Rýhanııat • 09 Qyrkúıek, 2019

Kókjıekti keńeıtken keńes

65 retkórsetildi

Arqa tórinde birneshe kúnge ulasqan Azııa qalam­gerleriniń tuńǵysh forýmy elordamyz­da erekshe saltanatpen jabyldy. Forým aıasyn­daǵy úsh kún ishinde aýqymdy da jemisti jumys atqarylyp, oqyrmanǵa olja bolar úlken shyǵarmashylyq serpilis paıda boldy. Paneldik sessııalar, pikirtalastar, sátti ótkizilgen kezdesýler barysynda memorandýmdarǵa qol qoıylyp, astanamyzdyń qaq tórinen «Qalamgerler alleıasy» ashyldy.

Tarıhı jıyn Nomad Sıtı Holl saraıynda gala-konsertpen támamdaldy. Saltanatty sharaǵa Mádenıet jáne sport vıse-mınıstri Nurǵısa Dáýeshov qatysyp, mınıstr Aqtoty Raıym­qu­lova­nyń quttyqtaý hatyn oqyp berdi. «Adamzat órkenıeti búginde rýhanı sabaq­tastyqty, ortaq qundylyqtardy sińirý men nasıhattaýǵa zárý. Osyndaı jahandyq máseleni negizge ala otyryp, Azııa qalamgerleriniń birinshi forýmy «Ortaq tamyr. Ortaq dúnıetanym. Ortaq órkenıet» degen ataýmen ótkizildi. Bul bir jaǵynan ǵalamdyq taqyryp bolsa, ekinshi jaǵynan Qazaqstannyń birlik pen beıbitshilikke baǵyttalǵan geosaıası ustanymyn kórsetedi. Forým aıasynda aıtylǵan syndarly pikir, to­lymdy oılar ortaq tamyrdan nár alyp, ortaq dúnıetanymǵa tereń boılap, ortaq órkenıetti kórsetetin qundy shyǵar­malardy týdyrýǵa septigin tı­gizedi dep oı­laımyn. Elimizdiń astanasy Nur-Sul­tan qalasynda ótkizilgen forýmǵa Azııa qurlyǵyn meken etken 38 shet memleketten seksennen astam qalamgerdiń kelýi forým­nyń ǵalamdyq sıpatta ekenin kór­setedi», delingen hatta.

Sondaı-aq mınıstr quttyqtaý hatynda atalǵan sharanyń Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń «Rýha­nı jań­ǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda qolǵa alynǵanyn erekshe atap ótken. «Azııa órkenıeti týraly sóz bolǵanda birden oıǵa oralatyn Uly Jibek jolynyń eko­nomıkalyq mańyzyn ǵana emes, onyń tutas órkenıetterdi toǵystyratyn kúsh­ke ıe bol­ǵanyn eskerý qajettigin basa kórsetken Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óz baıandamasynda Azııa ádebıetin odan ári damytý úshin birqatar mańyzdy máse­le­­ge qalam­gerlerdiń nazaryn aýdartty. Mem­leket basshysynyń «Azııa alyby» ha­lyqaralyq ádebı syılyǵyn taǵaıyn­daý jáne Azııa qa­lamgerleri týyndylarynyń bir­tutas elektrondy kitap­hanasyn qurý tý­ra­ly bildirgen usy­nystary barshamyzǵa oı tastap, serpin ber­geni anyq», deıdi mınıstr.

Qalamgerler qaýymynyń bul jıyny shyn máninde Azııa ádebıetiniń kókjıegin keńeıtip otyr. Qyryqqa jýyq memleketten kelgen qatysýshylardyń ózara pikir almasýy ádebıet álemindegi tyń jańalyqtarǵa bastaıtynyn baıqaý qıyn emes. Muny sheteldik qalamgerlerdiń Qazaqstandaǵy ádebı úrdisterge oń baǵa berip, halyqaralyq deńgeıde áriptestik ornatýǵa ýaǵdalasqandyǵynan da anyq ańǵarýǵa bolady.

Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqar­masynyń tóraǵasy, aqyn Ulyqbek Es­dáýlet­tiń sózinshe, aldaǵy ýaqytta ortaq Azııa jazýshylar odaǵyn qurý degen de usynystar aıtylǵan. «Osynaý ádebı revolıýsııa Qazaqstannan bastaldy degen baǵa, árıne josparly jumysymyzdyń jarqyn jemisi deýge bolady. Úlken seńniń buzylýy úderisterge bastaıtyny belgili. Rýhanı sabaqtastyqqa bastamashy bolǵan qazaq ádebıetiniń bolashaǵy zor deýimiz kerek», dedi U.Esdáýlet.

Sondaı-aq Jazýshylar odaǵy basqar­ma­synyń tóraǵasy Prezı­dent Qasym-Jomart Toqaevtyń aldaǵy ýaqytta Azııa elderi jazýshyla­rynyń qala­mynan shyqqan shoqtyǵy bıik týyn­dylarǵa aıryqsha baǵa berilip, «Azııa alyby» atty ádebı syılyǵyn taǵaıyndaý máse­­lesi pysyqtalǵandyǵyn taǵy bir márte atap ótti.

Forýmdy qorytyndylaǵan qalamger­ler aldaǵy atqarylatyn jumystardyń qatarynda ádebı jýrnaldar men gazet­terdiń birlesken nómirin shyǵarýǵa ýaǵ­da­lasqandyqtaryn tilge tıek etti.

Tájik qalamgeri Nızom Kosımniń aıtýynsha, forým birlesken jumystardyń ári qaraıǵy josparyn belgileý úshin óte yńǵaıly alań boldy. «Biz al­da­ǵy ýaqytta oqyrmandarymyzdyń ózge elderdiń, ádebı shy­ǵar­ma­shylyǵymen tanys bolýy úshin birlesken ádebı gazet-jýrnaldar shy­ǵarǵymyz keledi. Me­nińshe, bul da halyq­tarymyzdy jaqyn­das­tyra túsýge septigin tıgizedi», dedi N.Kosım.

Tájik qalamgeriniń atap ótýinshe, atal­ǵan basylymdardyń formaty aldaǵy ýa­qy­tta egjeı-tegjeıli talqylanady. Basylym nómiri jergilikti nemese shetel­dik qalamgerdiń shyǵarmalaryna ne bolmasa naqty bir eldiń ádebıetine arnalýy múmkin. «Barlyq, ásirese burynǵy keńes­tik keńistikten shyqqan Jazýshylar odaǵynyń negizgi jumys baǵyttarynyń biri – ózge eldermen, ásirese baýyrlas respýblıkalarmen má­denı baılanys­ty jolǵa qoıyp, nyǵaıtý bolatyn. Bul oraıda Qazaqstan bárimizdi basyp ozdy. Bul – elderińizde ótip jatqan osymen úshinshi halyq­aralyq ádebı shara bolyp otyr. Men onyń ekeýine qatysqan edim. Tamasha áser aldym», dedi ol.

Shara qorytyndysy boıynsha Azııa el­deri qalamgerleriniń birinshi forýmy delegattaryn marapattaý rəsimi ótti. Qa­ty­sýshylarǵa estelik syılyqtar men sertıfıkattar tabystaldy. Gala-konsertte «Turan» etno-folklorlyq toby, Qazaq­stannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Já­mıla Jarqymbaeva jəne «Master-klass» bı-sport klýby, «Serper» dombyrashylar ansambli, «Shalqyma» halyq bı ansam­bli, «Muzart» toby óner kórsetti.

Sózimizdiń sońynda forýmǵa Moń­ǵo­lııadan kelgen qalamgerler shara qory­tyndysy boıynsha osynaý ıgi isti uıym­dastyrýda úlken jumystar at­qar­ǵan Qazaq­stan Jazýshylar odaǵy bas­qarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary, aqyn Aqberen Elgezekti Mońǵolııa Jazýshylar odaǵynyń eń joǵary ádebı syılyǵymen marapattaǵanyn aıta ketken jón.

 

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Keshe

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar