Úkimet • 18 Qyrkúıek, 2019

Kóshten qalmaý úshin kórsetkish jaqsy bolýy tıis

8 retkórsetildi

Keshe Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda Dúnıejúzilik banktiń «Doing Business» reıtıngindegi jáne basqa da reıtıngterdegi Qazaqstannyń pozısııalaryn jaqsartý máselesi qaraldy. Sonymen qatar Jambyl oblysy halqynyń tabysyn arttyrý boıynsha qanatqaqty jobalar tanystyryldy.

Qazaqstannyń álemdik reıtıngtegi orny anyqtaldy

Kún tártibinde qaralǵan birinshi másele − Dúnıejúzilik banktiń «Doing Business» reıtıngindegi jáne basqa da halyqaralyq reıtıngterdegi Qazaqstannyń pozısııalaryn jaqsartý sharalaryna qatysty boldy. Aldymen Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov «Doing Business»-tiń bıznesti júrgizýdi jeńildetý pozısııasynda Qazaqstan 2019 jyly álemniń 140 eliniń ishinde 28-oryndy alǵanyn atap ótti. Ásirese bıznes júrgizýde kórsetkishi joǵary Almaty, Aqtaý jáne Aqtóbe qalalary oń nátıjege qol jetkizgen.

Ol memleket aldynda úlken mindet turǵanyn aıta kelip, 2025 jyly alǵashqy jıyrma eldiń qataryna kirýge tıis ekenimizdi habarlady. Qazirgi reıtıngtiń kósh basynda Fınlıandııa, Aýstralııa jáne Latvııa sekildi memleketter tur.

Dúnıejúzilik banktiń LPI (Logistics Performance Index) reıtıngi, ıaǵnı elderdiń saýda jáne kólik ınfraqurylymynyń damý deńgeıi boıynsha Qazaqstan 71-oryndy ıelendi. Bul – byltyrǵy kórsetkish. Osy baǵytta ózgelerge úlgi bolǵan Iz­raıl, Islandııa, Malaızııa sekildi elder­men ıyqtas bolý úshin aldaǵy 6 jylda bar­lyq olqylyqtardyń ornyn toltyrý min­deti turǵany da aıtyldy. Kelesi kezek­te jahandyq básekege qabilettilik ındek­sin Dúnıejúzilik ekono­mıkalyq forým esep­teıdi. Bul reıtıngte Qazaqstan 2018 jyl­dyń qorytyndysy boıynsha 59-oryn aldy.

– 2025 jylǵa qaraı elimiz alǵashqy 40 eldiń qataryna kirýi tıis. Bul Italııa, Estonııa, Chılı sııaqty elderdiń deńgeıi. Jahandyq básekege qabilettilik ındeksinde kedendik resimdeýdiń tıimdiligin erekshe atap ótý kerek. Bul faktor boıynsha Qazaqstan 64-orynda. 2025 jylǵa qaraı alǵashqy 40 eldiń qataryna kirýimiz qajet. Bul Izraıl, Chehııa, Chılı sııaqty elderdiń deńgeıi, – dedi R.Dálenov.

Ulttyq ekonomıka mınıstriniń aıtýyn­sha, ınvestorlar bilim berý deńgeıine erekshe nazar aýdarady. Bul orta jáne joǵary bilim berý deńgeıi. Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy el­deriniń arasyndaǵy negizgi ındıkator: «PISA» – bilim alýshylardy baǵalaý ha­lyqaralyq baǵdarlamasy. Atalǵan reıtıng mektepte bilim berý sapasyn úsh pán bo­ıynsha ólsheıdi: matematıka, jaraty­lys­­taný, oqý. Reıtıng 3 jyl saıyn jasalady.

Sonymen qatar ınvestorlar úshin asa mańyzdy faktor – nesıe reıtıngi. Bul reıtıngterdi Standard&Poor’s, Moody’s jáne Fitch sııaqty agenttikter jasaıdy.

− Búgingi tańda Qazaqstannyń nesıe reıtıngi baǵalaýdyń «ınvestısııalyq» sanatyna kiredi, biraq táýekel deńgeıi «ortasha» dep sıpattalady. 2025 jylǵa qaraı elimizge táýekel deńgeıi tómen elderdiń sanatyna aýysý qajet. Bul A deńgeıindegi kredıttik reıtıng. Bul top­qa Chılı, Japonııa, Polsha sııaqty elder ki­redi, – dedi R.Dálenov. Oǵan qol jet­kizý úshin elimizge ekonomıka quryly­myn ártaraptandyrý, bank sektoryn saýyq­tyrý, bıýdjet tártibin kúsheıtý óte ózekti.

Kórsetkishti jaqsartý sharalary pysyqtaldy

Ulttyq ekonomıka mınıstri R.Dálenov keltirgen málimetterden keıin Saýda jáne ıntegrasııa vıse-mınıstri Azamat As­qar­uly Qazaqstannyń «Doing Business» reı­tıngindegi, sondaı-aq Jahandyq logıs­tıkalyq tıimdilik reıtıngindegi (LPI) pozı­sııasyn jaqsartý úshin atqarylyp jatqan jumystardy baıandady.

– Dúnıejúzilik banktiń «Doing Busi­ness» reıtınginde «Halyqaralyq saý­da» ındıkatory boıynsha Qazaqstan ót­ken jylmen salystyrǵanda 123-orynnan 21 pozısııaǵa kóterilip, 102-orynǵa jaı­ǵasty, − degen vıse-mınıstr pozısııa­ny jaqsartýǵa elektrondy kedendik dek­lara­sııalaýdy engizý, kedendik resimdeý úshin alym mólsherlemesin tómendetý jáne keden­dik baqylaýdy resimdeý kezeńinen keden­nen keıingi baqylaýǵa kóshirý sharalary áser etkenin aıtty. Aldaǵy ýa­qytta ti­zimniń aldyńǵy qatarynan kórinýi úshin jumys istelip jatqanyn, degen­men keı­bir kúrdeli máseleler ońtaı­ly sheshim tappaı otyrǵanyn aıtty. My­sal­y, bıyl­ǵy kóktemde iske qosylǵan eks­porttyq-ım­porttyq operasııalar boıynsha «bir tere­zeni» iske qosý bastamasy qolǵa alyn­ǵanymen, ol tolyqtaı oryndalmaı otyr. Bul salaǵa qatysty máselelerdi jan-jaq­ty talqylaý úshin, sonymen qatar ótkizil­gen reformalardy tal­qylaý jáne iske asy­ryl­ǵan sharalardy esep­ke alý úshin qa­zan aıynda Vashıngton qalasyndaǵy Dú­­nıe­­jú­zilik banktiń sarapshylarymen kezde­sý ótkizý josparlanǵany belgili boldy.

aýda jáne ıntegrasııa vıse-mınıs­triniń baıandamasynda aıtylǵandaı, Dú­nıejúzilik banktiń «Saýda jáne kólik ınfraqurylymynyń damýy» reıtınginde Qazaqstan 71-orynda tur. Bul kórsetkishti jaqsartý maqsatynda Saýda jáne ıntegrasııa mınıstrligi Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligimen birlesip, el ishinde saýdany damytýǵa jáne syrtqy naryqtarǵa shyǵý múmkindigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan kóp formatty saýda-bólý ınfraqurylymyn qurý boıynsha aýqymdy jumys júrgizýde.

− Búginde saýda-taratý júıesin qurý úshin 2019 jyldyń sońyna deıin Qara­ǵandy, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Jam­byl, Batys Qazaqstan oblystarynda 5 kóterme-taratý ortalyǵy salynýda. 2020 jyly 3 óńirde

– Almaty, Aqtóbe jáne Se­meı qalalarynda jalpy kólemi 96 myń sharshy metr bolatyn taratý ortalyqtaryn salý josparlanýda, – dedi A.Asqaruly.

Dúnıejúzilik banktiń «Doing Business» reıtıngindegi pozısııalaryn jaqsartý sharalary týrasynda Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Roman Sklıar baıandama jasady. Onyń aıtýynsha, «Qurylysqa ruqsat alý» ındıkatory bo­ıynsha 2018 jyly Qazaqstan 35-oryndy ıelenip, 17 pozısııaǵa kóterildi.

О́z kezeginde Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov orta bilim berýde Qazaqstannyń 5 salystyrmaly zertteýge qatysatynyn aıtty. Olardyń negizgileri – PISA (Programme for International Student Assessment), TIMSS (Trends in International Mathematics and Science Study), PIRLS (Progress in International Reading Literacy Study) zertteýleri.

− «PIRLS zertteýinde biz mátindi túsiný jáne oqý saýaty boıynsha 27-oryndamyz. TIMSS-ta matematıka jáne jaratylystaný pánderi boıynsha akademııalyq bilimde úzdik 10 eldiń qataryna kirdik. Dese de, reıtıngte elimizdegi oqýshylardyń bo­ıynda synı oılaý, jeke qózqarasyn aıta bilý qasıetteri jetispeıtini anyqtalyp otyr. Oqýshylardy alǵan bilimderin qoldanýǵa úıretý úshin 2016 jyldan bastap mektepterde synı oılaý men daǵdylardy damytýǵa baǵyttalǵan jańartylǵan maz­mun engizilýde, – dedi mınıstr.

