Álem • 11 Naýryz, 2019

DAISh-tyń sońǵy tiregi

905 retkórsetildi

Sońǵy 2 jylda Sırııadaǵy barlyq jerinen aırylǵan terrorıster óziniń sońǵy tiregi Bagýz qalasyna kelip jasyryndy. Jan-jaqtan qysym artqan soń jeltoqsan aıynan beri bul aımaqtan birneshe myń halyq Irakqa qaraı kóship ketken. Negizinen sol qarýly jendetterdiń otbasy músheleri eken. Jaqynda 500-deı terrorıst berildi. Qalany qorshaǵan kúrd jasaqtary ony jaqyn ýaqytta alary belgili bola bastady. Alaıda bul DAISh kúshteri tolyq jeńildi degendi bildire me? 

2014 jyly Portýgalııanyń jerin­deı aımaqta halıfat qur­dyq degen terrorıster qazir Sırııa men Irakta jeńildi, jeri­nen, kúshinen aıryldy. Oǵan qosa, 1 naýryzdan beri ózin Sırııanyń demokratııalyq kúsh­teri dep ataıtyn kúrd toby­nyń ókilderi DAISh-tyń sońǵy tiregi, Deır-ez-zor provın­sııa­syndaǵy terrorıster baqy­laıtyn aýmaqty shabýyldap jatyr. Ol Irakpen shekaralas jerdegi Bagýz qalasy. Kúrd jasaqtary qaladan beı­bit halyqtyń ketýin kútti. Ádet­te kúrd áskeri jerde shabýyl­daıdy, al AQSh avıasııa kúshi­men qoldaıdy. Osy ádistiń ar­qa­­synda DAISh jendetteri beri­le bas­taǵan. Sońǵy ýaqytta Ba­gýz­dy 3,5 myń­daı adam tastap ketken. Eń qıyny olar­dyń ara­syn­da tyǵylǵan terrorıster de bolǵan. Kúrd jaǵy bul meken­nen taǵy adamdar shy­ǵýy múm­kin deıdi. O basta Bagýz­da 500 DAISh jen­deti qaldy dep  bol­janǵan, alaıda urys bas­talǵanda olardyń sany odan da kóp ekeni anyqtaldy. Qa­lany alýǵa terro­rıster qoldana­tyn raketalar men jera­sty tonnelderi kedergi. 4 naý­ryz kúni taǵy 150 jendet be­rilgen. Biraq áli de qalada negiz­gi kúsh saqtalyp tur. 

Alaıda bul áskerı operasııa aıaq­talsa, DAISh-tyń kózi tolyq joıyla­dy deýge bola ma? Árıne, joq. Oǵan bir­neshe sebep bar. Birinshiden, terrorıster sońǵy jyldary 60 myń adamynan aırylsa da, Irak pen Sırııada taǵy 14-16 myń jendeti qalǵan. Negizgi kúshi joıylǵan soń olar endi partızandyq qarsylyqqa kóshken. Ekinshiden, Irak pen Sırııadaǵy soǵys saldary bul el­derdegi ınfraqurylymdardy joıyp jiberdi, jappaı jumys­syzdyq pen kedeıshilik ornady. Al bul ádette terrorızm ıdeıa­sy taraý úshin qolaıly jaǵ­­daı. Úshinshiden, eki eldiń ishki naryǵy qarý-jaraqtyń san túrine tolyp tur. Olardy er­teń ózge dinı radıkaldar qol­danyp ketýi bek múmkin. Tór­tin­shiden, bul aımaqtan Reseı, Túrkııa, Iran, Brıtanııa, Fran­sııa, AQSh armııalary áli ket­pedi. Olardyń keıbiri óziniń ýaqyt­sha maqsatyna jetý úshin radı­kal­dardy astyrtyn qoldap jibe­rýi de ǵajap emes. Álemdik tarıh­ta atalǵan faktiler jetip artylady.

DAISh jeńilip, o bastaǵy dinı eıforııa taraǵan soń endi buryn qarý usta­ǵandar, olarǵa qyzmet etemiz dep kelgen áıelder basyn aman alyp qashý­dyń jol­daryn izdep jatyr. Qazir Sı­rııa men Iraktaǵy 14-16 myń qarý­ly toptyń 3 myńy shet el­dik­ter eken. Olar ózderiniń aza­mat­tyǵyn eske túsirip, óz úki­met­terinen ózderin Sırııadan din-aman alyp ketýin talap etip ja­tyr. Bul másele kóptegen Eýro­pa­lyq elder úshin kádimgi bas aýrýǵa aınaldy. Alyp kete­ıin dese, DAISh qatarynda bol­ǵan adamdar, alyp ketpeıin dese, Konstıtýsııasy azamattaryn qorǵaýǵa mindetteıdi. Endi Germanııa, Aýstrııa, Brı­ta­nııa úkimeti uqsas sheshimge kel­di. Olar DAISh qataryna bar­­ǵan­dardy ne azamattyqtan aıy­­rady, ne konsýldyq kómek ber­­meıdi. Aıtpaqshy, sol 3 myń shet eldiktiń arasynda biz­diń eldiń azamattary da bar eken. Qazaqstan qańtar aıynda sol Sham elinen 47 azamatyn, negizinen áıelder men búl­dir­shinderdi alyp shyǵarý úshin Jýsan operasııasyn iske asyrdy. Biraq bul Sırııaǵa bet alǵan qazaqstandyqtardyń 10 paıyzyna da jetpeıdi. Sebebi ol jaqqa 900-deı azamatymyz ketti degen málimet bar. Olardyń qazir qanshasy aman qal­ǵany týraly málimet joq. Endi soǵys kórip, oralǵandar arnaıy ortalyqta beıimdelý kýrsynan ótedi. Alaıda Sırııaǵa óz erkimen barǵan áıelderdiń radıkaldy dinı kózqarastary ózgere qoıa ma? Bul qoǵamdy oılandyratyn suraq. Sebebi tergeýshiler áıel­derdiń is-áreketinde qyl­mys­tyq elementti tappasa, onda azamatshalar týǵan jerine oralyp, erteń keıbirińizge qaıta kórshi bolýy múmkin.    

Endi DAISh-pen kúres aıaqtalyp jatqanda, Sırııa men Iraktyń jaǵdaıy ne bolmaq degen saýal alǵa shyǵa­dy. Osy máselege qatysty AQSh-ta úlken daý týyn­daǵan. Ol Donald Tramp­tyń Sı­rııa­daǵy 2 myńdaı áskerin shy­ǵa­ra­myn degen sheshimi edi. Endi ol jaqynda 200 áskerdi ýaqytsha qaldyramyn dep, óz­­gerip otyr. Reseı armııasy da avıa­sııa­­­syn búgin-erteń alyp ketetin oıy joq. Al Túrkııanyń kirgen áskeri end­i shy­ǵa qoıýy neǵaıbyl. Sebebi olar kúrd ja­saq­taryna qarsy «Záıtún bu­ta­ǵy» ás­ke­rı operasııasyn qatar júrgizip otyr.  

Atalǵan suraq Sırııa jerin­degi soǵystyń jyldam aıaq­talýy­na kedergi bolary haq. Nege? О́ıtkeni Túrkııa kúrd jasaq­­taryn terrorıster qa­tary­na jat­qyzady. Al kúrd hal­­qy­nyń keıb­ir áskerı kúsh­teri AQSh-tyń odaqtastary, sebe­bi eki jaq DAISh uıymyna qar­sy birge soǵys­ty. Dál solar qazir Bagýz qala­syn qorshap tur. Alaı­da eger AQSh óz áskerin osy aı­maq­tan ákete qalsa, Túr­kııa sol kúrd­terge qarsy jańa kúres bas­tamaqshy. Qańtar aıyn­da Tramptyń qaýipsizdik jónin­degi keńesshisi Djon Bol­ton Ankaraǵa arnaıy ushyp kelip, Túrkııa Sırııadaǵy kúrd halq­yna shabýyldaýdan bas tart­­paıyn­sha, AQSh áskeri aı­maq­­tan ketpeıdi degen ýltıma­tým qoıdy. Endi Túrkııa Vashıng­ton­nyń bul talabyn oryn­daı ma, joq pa, ol DAISh to­lyq jeńil­gende belgili bolýy múmkin. 

Dál osy jerde DAISh máse­le­sin zerttep kele jatqan sarap­shy Hısham Ál-Hashımıdyń myna sózin keltirgen durys sııaqty: Irak DAISh-tan sabaq almady. Ásirese, birge ómir súrý, azamattyq qaýipsizdik, ózgelerdi qabyldaý jáne keshirim suraý degen máselede. Dál sol qatelikter kezinde DAISh-tyń memleket bolýyna sebepshi bolǵan edi deıdi maman. Ál-Hashımıdyń aıtyp otyrǵany Iraktaǵy shııttik úk­i­mettiń jergilikti sýnnıt ha­lyq­­ty tyqsyrýy edi. О́z úkime­ti­nen sondaı bas­syz­dyqty kór­gen Iraktyń sýnnıt halqy 2014-2015jyldary DAISh-qa qatty qar­sy­lyq ta kórsetpegen edi. Mine, osyn­daı qatelikter joıylmasa, ke­deı­lik, jumyssyzdyq, saýat­syz­dyq azaımasa, dál osy aımaqta erteń kelesi bir DAISh-tyń bas kóterýi ábden múmkin.

Nurmuhamed BAIǴARA,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Uǵyna bilgenge – ult taǵdyry

Saıasat • Búgin, 06:57

Kóńilge medet bolǵan maqala

Rýhanııat • Búgin, 06:56

54 adam jazylyp shyqty

Koronavırýs • Búgin, 06:39

Qıyndyqpen birge jeńildik bar

Qoǵam • Búgin, 06:32

«Birlik joq jerde – tirlik joq»

Qoǵam • Búgin, 06:26

El bolyp eńseremiz

Saıasat • Búgin, 06:20

Jańa aýrýhana 12 kúnde salynady

Elorda • Búgin, 06:17

Daýyl «dertimizdi» anyqtap berdi

Aımaqtar • Búgin, 06:14

Býmerang

Rýhanııat • Búgin, 05:54

Qorǵaýshylarǵa da qoldaý qajet

Aımaqtar • Búgin, 05:46

Toıdyń sońy topyrlaǵan syrqat

Aımaqtar • Búgin, 05:43

Kıeli kitaptar: tyıymdar ne úshin jasalady?

Rýhanııat • Búgin, 05:34

Aqırekte – Arystan bab...

Tanym • Búgin, 05:33

Toqyma ónerkásibine tyń serpin kerek

Ekonomıka • Búgin, 05:22

Medısına ǵylymyn damytýǵa ne kedergi?

Medısına • Búgin, 05:15

Teatrdyń onlaın tartýy

Rýhanııat • Keshe

Úı janýarynan vırýs juǵa ma?

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar