Ekonomıka • 13 Qyrkúıek, 2019

Tutyný nesıesiniń dáýreni júrip tur

46 retkórsetildi

Jaqynda ranking.kz Qazaqstandaǵy eń iri bankterdiń jumysyna sholý jasaǵan-dy. Sonda aıtylǵan derekterge kóz júgirtsek, nesıe naryǵynda tutyný nesıesiniń dáýreni júrip turǵany baıqalady.

Tamyz aıynda bank sek­­torynyń ekonomıkaǵa salǵan qarajatynyń jalpy kólemi 13,05 trıllıon teńgege jetipti. Bul byl­tyrǵy tamyz aıyndaǵy kór­setkishten bar bolǵany 0,8 paıyzǵa artyq. Esesine bólshek nesıeleýdegi ósim aıtarlyqtaı joǵary. Je­ke tulǵalarǵa be­rilgen qaryz­dyń kólemi 1 jylda 21,7 paıyzǵa joǵarylap, 6,01 teń­geni qurady. Al ból­shek nesıeleýde ádettegideı tu­tyný­shylardyń úlesi mol eke­ni belgili.

Bul kórsetkish 29,1 pa­ıyzǵa joǵarylap, 3,8 trıllıon teńgege jetken.
Elimizdegi eń iri bank­terdiń ekonomıkaǵa aqsha salý­ǵa emes, tutynýshylarǵa arqasúıeýi qan­shalyqty durys? Bul týraly eko­nomıst Jankeldi Shym­shyqov:

– Bankterdiń negizgi jumysy – aqshany ekono­mıkaǵa salýy kerek. Eko­nomıkaǵa serpin berý úshin nesıeniń kóp bóligi bızneske baǵyttalýy kerek. Bız­nes órkendese – ónim ul­ǵaıady, ekonomıka damıdy, ósim artady. Onsyz eldiń ekonomıkasy kóterilmeıdi. Bankter qoljetimdi nesıe berý arqyly shaǵyn já­ne orta bıznesti kó­terýge mindetti. О́kinishke qa­raı, bizdegi bankter osy min­detin oryndaýdyń ornyna, tutynýshylarǵa joǵary paıyzben nesıe berýmen aınalysady. Qazir bólshek nesıeniń úlesi jalpy ne­sıeniń 45 paıyzynan asyp túsedi. Osy bólshek nesıeniń 65 paıyzdan astamy qara­paıym tutynýshylarǵa be­rilgen aqsha. Bul kórsetkish jyl sanap ulǵaıyp bara jatqanyn da nazarǵa alyńyz. Qarapaıym tutynýshylar búgin alǵan nesıesin er­teń «jep qoıady», odan ekono­mı­kaǵa túk paıda joq, – deıdi.

Sarapshy atap ótken­deı, al­dyńǵy qatarly damyǵan el­der­degi ulttyq bankterdiń ne­gizgi maqsaty – ekonomıkalyq ósim­di qamtamasyz etý. Al Qa­zaq­stan­nyń Ulttyq ban­ki negizinen ınflıasııany aýyzdyqtap 4-5 paıyzdyq dálizde ustap turýmen jáne óziniń qoryn ulǵaıtýmen aınalysady.

– О́ziniń rezervin ulǵaıtý úshin Ulttyq bank bazalyq mól­sherlemeni taıaýda ǵana 9,25 pa­ıyzǵa kóterý týraly sheshim qa­byldaǵanyn bilesiz. Ekinshi deńgeıli bank­ter qarjyny osy mól­sherlememen alýǵa máj­búr. Qarjy ınstıtýttary oǵan ın­flıa­sııanyń kem degende 5 paıy­zy­n, ózi­niń nápaqasy retinde taǵy birneshe paıyzdyq ústeme qossa, aqyr sońynda mólsher­leme sharyqtap shyǵa ke­ledi. Mundaı paıyzdyq mól­sherlememen nesıe alǵan shaǵyn jáne orta bıznes nysandary órkendemeıdi, damı almaıdy. Ulttyq bank jyl saıy­n rezervi ulǵaıǵanyn alǵa tartady. Ol rezervti sheteldik qundy qaǵazǵa salsa, Ulttyq bankimiz shet­eldiń ekonomıkasyna aqsha salǵanmen birdeı bolady, – deıdi J.Shymshyqov.

Ekonomıst AQSh-tyń Fede­raldyq rezerv júıesiniń bazalyq mólsherlemesi 2 paıyzdan sál-aq asatynyn, sonyń nátıjesinde bul eldegi qarjy ınstıtýtta­ry ekonomıkaǵa óte tómen baǵamen usynatynyn mysalǵa keltirdi. Federaldyq rezerv júıesi sońǵy 10 jyl ishin­de bul kórsetkishti birshama tó­mendetipti.

Jalpy, Qazaqstanda óner­kásip pen aýyl sharýashylyǵyn qarjylandyrý, olarǵa tómen paıyzben nesıe berý deńgeıi óte tómen ekeni buǵan deıin de jıi synǵa ushyraǵan. Qar­jy­­­lyq zertteýlerdiń nátı­je­sine súıensek, otandyq ekin­shi deń­geıli bankter birinshi kezekte tu­tynýshylyq nesıe berýge, odan keıin túrli deldaldyq jumys­tarmen tabys tapqandy artyq sanaıdy. Deldaldyq jumystar degende kommýnaldyq tólemder, bas­qa da tólem túrlerin aıtyp otyrmyz. Aktıvin ulǵaı­týdy kózdegen bankterdiń qa­ryz­dy tólem qabileti tómen aza­mat­tarǵa bile tura berýi de jıi kez­desetin qu­bylys. Bul týraly J.Shym­shy­qov:

– Bankterdiń aktıvterin se­nimsiz joldarmen ulǵaıta be­rýge tyrysýy da osy tuty­ný­shylyq nesıeniń kóbeıýine yq­pal etetin faktorlardyń biri. Alaıda problemalyq nesıe kóbeıgen saıyn, qarjy ınstıtýttarynyń jaǵdaıy nasharlaı beredi. Úkimet olarǵa kómektespese, «saýyqtyrý sharalaryn» júrgizbese, basyna qara bult úıiriledi – deıdi.

Buǵan deıin bankterdi sa­ýyqtyrý maqsatynda Úki­met tarapynan qyrýar qarjy aýda­rylǵany belgili. Sonyń saldarynan bankter «Úkimet dalaǵa tastamaıdy» degen masyldyq psıhologııaǵa boı aldyrdy. Eko­nomıkaǵa aqsha salmaı-aq, tutyný nesıesi ar­qyly da tabysqa kenelýge bolady dep oılaıtyn boldy. Syrt kózge jaqsy jumys istep jatqan birneshe banktiń sońǵy bir-eki jylda jabylyp qalǵanyna osyndaı jaǵdaılar da áser etken. Tutynýshylyq nesıe alýshylardyń 30 paıyzy tólem qabiletinen aıyrylǵan kezde bankke de ońaı soqpaıdy.

Búgingi tańda Qazaqstan na­ryǵynda kepilsiz tutyný ne­sıesin beretin 19 ekinshi deń­geıli bank bar. ranking.kz-tiń habarlaýynsha, olardyń 9-y nesıeni jeke tulǵalardan eńbekaqysynyń kólemi jáne bas­qa da anyq­tamalardy talap etpeıdi. Qarjy ınstı­týttarynyń arasynda jyl­dyq paıyzdyq mólsherlemesi eń tómeni – ATFBank – 17,2 pa­ıyz. BankRBK ekinshi oryn alsa (18,77 paıyz), ForteBank úshinshi satyda tur (24,6 paıyz). Bulardyń ishindegi eń kóp nesıe usynatyny da ATFBank – 7 mıllıon teńgege deıingi qarjyny 84 aıǵa beredi. Problemalyq nesıe portfelin jaq­sartý, ıaǵnı óteý merzimi 90 kún­nen asyp ketken nesıelerdi azaıtý qarqyny boıynsha da qarjy ınstıtýttarynyń kóshin ATFBank bastap tur.

Bir aıta keterligi, ekinshi deńgeıli bankterdiń tabys kólemi byltyrǵymen salystyrǵanda birshama tómendegeni baıqalady. ranking.kz-tiń habarlaýynsha, bul kórsetkish 277,5 mıllıard teńgeni qurap, 24,8 paıyzǵa quldyrap ketken. Eń iri 10 bank­tiń ishinde tabys kólemin bir jarym esege arttyrǵan, sóıtip 16,7 mıllıard teńge tabys tapqan ForteBank kósh bastap tur. Bul banktiń jetistigi birinshi k­e­zek­te ForteBank kartasyn us­taýshylardyń kóbeıýimen baılanysty deýge bolady. On­laın qyzmet kórsetý men mo­bıldi qosymsha segmentin damytý, kartany klıentterge tegin jetkizip berý qyzmeti onyń tabys syry deýge negiz bar.

Tabys kólemi boıynsha ATFBank pen Kaspi Bank úzdik úsh­­tikke endi. Byltyr 17,4 mıllıard teńge shyǵynǵa ushyraǵan, al bıyl 167,7 mıllıard teńge qarjydan aıyrylǵan Jýsan Bank tizimniń eń tómengi satysyna jaıǵasty.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar