy «Urshyq ustaǵan Ma­­­­donna» (Leonardo da Vınchı) týyn­dysynyń qoldy bolýyn álemdegi eń úzdik 10 kórkem shyǵarmany urlaǵan qylmystyń biri dep esepteıdi. 1501 jyly Florımýnd Roberttiń tapsyrysymen salynǵan bul kartınanyń urlanýy tipti qarapaıym. 2003 jyly gersog qamalynda týrıst keıpindegi eki tonaýshy kartınany terezeden op-ońaı shyǵaryp alǵan. Tapa-tal tústegi mundaı kópe-kórineý urlyqqa sener-senbesin bilmeı, ańyrap qarap turǵandarǵa, «qam jemeńizder, qymbattylarym, bul bar bolǵany ázirlik sharalary, biz polısııa qyzmetkerlerimiz», dep aýyzdaryn ańqıtyp ketken. Degenmen, kartına 2007 jyly kúzde Glazgodan tabylyp, Edınbýrgtegi Shotlandııa ulttyq galereıasyna qaıtaryldy. 

«Adel Bloh-Baýer portreti», Gýstav Klımt (Nıý-Iork, jańa kolleksııa, 1907 j.)

Al «Altyn Adel» nemese «Aýstrııalyq Mona Lıza» atalǵan atyshýly kartına Gýstav Klımttiń dań­qyn asyrǵan týyndylarynyń biri. Atyshýly deıtinimiz, Ekinshi dúnıe­júzilik soǵys kezinde Aýstrııa men AQSh arasyndaǵy kishigirim janjalǵa sebepker bolǵany bar. Portrette beınelengen Adel Bloh-Baýer (1881-1925) Vena bank keńesiniń bas dırektory Morıs Baýerdiń qyzy, bul sátte ol jıyrma alty jasta. Soǵys kezinde qoldy bolǵan «daýly» kartınanyń soty jeti jylǵa sozylyp, dúrbeleń ýaqytta AQSh-qa qashyp baryp sol jaqtyń turǵylyqty azamaty atanǵan Marııa Altmanǵa tıesili dep úkim shyǵardy. Ol Adeldiń nemere týysy bolyp keletin. Aýstrııalyq gazetterde «Ulttyq muramyzdy AQSh asyra almaımyz» degen syńaıdaǵy maqalalar ústi-ústine jazylyp jatty. Obaly qanekeı, Marııa Aýstrııa 300 mıllıon AQSh dollaryna kelisse, «Altyn Adeldi» týǵan ólkesinde qaldyratynyn aıtty. Ýdaı qymbat baǵaǵa qozǵala qoıǵan eshkim bolmady, aqyry kartına muhıt asyp, sol otbasynyń murageri Ronald Laýder Nıý-Iorktaǵy óziniń galereıasyna 135 mıllıon AQSh dollaryna satyp alady. 

«Arlekınniń basy», Pablo Pıkasso, 1971 jyl

2012 jyly Gollandııadaǵy kór­kem­óner galereıasynan áıgili óner týyn­dylarynyń urlanýy óner álemin shý­latqan iri oqıǵa retinde este qaldy. Urylar Matıss, Pıkasso («Arlekınniń basy», 1971 jyl) men Mone («Vaterloo kópiri, London», 1901 jyl) sııaqty áıgili sýretshilerdiń júzdegen mıllıon dollarǵa baǵalanatyn kartınalaryn jymqyrǵan. Urylardyń biri kórkemsýret galereıasyn tonaý­shylardy basqarǵan qylmysker retin­de aıyptalyp jatqanda, onyń sheshesi mo­laǵa jasyrylǵan kartınalardy­ qazyp alyp, aıǵaq qaldyrmas úshin peshke salyp órtep jibergen. Urlan­ǵan kartınalar avangardtyq óner týyn­dysyn jınaıtyn Trıton je­ke qorynyń murasy bolatyn. 1991­ jyly Amsterdamnan Van Gog­tyń 20 jumysyn urlaǵannan beri Nıder­landta mundaı aýqymdy óner týyndysyn tonaý oqıǵasy tirkelgen emes. Qazaqstandaǵy óner galereıalarynda ázirge mundaı urlyq bola qoıǵan joq, soǵan qaraǵanda bizdiń urylarymyzdyń óner týyndylaryna degen qurmet-qoshemeti áste joǵary bolsa kerek. 

Aıa О́MIRTAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Uǵyna bilgenge – ult taǵdyry

Saıasat • Búgin, 06:57

Kóńilge medet bolǵan maqala

Rýhanııat • Búgin, 06:56

54 adam jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 06:39

Qıyndyqpen birge jeńildik bar

Qoǵam • Búgin, 06:32

«Birlik joq jerde – tirlik joq»

Qoǵam • Búgin, 06:26

El bolyp eńseremiz

Saıasat • Búgin, 06:20

Jańa aýrýhana 12 kúnde salynady

Elorda • Búgin, 06:17

Daýyl «dertimizdi» anyqtap berdi

Aımaqtar • Búgin, 06:14

Býmerang

Rýhanııat • Búgin, 05:54

Qorǵaýshylarǵa da qoldaý qajet

Aımaqtar • Búgin, 05:46

Toıdyń sońy topyrlaǵan syrqat

Aımaqtar • Búgin, 05:43

Kıeli kitaptar: tyıymdar ne úshin jasalady?

Rýhanııat • Búgin, 05:34

Aqırekte – Arystan bab...

Tanym • Búgin, 05:33

Toqyma ónerkásibine tyń serpin kerek

Ekonomıka • Búgin, 05:22

Medısına ǵylymyn damytýǵa ne kedergi?

Medısına • Búgin, 05:15

Teatrdyń onlaın tartýy

Rýhanııat • Keshe

Úı janýarynan vırýs juǵa ma?

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar