21 Naýryz, 2019

El muratyn arqalaǵan Elbasy

942 retkórsetildi

Búgingi Táýelsiz Qazaqstannyń álemdik qo­ǵamdastyq aldyndaǵy tanymaldylyǵy men abyroı-bedeli, elimizdegi oń ózgeristerdiń barlyǵy tikeleı Tuńǵysh Prezıdentimiz – El­basy N.Á.Nazarbaevtyń esimimen tyǵyz baı­lanysty. 

Keńes Odaǵy taraǵannan keıingi eń qıyn kezeńderde egemen el bolýdyń kúr­deli qurylysyn basqaryp, jańa memleket qa­lyp­tastyrǵan Nursultan Ábishuly Nazarbaev álemdik saıasatqa «Qazaqstandyq damý mode­li» uǵymyn engizdi. Týǵan halqynyń kemel keleshegi úshin aıanbaı qyzmet atqarǵan ke­meńger tulǵa elimizdi az ǵana merzimde zor tabystarǵa jetkizdi. Álemdik saıasatta be­deli óte joǵary Elbasy dúnıejúzilik qoǵam­dastyq tarapynan keńinen qoldaýǵa ıe bolǵan ǵalamdyq deńgeıdegi saıasatker.

Qazaqstan qysqa ýaqyt aralyǵynda ǵa­syr­ǵa tatıtyn joldan ótti, osy kezeńde eleýli tabystarǵa qol jetkizdi. Táýelsiz mem­leket qurý – armannan shyndyqqa aınaldy. El­dikti saqtaý, azat el bolýdyń baqytyn sezi­ný jáne elim dep emirenetin urpaq tárbıeleý barshamyzdyń mindetimiz. Ult kóshbasshysy qa­lyptastyrǵan qazaqstandyq patrıotızm rý­hynyń qaınar kózi osy qubylystan basta­la­dy. Elbasynyń batyl qadamdary el eko­no­mıkasynyń qaryshtap damýyna, Táýel­siz­digimizdiń qaýipsizdigin nyǵaıtýǵa negiz boldy. 

Elimizdiń damýyna aıryqsha yqpal etip otyrǵan Elbasy saıasatynda ǵalamdyq deńgeıdegi kemeńger tulǵaǵa tán kóregendik qasıet jatyr. Bul erekshe qubylysqa álemdik sarapshylar «Nazarbaev fenomeni» dep joǵary baǵa bergen. 

Álemniń saıası kartasynda óziniń berik ornyn nyǵaıtyp, Astanasyn asqaqtatyp, dúnıe júzine tanylǵan Táýelsiz Qazaqstan bıylǵy Naýryz meıramy qarsańynda irgeli ózgeristerge qadam basty. Elbasy óz ókilettiligin toqtatyp, halqyna zor senim bildirgeni úshin alǵys aıtty. Tosynnan málim bolǵan bul jańalyq barsha qazaqstandyqtarǵa erekshe áser etti. Otyz jyldaı el basqarǵan tulǵanyń mundaı sheshim qabyldaýy – Ult kóshbasshysynyń danalyq bekzada bolmysy men tektiligi, kóregendik qasıeti men bil­gir­ligi, jasampazdyq jáne jańashyl tulǵa­sy­nyń aıqyn kórinisi. Eli súıgen, elin súı­gen Elbasynyń árbir qadamy barsha qazaqstan­dyqtarǵa úlgi-ónege. 

Biz búginde «Eńbek túbi – zeınet» bolatyn memlekette ómir súrip jatyrmyz. Osy ýaqyt­qa deıingi belsendi, ortaq eńbektiń nátı­je­sinde «Elý jylda el jańa» deıtin halyq­tyq tujyrymǵa ózgeris engizip, «Jıyr­ma jylda – el jańa» bola alatyn­dyǵyn dá­leldedik. Olaı bolsa, Qazaq­stannyń Tuń­ǵysh Prezıdenti – Elbasy mártebesi árbir qazaqstandyq úshin zor maqtanysh.

«Tarıhty tulǵalar jasaıdy» degen qaǵıdaǵa súıensek, Nursultan Ábishuly Eýra­zııa tósinde óz Týy, óz Eltańbasy, óz Án­urany men óz Ata Zańy bar damyǵan, zaıyrly Táýelsiz memleket qurdy. Elbasynyń salı­qaly saıasatynyń arqasynda Qazaqstan qarysh­tap damyp, álemge tanyldy. Shekara­myz bekip, elordamyz boı kóterdi. Halqy­myz­dyń ál-aýqaty jaqsaryp, elimiz beıbitshilik pen tatýlyqtyń oshaǵyna aınaldy. 

Elbasy kópetnosty Qazaqstan halqyn yntymaq-birlikke shaqyryp, elimizdiń ekonomıkasyn damytý baǵdarlamalaryn iske asyrýǵa birige jumylýyna uıytqy bolyp, barlyq etnostyq toptardyń keleshegine senim bere bildi. Keńes Odaǵynan bólinip shyqqan kóptegen elderde oryn alǵan ultaralyq janjaldar men azamattyq qaqtyǵystardan bizdiń elimizdiń aman bolýynyń negizgi sebebi de osynda. Ol – aqıqat. «Bereke basy – birlikte» degen halyq danalyǵyn san márte esimizge salyp, Elbasy elimizdegi tynyshtyqty kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, Táýelsizdigimizdiń senimdi kepili bolyp keledi.

Jarqyn bolashaǵymyzǵa dańǵyl jol salyp bergen Ult kóshbasshysyna Qazaqstan halqy sheksiz rıza. Sondyqtan da Nursultan Ábish­uly Nazarbaev qazaq halqy úshin Tuń­ǵysh Prezıdent – Elbasy bolyp qala bermek.

Elbasy bir sózinde: «Men halqymnyń táýekeline sendim. О́z halqymnyń jolynda basymdy báıgege tikken adammyn» degen júrekjardy sózin aıtqan bolatyn. Ult kóshbasshysynyń óz sózin urpaqqa ónege bolarlyq uly isterimen dáleldedi. О́ziniń taǵdyryn eliniń taǵdyry dep sanaǵan Elbasymyz halqyna senip, el-jurtyna arqa súıep keledi. Halqy da Elbasyna degen senimdiligin joǵaltpaıdy. 

Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes Nursultan Ábishuly Nazarbaev Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy mártebesine ıe. Bul halyqtyń qalaýy. Sonymen qatar Elbasy Qaýipsizdik Keńesiniń Tóraǵasy jáne búginde elimizdiń jasampaz damýynyń tiregi bolyp, eń yqpaldy saıası kúshke aınalǵan «Nur Otan» partııasynyń Tóraǵasy jáne Konstıtýsııalyq Keńestiń múshesi retinde týǵan halqyna áli de qyzmet jasaı bermek.

Toqsan jyldyq tereń tarıhy bar Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń ujymy men stýdent jastary da ár ýaqytta Elbasy qamqorlyǵyn sezinip keledi. 2001 jyly ýnıversıtetimiz Elbasy Jarlyǵymen ulttyq mártebe ıelendi. 2010 jyldan bastap oqý ornymyz ulttyq zertteý ýnıversıtetine transformasııalanýda jáne osy jolda qomaqty nátıjelerge jetti. 

Elbasynyń tikeleı qoldaýymen 2015 jyly ýnıversıtette álemniń úzdik tájirıbeleri men jańa tehnologııalar tartý úshin Agrotehnologııalyq hab quryldy. Qazirgi kezde barlyq aımaqtarda arnaıy ókildikteri ashylýda. 2018 jyly álemdik QS reıtıngisinde ýnıversıtet 650-nshi oryndy ıelendi.

Aldaǵy maqsat – QS reıtıngisindegi 300 top ýnıversıtetter qataryna ený.

О́tken jyly ýnıversıtet Qazaqstannyń joǵary oqý oryndarynyń arasynda birinshi bolyp «N.Nazarbaev bilim jáne ǵylym ortalyǵyn» ashty. Basty maqsat – elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń ómirlik qaǵıdasy men jasampaz ıdeıasyn paıdalaný arqyly jastardy áleýmettendirý jáne jan-jaqty kóshbasshy retinde tárbıeleý. Ortalyq – «Meniń Prezıdentim», «Elbasy kitaphanasy», «Taza Álem», «Dostyq» stýdenttik assambleıasy dep atalatyn tórt zaldan turady. Ýnıversıtetimizde 21 ulttyń ókilinen turatyn 2004 jyly qurylǵan stýdenttik «Dostyq» assambleıasy Elbasynyń dostyq, tatýlyq, toleranttylyq qaǵıdalaryn ustanady. 

Túrki áleminiń Kóshbasshysy retinde halqynyń qamyn oılap, eldik múdde jolynda aıanbaıtyn Elbasynyń kemeńgerlik bolmysy men kóregendik qasıetteri memleketimizdiń damýyna zor yqpal etip otyrǵany sózsiz. Búginde Elbasynyń tól týyndysy sanalatyn Astana – álemniń aty áıgili qalalardyń qataryna engen. Aldaǵy 25-30 jylda Qazaqstan dúnıe júzindegi damyǵan 30 memlekettiń qatarynan kórinýdi maqsat etip otyr. Elde osyndaı tarıhı mindetterdi sheshý úshin rýhanı baılyq, tabıǵat, shıkizat, ǵylym, tehnıka jáne adam resýrstary jetkilikti. Elbasy elimizdiń kemel keleshegin bir maqsatqa toptasqan, bir múddege birikken halyq qana sheshe alatyndyǵyn is júzinde dáleldep berdi. Ult kóshbasshysynyń tereń saıasatynyń nátıjesinde ornaǵan yntymaǵy jarasqan qoǵamda ómir súrip otyrǵan búgingi urpaq shynymen baqytty. Halqymyz Elbasynyń «Nurly jolymen» Máńgilik el muratyna jetetinine árdaıym berik senimmen qaraımyz.

Tilektes ESPOLOV,

Qazaq ulttyq agrarlyq ýnıversıtetiniń rektory, UǴA akademıgi

Sońǵy jańalyqtar

ShOB-ty qoldaý joldary túsindirildi

Ekonomıka • Búgin, 12:44

Almaty: Búginge deıin indet 90 adamnan tabyldy

Koronavırýs • Búgin, 12:19

Almatyǵa Qytaıdan gýmanıtarlyq kómek keldi

Koronavırýs • Búgin, 12:02

El ekologııaǵa alańdaıdy

Ekologııa • Búgin, 10:55

Jalǵan aqparat taratqandar jazalanady

Aımaqtar • Búgin, 10:42

Mańǵystaý oblysy karantınge jabylady

Aımaqtar • Búgin, 10:29

Muqtaj jandarǵa kómektesedi

Rýhanııat • Búgin, 08:10

Sabyr-shydamnyń synalar shaǵy...

Qoǵam • Búgin, 08:04

Senimimizdi nyǵaıtqan naqty qadam

Rýhanııat • Búgin, 08:02

Jastarǵa da qoldaý jasalady

Parlament • Búgin, 07:59

Uqsas jańalyqtar