Qoǵam • 19 Aqpan, 2019

«Hat qorjyn» (19.02.2019)

5035 retkórsetildi

...maqtan tutady

Uly dalany jańǵyrta ber, basylym!

Búgin elý jyldan astam baýyr basqan «Egemen Qazaqstannyń» ár sany áli kúnge deıin kókiregimde saırap tur. Osy ýaqytqa deıin kúndelik júrgizemin. Ushqyr oı, utymdy sózder kezdesse kúndeligime túrtip qoıamyn, paraqtary súrlengen betterge kóz júgirtip qýat alamyn.

Abyz jýrnalıster basylymnyń bedelin bıiktetti. Sherhan Murtaza tusyndaǵy ótkir materıaldar gazettiń ajaryna jańa lep ákeldi, taralymdy kúrt ósirdi. Osy dástúrdi basylym odan ári jalǵastyrdy. Jýrnalısterdiń jazý mánerleri, keıipkerdiń bolmysyn asha túsýdegi qalam tartystary súısintedi. Myrzataı Joldasbekov, Rollan Seısenbaev, Nesipbek Aıtuly syndy avtorlardyń dúnıesin tamsana oqımyz. Bıylǵy basylymda jarııalanǵan Kámshat, Sherhan, aqyn Maǵjan jaıynda jazylǵan dúnıeler oqyrmannyń júreginde saqtaýly, aýzynan tastamaı aıtyp otyrady.
Redaktor – gazettiń arhıtektory. Gazettiń qýaty – bilikti avtorlar men jýrnalıster shoǵyryna baılanysty. Biz basylymnan kezinde Baýbek Bulqyshev, Sattar Erýbaev, Jeken Jumahanov, Ázilhan Nurshaıyqov syndy qalamgerlerdiń tushymdy dúnıelerin oqyp, sýsynymyzdy qandyrǵan urpaqpyz. Aqyn Asqardyń, Álisherdiń feletondary men satıralyq óleńderin jattap óstik. 
Qazir basylym Qazaqstannyń Uly dalasynyń ár qıyryndaǵy jańalyqty kún qurǵatpaı jetkizýge múmkindik týǵyzdy. О́ıtkeni «Egemen Qazaqstan» qazir jergilikti jerdiń ózinde basylyp, qoly­myzǵa boıaýy keppeı tıetin boldy. Oqyrman, uly dalanyń ǵasyryndaǵy shejiresine úlesińdi qos.

Qaıyrbek MYRZAHMETULY,

ardager jýrnalıst

 

...pikirin joldaıdy

«Tańdaıyna bulbul uıa salǵan...»

Muhıttyń án-murasyn búgingi kúnge jalǵaǵan halqymyzdyń jeztańdaı ánshisi, daraboz daryn Ǵarıfolla Qurmanǵalıevtiń dúnıege kelgenine bıyl 110 jyl tolyp otyr. Ol ejelgi án týyndylarynyń ekinshi tynysyn ashyp, ony konserttik-operalyq oryndaý deńgeıine kótere bilgen ári tek ózine ǵana tán oryndaý máneri men sheberligin qalyptastyrǵan sańlaq óner ıesi edi. Ǵarekeń kóziniń tirisinde halyq ánderi men termelerin naqyshyna keltire quıqyljyta oryndap, halyqtyń súıispenshiligine bólendi. Sonymen birge Ǵ.Qurmanǵalıev óz mektep-stýdııasyn ashyp, júzdegen shákirtter tárbıelep, halyqtyq án dástúriniń sabaqtastyǵy úzilmeýine de mol úles qosty. О́miriniń aıaǵyna deıin ustazdyq etýden jalyqqan joq. 

Onyń aqyn Tólegen Aıbergenov jyrlaǵandaı «bulbul uıa salǵan tańdaıy» men alty qyrdyń astynan estiletindeı ǵajaıyp únine Qytaı, Pákistan, Iran, Germanııa jáne Italııa eliniń tyńdarmandary da tańǵalǵany bólek áńgime. Aqıyq ánshiniń ot shashyp turatyn janary da halqymyzdyń kókeıinen óshpek emes. 

Qaıtalanbas talanttyń otbasylyq muraǵatynda oryndaýshylyq ónerge degen kózqarastary men oı-tujyrymdary jáne ádistemelik sıpattaǵy jazbalary men kúndelikteri saqtalǵan. Aldaǵy ýaqytta ony elep-ekshep dástúrli ónerimizdi damytýdyń bir qajetine jaratqan jón dep sanaımyn.

