Aımaqtar • 15 Naýryz, 2019

Qaıta oralǵan qazy astaý

850 retkórsetildi

Qazekem «syrly aıaqtyń syry ketse de, syny ketpeıdi» dep beker aıtpaǵan eken. Áıeldiń sulýlyǵyn astarlaǵan bul mátel aǵashtyń beriktigin, onyń ońaılyqpen toza qoımaıtynyn negizge alsa kerek. 

Qostanaı qalasynan tabylǵan qazy astaýdyń jasyn belgili aǵash sheberi Tańatqan Bojaqov bir ǵasyrǵa jýyqtatyp otyr. Qos­ta­naıǵa osydan eki jyl bu­ryn qaıyń toǵaıy kómkergen Sary­kól aýdanynan kóship kelgen Balapan Ybyraeva sheberge kóne ydysty qaıta qalpyna keltirýdi ótinip ákelipti.

– Bul astaýdy ózim qolynda ósken naǵashy atam Aldaev Ýálı degen kisi jasaǵan. Qara­paıym mal baqqan kisi edi, 1905 jyly týǵan, 90-shy jyl­dardyń aıaǵynda qartaıyp, dúnıe­den qaıtty. Turmysqa qajetti buıymnyń bárin aǵashtan ózi shabýshy edi. Qorǵannan teri aldyryp, mási tigetin, qamshy óretin. Aýyldyń áıelderine urshyq, eshkiniń túbitin taraıtyn taraqqa deıin meniń atam jasap beretin. Kóne ydysty atam men ájemniń kózindeı kórip, saqtap kelemin, – deıdi Balapan.

Qazy astaýdyń ıesi onyń dál qaı kezde jasalǵanyn anyq bil­meı­di. Ydys qaıyńnan oıyp jasalǵan, eki jaǵynda japy­raq­sha qulaǵy bar. Búginde jurt dastarqanǵa ulttyq bas tama­ǵy­myz – etti salyp tartatyn astaý­lardan áldeqaıda jińishke ydys aqjemdelip tozyńqyraǵan, syrty kók syrmen boıalǵan. Eki jaǵyndaǵy qulaqshasy da jemi­ri­le bastapty. 

– Meni ata-anam naǵashy atam men ájeme eki jasymda bergen eken. Men bıyl 55 jastamyn. Bala kezimnen osy astaýdy kórip óstim, – deıdi Balapan. Jádigerdiń ıesi óziniń jasóspirim kezinde ájesi astaýdyń syrtyn kók boıaýmen boıap tastaǵanyn aıtady. Aǵash jelinip, toza basta­ǵan soń jasaǵan áreketi bolar, bálkim? 

– Bul qazy astaýdyń jasy kem degende júz jyldyń mańaıy dep esepteımin. Qaıyń aǵashy 50-60 jylda mynandaı keıipke túspeıdi, óte qatty, myqty aǵash qoı, – deıdi Tańatqan Baıah­met­uly. 

Aıt­paqshy, jalpy qazy astaý ydy­­sy týraly ótken jyly Tańat­­­­­­qan aǵamyzdan estigen edik. Qos­ta­­naıda ótken qolónershiler kór­me­­­leriniń birinde óziniń jasa­ǵan buıymdaryn kórsetip turyp, baıaǵyda «qazy astaý» degen ydys bolǵanyn, onyń qazir umytylyp ketkenin aıtqany bar. Ol qazaq dalasynyń barlyq shalǵaıynda birdeı bolmaǵan da shyǵar, bi­raq búgingi Qostanaı oblysy óńi­riniń Sarykól, Uzynkól aýda­n­­dary tóńireginde, jalpy arqa­­daǵy aǵashty jerlerde keń paıda­lanǵan buıym eken. Tańatqan aǵaı qart kisilerden de qazy astaý týraly surastyra júripti. Sheberdiń aıtýynsha, talaı jyldan beri bir aqsaqal ǵana qazy astaýdyń syıly kisilerge soıylǵan jylqynyń semizdigin kórsetý úshin qazy salyp qoıatyn sándi ydys bolǵanyn aıtypty. Ol aǵashtan uzynsha ári qos qazy qabyrǵa qatar sııatyndaı jińishke etip shabylatyn bolǵan. 

– Ertede kóship-qonǵan qazaqtyń dastarqanǵa qazirgideı samsatyp qoıatyn salatta­ry, «Baıan sulý» kondıter fabrı­ka­­synyń kámpıtteri qaıda?! Quda-jekjaty kelgende qazy astaý­­­ǵa sere qazysyn, kádeli súıek­­­­terin salyp qoıyp, irimshigi men qurtyn, baýyrsaǵyn shashyp das­tarqanyn sándegen ǵoı. Negizi qazaq­­tyń et tamaǵy qazirgideı uzyn astaýǵa emes, dóńgelek aǵash tabaqqa salynǵan. Bala kezi­­mizde ol ár úıde bolatyn. Bizdiń elde tabaqtyń janyna qazysy men kádeli súıekterin salyp, qazy astaý­dy qoıǵan, – dep túsindirgen edi Tańatqan aǵamyz. Aǵash sheberi umy­tyl­ǵan ydysty jasap kór­se­týge, ony biz «Egemenniń» oqyr­mandaryna jetkizetinimizge ýaǵda­lasqan edik. Mine, sol qazy astaý­dy qansha jyl boıy kóneniń kózi dep saqtap kele jatqan Bala­pan Tańatqan Bojaqovty suras­tyryp júrip, ózi taýypty. Qazy astaýdyń ıesi ony qalpyna keltirgen soń paıdalanbaı, tek otbasylyq jádiger retinde saqtaıtynyn aıtty. 

Tańatqan sheber kóne ydysty jóndeý jumystaryna kirisip te ketipti.

– Maǵan muny qalpyna kel­tir­­gennen jańadan birneshe ydys jasaǵanym ońaı edi. Biraq osy qazy astaýdy shapqan Ýálı aqsa­qal­dyń arýaǵyn syıla­ǵan­dyq­tan qolyma aldym. О́ıtkeni ydystyń qaısysy bolsyn kepken aǵashtan jasalady. Al kepken qaıyńnan mundaı astaýdy oıyp shabý óte meh­nat­ty eńbek. Men sheber re­tinde kórip turmyn, bul tek shapqy baltamen ǵana shaýyp jasalǵan. Al meniń qolymda qansha aspap, stanoktar bar, sonyń ózinde ydys oıý ońaı sharýa emes, – dedi Tańatqan aǵaı. 

Qazy astaýmen halqymyzdyń bir joǵy tabylǵandaı emes pe?!.

Názıra JÁRIMBET,

«Egemen Qazaqstan»

QOSTANAI

Sońǵy jańalyqtar

Onlaın oqyrmanymyz 100 myńnan asty

Qazaqstan • Búgin, 20:33

Járken Bódesh. Týǵan jer

Vıdeo • Búgin, 19:33

Atyraýda qylmystyq top quryqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 19:09

Qarttar úıindegi qasiret

Aımaqtar • Búgin, 18:33

Qazaq aqyny qyrǵyzsha jyrlandy

Rýhanııat • Búgin, 18:12

Qyzylorda: Kásipker kómek kórsetti

Aımaqtar • Búgin, 16:27

Betperde kıgen kóktem - 7

Qoǵam • Búgin, 16:07

Dárigerler demalys bazasynda tynyǵady

Aımaqtar • Búgin, 15:26

Samsung taǵy ne patenttedi?

Tehnologııa • Búgin, 15:23

Uqsas jańalyqtar