Qazaqstan • 11 Naýryz, 2019

Veterınarııa salasyna kóńil bólý qajet

1158 retkórsetildi

Keń-baıtaq jeri bar Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵyn, onyń ishinde mal sharýashylyǵyn damytý máselesi óte ózekti. Jaı­laýdy malǵa, tóskeıdi tólge toltyratyn keshendi shara­lardyń bir tarmaǵy – veterınarııa isiniń sońǵy jyldary toqyraı bastaǵany baıqalady.

Al negizinde Qazaqstan­da­ǵy veterınarııa isi – buryn­nan qalyptasqan, dástúri men jo­ly bar sala bolatyn. Oral qa­la­­synda elimiz boıynsha tuń­ǵysh veterınarııalyq zerthana 1897 jyly ashylǵan eken. Bul 1935 jyldan bastap Batys Qazaq­stan ǵylymı-zertteý stansasy­na aınaldy. Veterınarııa ǵy­lym­darynyń doktory, Jáń­gir han atyndaǵy Batys Qazaq­stan agrarlyq-tehnıkalyq ýnı­ver­sı­tetiniń professory, jarty ǵasyr ǵumyryn veterınarııa salasyna arnaǵan ǵalym Málik Shálmenov osy stansada 30 jyldaı eńbek etken. 2006 jyldan beri Jáńgir han atyndaǵy BQATÝ-de maman tárbıelep keledi.

Ol «Egemen Qazaqstan» gazeti elimizdegi veterına­rııa sa­­la­­synyń jaı-kúıine únemi kóńil bólip, másele kó­te­rip jú­reti­nin sońǵy 2-3 jyl kólemin­de, «Aýyl­­yń­­yzda mal dárigeri bar ma?», «Ve­te­rı­narııada bet­burys bolar ma eken?», «Qoskól tur­ǵyn­dary kómek kútedi», «Ve­te­rı­narııa búkil adamzatty em­deıdi» degen taqyryptarmen mal dárigeriniń mártebesine, saladaǵy túıtkilderge qatysty ózekti maqa­lalar jaryq kórgenin jaqsy biledi.  «Aıtylǵan áńgime az emes. Biraq bul máseleni únemi nazarda ustap, túıindi túıt­kilderdiń sheshimin talap etip otyrmasaq bolmaıdy», deı­di professor.

– Buryn oblystyq veterı­narııa bólimsheleri men zert­ha­na­larynyń brýsellezge, tý­berkýlezge qarsy kúres ekspedı­sııa­synyń mamandarymen semı­nar-keńes, praktıkalyq táji­­rı­be sa­baǵyn júıeli ótkizetin­­biz. Sol ýaqyt­taǵy veterınarııa ma­­­man­­­darynyń jumysyn tań­dy tańǵa uryp aıtýǵa bolady. 

Oılap qarańyzshy, Qaratóbe aýda­­ny­nyń jalǵyz Qaldyǵaıty keń­­sha­rynda 50-60 myń qoı, 11-12 myń iri qara bolady. Jumys qaınap jatty. Salystyra aıtsaq, Baltyq jaǵalaýy elderinde jylyna 5-7 veterınarlyq aldyn alý is-sharasy bolsa, Qazaqstanda 42 veterınarlyq is-shara ótkiziletin, – deıdi Málik Shálmenuly.

Veterınarlyqqa oqıtyndardyń 90 paıyzy qyzdar

Ǵalymnyń aıtýynsha, búginde mun­daı júıeli jumys júrgizetin mal da joq, maman da joq. Buryn veterınarııa mamandyǵyna jastar aýyldan joldama alyp keletin. Malshylardyń balalaryna oqýǵa túsýine jeńildik boldy. Al qazir veterınarııa fakýltetine túsken túlekterdiń basym kópshiligi bul mamandyqty qosymsha tańdaǵan. Qalaǵan mamandyǵyna túse almaǵan soń ǵana amalsyz kelgen bolyp shyǵady. 

– Onyń ústine ertede mal dárigeri mamandyǵyna negizinen er balalar túsetin. Qazir bizdiń BQATÝ-da ár kýrsta 4 top oqıdy, ár topta 20-22 stýdent bolsa, solardyń 2-3-i ǵana er bala, qalǵan 90 paıyzy – qyzdar. Osynyń sebebinen aýyldyq jerde maldárigerlik mamandar jetpeı jatyr. О́ıtkeni qyzdar aýylǵa barmaıdy. Sonymen qatar aýyldaǵy mal dárigeriniń jalaqysy óte tómen, jumysy las, ári qıyn, – deıdi M.Shálmenov.

Ǵalymnyń osy oıyn Qaratóbe aýdanynyń Sýlykól okrýginen hat joldaǵan Nurbergen Ysqaquly aǵa­myz­dyń sózderi de dáleldep tur. «Búgingi tańda mal dárigeriniń jalaqysy kúnkórisine jetpeıdi. Jańadan oqý bitirgen jas mamandar aýyldyq jerdegi mal dárigerleriniń aıanyshty jaǵdaıyn kórgen soń, aýylda jumys isteýge qulqy joq. Olardan «Nege aýylǵa kelip, mamandyǵyń boıynsha jumys istemeısiń?!» desem, aýylda malmen alysyp bir aıda tapqan aqshany qalada on kúnde tabatynyn aıtady. «Memleketimiz mal dárigerlerine oń kózben qarap, jaǵdaıyn jasamasa, bara-bara aýyldyq jerler mal dárigersiz qalýy múmkin» degen edi uzaq jyl osy salada qyzmet etken tájirıbeli maman.

Qadaǵalaýsyz qalǵan joq pa?

1990 jyldardyń basynda Qazaqstan qoı sany boıynsha álemdegi 10 eldiń qataryna kiretin. Sol jyldary elde 100 myń tonnadan astam jún, 400 myń tonnaǵa jýyq qoı eti óndirildi. Arada on jyl ótkende barlyq sharýashylyq salasyndaǵy qoı men eshki sany 36,2 mıllıonnan 10,1 mln basqa deıin, ıaǵnı 4 esege, jylqy 1,5 mıllıonnan 900 myńǵa deıin kemidi. Munyń ózi mal ónimderi kóleminiń kúrt azaıýyna sebepshi boldy.

Mamandardyń aıtýynsha, sý másele­si sheshilip, qudyqpen qamta­ma­­syz etiletin bolsa, bir jerde 2-3 myń­daı qoı ósirýge bolady eken. Qazaq­standa jaıylym kóp. Bir ǵana Batys Qazaqstan oblysynyń aýmaǵy burynǵy German Demokratııalyq Respýblıkasynyń jerinen áldeqaıda artyq, Endeshe osyndaı terrıtorııasy bar elde mal sharýashylyǵyn damytý múmkindigi mol ekendigi aıtpasa da túsinikti.

Málik Shálmenulynyń aıtýynsha, buryn ár oblysta týberkýlez ben brýsellezge qarsy profılaktıkalyq kúres epıdemııa bólimi bolǵan edi. Qazir bular joq. Aýylda maldy týberkýlezge qalaı tekserip jatyr? «Menińshe, osy másele qadaǵalaýsyz qalyp qoıǵan sııaqty. Buryn zerthanalarda veterınarlyq ǵylymı-zertteý stansasy bar jerlerde týberkýlezge tıpızasııa jasalyp, et kombınattarynda maldyń qandaı mólsheri zaqymdalǵany jóninde málimet sharýashylyqtarǵa, vetstansalarǵa jiberilip turatyn» deıdi professor.

Ǵalym sońǵy kezderi parazıtarlyq aýrýlarmen kúres sharalary umytylyp bara jatqanyna narazy. Oblysta, aýdan­darda brýsellez, týberkýlez jáne parazıtarlyq aýrýlarǵa kúres sharalary taqyrybynda semınar-keńester búginde múldem ótpeıdi. Aýdandyq vetstansalarda parazıtolog maman da joq. Iаǵnı, parazıtarlyq aýrýlardyń epızootologııalyq jaǵdaıy jóninde esh jerden málimet ala almaımyz. Sonyń ishinde adamdar arasynda jıi kezdesetin parazıtarlyq aýrýlar – ehınokokkoz, senýroz, opıstorhoz, sıstıserkoz, toksaskaroz t.b. jóninde múlde málimet joq. Al oblystyq SES málimetteri boıynsha, buryn ehınokokkozben, opıstorhozben jylyna 50-70 adam aýyrsa. 2003 jyly opıstorhozben 300 adam aýyrǵan bolatyn.

– Bul sózime dálel keltireıin. Mysaly, búginde oblysta senýroz, ehınokokkoz, gemonhoz, nematodıroz, habertıoz, askarıdoz, paraskarıdoz, toksakaroz, monıezıoz, gıpodermatoz, psoroptoz, estroz jáne t.b. parazıtarlyq aýrýlarymen zaqymdalǵany jóninde esh málimet joq. Alaıda, bul aýrýlar elimizdiń barlyq aýmaǵynda, sonyń ishinde Batys Qazaqstan oblysynda da joıylyp ketken joq. Jáńgir han atyn­daǵy BQATÝ-de parazıtologııa páninen dıplomdyq, kýrstyq jumys jazǵanda stýdentterge tapsyrma beremiz ǵoı. Olar qoıdyń jáne de basqa da maldyń ashy ishegin nemese nájisin alyp keledi. Ony zerthanada teksergen kezde mindetti túrde túrli qurttyń jumyrtqasyn tabamyz, aýrýyn anyqtaımyz. Murajaıymyz osyndaı materıalǵa tolyp tur. Naqtyraq aıtsaq, mal isheginen monıezıoz, gemonhoz, trıhosefalez, askarıdoz, paraskarıdoz, ıtten ehınokokkoz, senýroz, dıpılıdoz, toksakrozdyń qurttary shyqty. Osyǵan qarap óńirdegi mal men ıttiń 60-80%-ynda ártúrli gelmıntoz, parazıtarlyq aýrý bar deýge bolady, – deıdi Málik Shálmenuly.

Budan shyǵatyn qorytyndy – oblys­tyq, aýdandyq zerthanalarda parazıtolog maman joq. Bar bolsa da óz mindetin tolyq atqarmaıdy. Bulaı deýge sebep, oblystyq laboratorııalarda joǵaryda aıtylǵan qurt aýrýlary jóninde birde bir málimet joq dese de bolady. Iá bolmasa, laboratorııa mamandary bul aýrýlarǵa jyldyq jospar qurmaǵan. Dálirek aıtsaq, mamandar ózderiniń kásiptik jumysyn ıgere almaǵan deýge bolady. Al parazıtarlyq aýrýlar týraly josparly zertteýlerdi aýdandar men qalalardaǵy respýblıkalyq veterınarlyq zerthanalar júrgizse, durys bolar edi. Al laboratorııalarda gelmıntoz nemese parazıtarlyq aýrýlarǵa kaprologııalyq nemese basqa da dıagnostıkalyq zertteýler múldem júrgizilmeıdi.

Emdelmegen ıt pen mysyqtan taraıtyn dert kóp

Málik Shálmenulynyń aıtýynsha, barlyq aımaqta, sonyń ishinde Batys Qazaqstan oblysynda gelmınttermen zalaldanǵan etqorektiler sany óte kóp. It pen mysyqtan ehınokokkoz, alveokokkoz, mýltısetoz, tenıoz, askarıdıoz, sarkoptoz, psoroptoz, toksaplazmoz, dıpılıdıoz, trıhınellez syndy qaýipti dertter adamǵa juǵyp, jappaı taraý qaýpi bar. Oǵan qosa, eldiń veterınarlyq-sanıtarlyq bilimi, mádenıeti, tártibi óte tómen. Úgit-nasıhat, túsindirý jumysy júrgizilmeıdi. Sol sebepti respýblıka, oblys, aýdan, aýyldaǵy janýarlar arasynda ártúrli gelmıntoz aýrýlary keń taralǵan.

– Toksakara degen aýrý bar, álem­de­gi ıtterdiń 40%-y osy dertke shal­dyqqan. Bul topyraqtan taraı­dy. Iri qalalarda topyraqtyń toksa­ka­­ra­men zalaldanýy 6-53,6%-dy qu­raı­­dy. Qańǵybas ıtterdiń, ásirese kúshik­terdiń 80-100%-y toksakara­men aýyrady. Itterdi baǵyp-kútý, alańda qydyrtý erejeleri jıi buzy­la­tyndyqtan, toksakaroz keń tarap otyr, – deıdi ǵalym.

Ǵylymda dáleldengendeı, ár ıt orta eseppen táýligine 270 gramm nájis tas­taıdy. Oral qalasy aýma­ǵyn­da 1000 ıt bolsa, táýligine 270 keli nájis paıda bolady eken. Batys Qazaqstan oblysynda qansha ıt bar ekenin eshkim bilmeıdi. Al ıt pen mysyq nájisi – qorshaǵan ortaǵa ártúrli ınfeksııalyq jáne ınvazııalyq aýrýlardyń qozdyrǵyshy men gelmınt jumyrtqalaryn taratyp otyr­ǵan «oshaq». 

Mine, veterınarııa ǵylymynsyz, veterınar mamanynsyz búginde aýylda da, qalada da ómir súrý múmkin emes. «Medısına – adamdy, al veterınarııa – búkil adamzatty emdeıdi» degen qanatty sózdiń uran emes, kúndelikti qajettilik ekenin uǵatyn kez jetti. Bálkim, bul máselege jańa Úkimet kóńil bóler?!.

Qazbek QUTTYMURATULY,

«Egemen Qazaqstan»

Batys Qazaqstan oblysy

Sońǵy jańalyqtar

«Birgemiz» qoryna 13 mlrd teńge tústi

Qazaqstan • Búgin, 18:32

Koronavırýs Kókshetaýǵa da keldi

Koronavırýs • Búgin, 18:24

Kógildir ekranda – jańa melodramma

Rýhanııat • Búgin, 18:04

Salyq salmaq salmaıdy

Qarjy • Búgin, 17:50

MÁMS boıynsha jeńildik merzimi uzartyldy

Medısına • Búgin, 17:45

Betperde kıgen kóktem - 3

Tanym • Búgin, 17:30

Qazaq operatory Týrınde bas júlde aldy

Qazaqstan • Búgin, 17:29

Atyraý: Úsh adamnan koronavırýs tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 17:18

Kóktem - órttiń órshıtin shaǵy

Aımaqtar • Búgin, 16:32

Indeksasııa qalaı júrgiziledi?

Qarjy • Búgin, 16:23

Uqsas jańalyqtar