Murat AMANShIEV,

Qurmanǵazy atyndaǵy Oral saz kolledjiniń oqytýshysy

Batys Qazaqstan oblysy

 

...oı qozǵaıdy

Ana qyzy úshin uıalmaıtyndaı bolsa 

Qazaqta «Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degen maqal bar. Qyzdardyń ınabatty da aqyldy, kórgendi bolyp ósýi anasynan alǵan tálim-tárbıesine tikeleı baılanysty. Qyzdardyń, ıaǵnı bolashaq analardyń qandaı bolmaǵy jas kezinde boıyna sińirgen úlgi-ónegesinen de bastaý alary anyq.

Qyz bala anaǵa jaqyn bolyp keledi. Shyr etip dúnıege kelgen náreste ana qushaǵynan jubanysh tabady. Sábıge alǵash jyly sózin aıtatyn da, balasyn óz qoǵamyna laıyqty iltıpatty azamat etip ósiretin de ana. Ataqty shveısarııalyq pedagog I.Pestalosıı: «Balasy – anasy, tek anasy arqyly ǵana búkil jaryq dúnıeni, búkil álemdi tanyp biledi» degen eken. Endeshe, anasy qyzyn analyq mahabbatqa bólep, syrlasyp, úı sharýasyna ıkemdep, ret-retimen sanasyna sińirip, erteń bir shańyraqtyń kelini bolatynyn esine salyp otyrsa qandaı ǵanıbet. О́kinishtisi, qazir toqyma toqyp, quraq qurap, keste tigý bylaı tursyn, úı ustaýdy, tamaq pisirýdi, kir jýýdy, qonaq kútýdi bilmeıtin qyzdarymyz ósip kele jatqany qynjyltady. 
Qazir qyzdarymyzdy erkin, betinen qaqpaı ósirip jatyrmyz. О́z úıinde erkelesin-aq, biraq qyz bala óziniń shańyraǵynda qonaq ekenin, erteń bir shańyraqtyń kelini, kósegesin kógerter otanasy atanatynyn bilý mańyzdy. О́z baqyty úshin kúresip, aıanbaı eńbek etip, otaǵasynyń basyn tórge, otbasyn alǵa jeteleıtin, keshegi qazaqtyń asyl analarynyń izin jalǵar maqtaýly qyzdarymyz kóp bolǵaı!

Baǵdagúl BALAÝBAEVA

 

...úlgi etedi

Kitap oqıyq, aǵaıyn!

Búgingi zaman – ǵalamtor, sandyq mýltımedııalyq qurylǵylar saltanat qurǵan zaman. Kitapty elektrondy túrde ǵalamtor arqyly da oqýǵa bolady. Kitapty taldap, talqylap oqıtyn orta azaıdy. 

Y.Altynsarın atyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan mektep-ınternatta saltanatty túrde býkkrossıng aksııasy uıymdastyryldy. Bul mádenı sharanyń maqsaty – kórkem ádebıetterdiń oqylymnan shyǵyp qalmaı óz oqyrmanyn tabýyna yqpal etý, turǵyndardyń kitap oqýǵa degen súıispenshiligin arttyrý. Býkkrossıngtiń basty prınsıpi: «Al. Oqy. Qaıtar». Aǵylshyn tilindegi «býkkrossıng» sózi – týra balamasynda kitaptyń qıylysýy degen maǵynany beredi. Qazaqshaǵa aýdarylǵanda «kitaptyń aınalymda júrýi» bolyp shyǵady.

Osy maqsatta jasalyp otyrǵan býkkrossıng aksııasyna bizdiń mekteptiń ustazdary, oqý­shylary óz úlesterin qosyp, úlken qy­zyǵý­shylyqpen qatysýda. Oqy­ǵan qyzyqty kitaptaryn býkkrossıng sórelerine qoıyp, ornyna sol sóreden ózi oqymaǵan kitapty alyp ketýi arqyly dostarymen bólisedi.

Qansha jerden zaman ózgerip, tehnologııa damyp ketkenimen, kitap­tyń róli árqashan da bıik bolyp qala bermek. Kitap oqıyq, aǵaıyn!

S.KABDÝLINA,

Y.Altynsarın atyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan mektep-ınternattyń kitaphanashysy

Qostanaı

Sońǵy jańalyqtar

Búgingi jańalyqtar (27.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:45

Basylym basshylary - Erkin QYDYR (1962)

Basylym basshylary • Búgin, 17:05

Karateshiler Aýstrııada aıqasady

Sport • Búgin, 16:26

Almatyda sel júrý qaýpi joq

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Biz birgemiz: Aleksandr Baraev

Vıdeo • Búgin, 13:52

Álemniń 50 elimen jumys isteıtin oblys

Qazaqstan • Búgin, 12:58

Uqsas jańalyqtar