04 Naýryz, 2019

Kavkazdyq balýandar nege myqty?

765 retkórsetildi

Sport taqyrybyna qalam tartyp júr­gen jýrnalshy retinde biz paqyrdy kóp oılan­dy­ra­tyn bir saýal bar. Ol mynaý: «Kavkazdyq balýan­dar nege myqty?». Aıtalyq qazirgi tań­da jekpe-jek sport túrleri boıynsha Reseı qura­masynyń 80 paıyzy kavkazdyqtar, ıaǵnı taý halyqtary. Dzúdo, erkin jáne grek-rım kú­resi boıynsha álemdegi eń myqtylar tek osy óńirden, tipti deni daǵystandyq. Sonda deımiz-aý, bar-joǵy úsh mıllıonǵa jeteǵabyl qapta­ýlyq jigitter ózderinen 40 ese kóp orys jur­ty­nan qalaısha myqty?! 

Myna bir derekke nazar aýdaryńyz, taýlyqtar ara­synan sońǵy 50 jylda sambo, dzúdo, erkin jáne grek-rım kúres túrlerinen Olımpıada, álem, Eý­ropa chempıony jáne júldegeri atanǵan 315-ge jýyq balýan shyǵypty. Al bizdiń 14 mıllıon qazaqtan shyqqan sońǵy 50 jylda Olımpıada, álem, Eýropa chempıony atanǵan azamattardy sanap kórińiz. Bir, eki, úsh... boldy. 

Ári qaraı tereńdeı tússek, ǵalamda jan sany 964 myńdy (850 myńy Daǵystanda turady) quraıtyn avar deıtin halyq bar. Osylardan elýge jýyq Olımpıada men álem chempıony shyqqan eken. Bergi jaǵyn sýyrtpaqtap aıtsaq, Hadjymýrad Mogomedov, Sagıd Mýrtazalıev, Máýlet jáne Adam Batyrovtar, t.b. Buǵan álemniń bes dúrkin chempıony Álı Álıevti qosyp qoıyńyz. 

Sol sıaqty bar-joǵy 431 myń qumyqtan, erkin kúres túri boıynsha Olımpıada chempıondary men júldegerleri – Saıpýlla Absaıtov, Magomed-Gasan Abýshev, Rasýl Battalov, Ilıas Bekbýlatov, Bahtıar Ahmetov, álem jáne Eýropa chempıondary men júldegerleri – Nasrýlla Nasrýllaev, Narıman Israpılov, Mýrad Ramazanovtar shyqsa, jalpy kúres túrleri boıynsha 17 balýan Olımpıada jáne álem chempıony atanypty.

Jan sany bizden 26 ese az legzınderden dzıýdo kúresinen álem chempıony Sadır Aıvazov, Telman Kýrbanov jáne táýelsiz Ázerbaıjan tarıhynda tuńǵysh Olımpıada jeńimpazy Nazım Kýrbanov, sambodan álem chempıondary – Eldar Alıev, Nazır Mamedalıev, Islam Mamedov, erkin kúresten álemniń eki dúrkin jeńimpazy Rýslan Ashýralıev shyqqan. 

Sol sıaqty adamy jarty mıllıonnan aspaıtyn darǵyndardyń 14 jigiti kúrestiń ár túrinen Olımpıada jáne álem, Eýropa chempıony atanyp úlgeripti. Olar erkin kúresten álemniń eki dúrkin, Eýropanyń tórt dúrkin chempıony Magomed Azızov, Eýropa chempıo­ny Álı Isaev, álem kýbogynyń eki márte ıegeri Rýslan Karaev, Eýropanyń eki márte jeńimpazy, álem chempıonatynyń kúmis júldegeri Býzaı Ibragımov, t.b.

Daǵystan avtonomıaly respýblıkasynyń quramyna kiretin joǵarydaǵy tórt halyqtan basqa: noǵaı (40,4 myń), lak (161 myń), tabasaran (118 myń), agýl (28 myń), sahýr (9,8 myń), tat (0,2 myń)... t.b. jurttardyń ulandary da qashannan beri tý ustap, tulpar minip úırengen. Atap aıtqanda, erkin kúresten Olımpıada chempıony Shırvanı Mýradov (lak), Olımpıadanyń kúmis júldegeri Nası Býlgaev (agýl), dzıýdodan álem kýbogynyń ıegeri Kamal Han-Magomedov (tabasaran) jáne fýtboldan 2002-jyly ótken álem birinshiliginde Túrkıa quramasynyń sapynda «altyn gol» soqqan Ilhan Mansyz (noǵaı).

Joǵarydaǵy ult-ulystar sıaqty Daǵystan Respýblıkasynyń quramynda bolmasa da, jalpy taýlyqtar deıtin atqa ıe, kabardın-balqar (545 myń), adygeıler (128,5 myń), osetınderdiń (516 myń) sportta jetken jetistikteri bizdi on oraıdy. 128 myń adygeıdiń 48 ulany, sambo, erkin kúres, grek-rım, dzúdodan Olımpıada, álem, Eýropa chempıony nemese júldegeri atanyp úlgergen. Bulardyń jeńisiniń basy 1948-jyly Olımpıadanyń jeńis tuǵyryna kóterilgen Gýshe Iashardan bastalsa, ári qaraı Atalaı Mahmud, Arambaı Emıj, Aslanbek Hýshtov, t.b. bolyp kete beredi. 

Al álemde jarty-aq mıllıon osetınniń jetistigi de eshbir memleketten kem túspeıdi. Erkin kúresten álemniń tórt dúrkin chempıony Besik Kýdýhov, Hadjymurad Gasalov, eki dúrkin chempıony Taımýraz Dzagoev, Olımpıadanyń eki dúrkin jeńimpazy Soslan Andıev, úsh dúrkin chempıony Artýr Taımazov (Ózbekstan atynan kúresip júr), álem jáne Eýropa chempıondary – Ibragım Aldatov, Iý. Gýsov, Alan Dýdaev, Aravat Sabeev, Irbek Farnıev, t.b.

Kabardın-balqar baýyrlarymyzdyń da onshaqty jigiti kúreste álemdik deńgeıge kóterilgen. Atap aıt­qanda: Bılıal Mahov, Mýlıd Lampejev, Anzor Ýrıs­hev, Alekseı Kazıev, Arsen Maırov, Rasýl Mashezov, t.b. 

Osy jerden tizgin tartyp, taqyryptaǵy suraqqa qaıta oralaıyq. «Kavkazdyq balýandar nege myqty?». Dál osy suraqty birneshe jyldyń aldynda orys jýrnalısteri erkin kúresten eki dúrkin Olımpıada chempıony daǵystandyq balýan Máýlet Batyrovqa qoıǵan eken, ol: «Bizdiń jigitterdiń rýhy basym», dep jaýap berse, erkin kúresten Olımpıadanyń úsh, álemniń alty dúrkin chempıony Bývaısar Saıtıev: «Bizdiń jigitterdiń boıynda haqqa degen zor qushtarlyq jáne qaıtpas namys bar», dep qysqa qaıyrypty. 

Demek, bizdiń balýandardyń boıynda taýlyq jigit­ter aıtqan haqqa qushtarlyq, rýh azattyǵy, qaısar namys jetpeı jatyr degen sóz. Buny qalaı qalyptastyramyz, ol endi basqa áńgime.

Sońǵy jańalyqtar

Elimizde indet juqtyrǵandar sany 500-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:30

Juma: Almatyda 28 indet oshaǵy karantınde tur

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Almatyda zerthanalar sany artady

Ońtústik Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar