Kıno • 14 Aqpan, 2019

«Aıka» – qazirgi qoǵam shyndyǵy

304 retkórsetildi

Jaryqqa shyqpaı turyp-aq ataǵy jahandy sharlap ketetin fılmder bolady. Al aıaqtalmaǵan óndiristik nusqasyn usynyp, jalǵyz kadrymen álemniń eń bedeldi syılyǵyn enshilep, baıqaýdyń erejesine ǵana emes, kúlli adamzattyń sanasyna silkinis jasaıtyn týyndy sırek. Rejısser Sergeı Dvorsevoıdyń «Aıka» fılmine ekinshi taǵdyr buıyrypty.

Fransııanyń áıgili Kann kıno­festıvali saraptaý alqa­synyń nazaryn birden ózine bur­ǵyzǵan sıqyr – basty róldegi aktrısanyń ekrannan jarq etken otty janary edi. Fılm ataýymen attas keıipkerdiń qıyn da qaıshylyqty taǵdyryn kemeline keltire keıiptep, jahan nazaryn jaýlaǵan qazaq qyzy Samal Eslıamovanyń ónerdegi baǵyn ashqan bul fılmdi kórermeni de uzaq kútti. Kúni keshe Astanadaǵy Saryarka kınoteatrynda ótken premeraǵa jınalǵan halyqtyń ystyq yqylasy sonyń aıǵaǵy.

О́nerdiń múmkindigi sheksiz. Keıde kórkemdigimen, endi birde shynaıylyǵymen baýraıdy. Al «Aıkada» kıno tiliniń osy eki tásili qatar sóıleıdi. Rejıs­ser men aktrısanyń tereńnen uǵys­­qan tandemi birden menmun­da­laı­dy. Kıno ssenarııi de bas­ty róldegi aktrısanyń bar múm­kindigin ashýǵa baǵyttalyp jazyl­ǵandaı. Samal keıipkerine, keıip­ker Samalǵa aınalyp ketken. Arasyn bólip, shekarasyn anyqtaý múmkin emes. Uly Abaı­sha aıtsaq, aınalasy tep-tegis jumyr shyǵypty. Syrttaı zerdeleseń de, áńgimege tarta ketseń de qazaqy bııazylyǵynan bir tanbaıtyn názik boıjetken ishki psıhologııalyq teketireste adam tanymastaı ózgerip keledi. Bul ásirese kıno aktrısasy úshin taptyrmas qasıet. Samaldyń fılmdegi izdenisi sonyń dáleli. Ekrannan jarq etken tazalyq pen muń qatar qon­ǵan otty janar Kók pen Jer­diń bir-birine qabyspas keńis­tigin birtutas álemge aınaldyryp jibergendeı. О́ner degen osy bolsa kerek.

– Akterge týabitti talanttan bólek, minez de qajet. Samaldyń boıynda qolǵa alǵan isin sońyna jetkizbeı tynbaıtyn qaısar da ójet minez bar. Syrttaı óte názik kóringenimen, ishki qýaty myqty. Samal jarq-jurqty bas­ty planǵa shyǵarǵan ıllıýstrator emes, shyn mánindegi sezimniń aktrısasy. Osy turǵydan kelgende biz jaqsy túsinistik, – deı­di akter tańdaý prosesinen syr shertken rejısser Sergeı Dvorsevoı.

Kúnkóris qamymen Máskeý­ge qonys aýdaryp, turmys­tyń túrli qıyndyǵyna shyda­maı týǵan balasynan bas tartyp, per­zent­hanada qaldyryp ketýge májbúr bolǵan qyrǵyz qyzy­­nyń taýqymetti taǵdyry baıan­­dalatyn fılm jat elde zańsyz jaldamaly jumys is­teıtin jandardyń qıyn da qaı­shylyqty ómirin boıamasyz sý­retteıdi. Statıstıkalyq máli­metke súıener bolsaq, Más­keý­ge qara jumys isteýge barǵan 250-den astam qyrǵyz áıeli tur­­mys taýqymetin jeńe almaı, sá­bıin perzenthanaǵa tastap ket­kendigi jóninde aqparat bar. Osy derekti negizge alǵan rejıs­ser óz fılminde jaldanýshy­lar men olardyń eńbegin qanaý­shylardyń ómirin syrttaı sýret­teýmen ǵana shektelmeıdi. Sol kúıdi basynan keship júrgen qyryq shyraqty áıel janynyń bar qatparyn, muńy men zaryn Aıka taǵdyry arqyly aqtaryp salady. 

Fılm aýyr áleýmettik, tur­mys­tyq máseleni kótere­tin­digine qaramastan, qarabaıyrlyqqa uryn­baǵan. Kıno tiline tán kór­kem­digin saqtap qalǵan. Kóshe­degi qar-batpaq aralasqan beı-bereket álem, ony fılm boıy úzdiksiz toqtamaı taptaı­tyn temir kólikter qatigez qoǵamdaǵy tap teńsizdigin, adam janynyń ekinshi adam aıaǵymen aıaýsyz taptalýyn allegorııa tilinde sátti shendestiredi. «Adamzattyń bárin súı, baýyrym dep...» deı­tin Abaı muraty tym-tym alysta qalypty. Qolǵa usta­ǵan ıti men mysyǵynyń aldy­na bar jaqsysyn tosyp, tip­ti dárigerge deıin aparyp mápe­leı­tinderge qolyn sozyp, kó­mek suraǵan adamnyń qıyn kúıi shybyn shaqqan qurly áser etpeıdi. Itiniń kúshigin dalaǵa qańǵyrtpaıtyn adam, shimirik­pes­ten perzentin dalaǵa tas­tap júre beredi. Paradoks! Biz son­daı qoǵamda ómir súrip ja­tyr ekenbiz. Aıka taǵdyry arqy­ly rejısser osyndaı oıǵa jeteleıdi.

– Fılminiń túsirilim jumy­sy uzaq ári qıyn joldan ótti. Tabıǵattyń ár qubylysyna saı epızodtarymyzdyń kórkem­digi men shynaıy shyǵýyna mán bere otyryp, jumys istedik. Árı­ne, bul jerde eń kóp salmaq bas­ty róldegi aktrısa Samalǵa tústi. Qar aralas jańbyrda, boranda túsirilim jasadyq. Tońý, aıaqtan sý ótý sekildi qıyndyqtarǵa tózý ǵana emes, akterlik oıyndy da óz deńgeıinde alyp shyǵý kerek boldy. Onyń ústine fılmniń janry da aýyr. Osy qıyndyqtar­dyń barlyǵyn eńserý jolyn­da Samal aıanbaı ter tókti. Tip­ti qyrǵyz tilin, ómir súrý salty men jalpy ulttyń mentalıtetin zert­teý maqsatynda birneshe aı Qyrǵyzstanǵa da baryp ómir súrip kórdi. Munyń barlyǵy úlken eńbek, – deıdi rejısser. 

Iá, eńbek bar jerde jeńis­tiń de qatar júrýi zańdy. О́t­ken jyly Halyqaralyq Kann kıno­fes­tıvalinde úzdik aktrısa atanǵan Samalǵa búgin týǵan eli qoshe­met kórsetti. О́ner ıesiniń ekran­daǵy shyna­ıy oıyny kórý­shisin beı-jaı qal­dyr­mady. Kórsetilimnen ár­q­aı­sysy jekeleı oı arqalap shyq­qan kórermen kózinen sony ańdadyq. 

Nazerke JUMABAI, 

«Egemen Qazaqstan» 

Sońǵy jańalyqtar

Búgingi jańalyqtar (27.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:45

Basylym basshylary - Erkin QYDYR (1962)

Basylym basshylary • Búgin, 17:05

Karateshiler Aýstrııada aıqasady

Sport • Búgin, 16:26

Almatyda sel júrý qaýpi joq

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Biz birgemiz: Aleksandr Baraev

Vıdeo • Búgin, 13:52

Álemniń 50 elimen jumys isteıtin oblys

Qazaqstan • Búgin, 12:58

Uqsas jańalyqtar