Joǵary bilim berýdegi negizgi reıtıngter – QS World University Rankings jáne Times Higher Education. Mınıstrdiń aıtýynsha, QS-de Qazaqstanda oń dınamıka bar, 2011 jylǵy reıtıngte – 5 joǵary oqý orny, 2019 jyly – 10 ýnıversıtet atap ótildi. Qazaqstandyq joǵary oqý oryndary arasynda kóshbasshy oryndy Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ ıelendi – 207-oryn. Úzdik 500 ýnıversıtettiń qataryna 2 ýnıversıtet kirdi. Olar: L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ (418-oryn) men M.Áýezov atyndaǵy OQMÝ (491-oryn).

Sonymen qatar 2018 jyly alǵash ret Times Higher Education reıtıngtik basylymy Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ men L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ-dy atap ótti.

Taqyrypty qorytyndylaý barysynda Úkimet basshysy A.Mamın elimiz energetıka, temir jol kóligi, AKT salalarynda jaqsy kórsetkishterge qol jetkizgenin, sonymen qatar halyqaralyq saýda, densaýlyq saqtaý jáne qarjy sek­toryndaǵy kórsetkishterdi jaqsartý bo­ıynsha jumysty kúsheıtý qajettigin atap ótti. Qazaqstannyń halyqaralyq reı­tıngterdegi pozısııasyn odan ári jaq­sartý úshin bir aı merzimde qolda bar is-sha­ralar josparlaryn taldap, jańa is-shara­lar josparyn qabyldaýdy, sondaı-aq baǵdar­lamalyq qujattarda osy reıtıngterde Qazaqstannyń ustanymyn jaqsartý jó­nin­degi nysanaly ındıkatorlardy bekitý máselesin pysyqtaýdy tapsyrdy.

Jańa serpin beretin tyń jobalar qajet

Jambyl oblysynyń turǵyndarynyń tabysyn arttyrý boıynsha qanatqaqty jobany oblys ákimi A.Myrzahmetov baıan­dady. Baıandamada aıtylǵandaı, oblys halqynyń 60%-y aýyldyq jerde turady. Olardyń ómir súrý deńgeıin arttyrý úshin jeke qosalqy sharýashylyqtardy qoldaýdyń maqsatty memlekettik saıasaty qajet.

− Jeke qosalqy sharýashylyqtardy óndiris pen tabys kózi retinde qa­raýǵa tolyq negiz bar. Buǵan aýyl sharýa­shylyǵy jalpy óniminiń 43%-y, et pen súttiń 60%-y 4 jeke qosalqy sharýa­shylyqta óndirilip otyrǵany dálel. Bul memlekettiń qoldaýynsyz iste­lip jatqanyn aıta ketken jón, – dedi A.Myrzahmetov. Jambyl oblysy ákim­diginiń deregi boıynsha, jeke qosal­qy sharýashylyqtar kóp jaǵdaıda uıym­dastyrý máseleleriniń sheshilmeýinen joǵary tabys tappaıdy. Mysaly, or­talyqtandyrylǵan satyp alýlar men ótkizýlerdiń, jem-shóp bazasynyń, qajetti tehnıka men tehnologııalardyń bolmaýy, qarajattyń jetkiliksizdigi negizgi sebep.

Statıstıkalyq organdardyń resmı málimetteri boıynsha bıyl Jambyl oblysynda tabysy kúnkóris deńgeıinen tómen halyqtyń úlesi 5,4%-dy qurady, bul kórsetkish respýblıkalyq deńgeıden (4,1%) 1,3%-ǵa joǵary. Ásirese, aýyldyq jerlerde atalǵan kórsetkish óte joǵary – 6,7%. Jan basyna shaqqandaǵy nomınaldy aqshalaı tabys oblysta 66,3 myń teńgeni quraıdy nemese respýblıkalyq ortasha kórsetkishtiń 68%-yna ǵana jetedi (97 myń teńge). Oblysta 506 myń jumyspen qamtylǵandardyń 35%-y nemese 177 myń adam ózin ózi jumyspen qamtyǵandar, onyń ishinde 8,3 myń adam nátıjesiz jumyspen qamtylǵan. Bul respýblıkadaǵy eń joǵary kórsetkishterdiń biri.

Jambyl oblysynyń ákimdigi usynǵan málimetter boıynsha zerttelgen 368 myń aýyl turǵyndarynyń tek 54%-y nemese 177 myń adam turaqty tabysqa ıe. Sonyń saldarynan respýblıka boıynsha ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndalǵan otbasylardyń 9,6%-y Jambyl oblysynyń turǵyny (39 myń otbasy). Oblystaǵy kúrdeli máseleni sheshý úshin jergilikti ákimdik sharalar keshenin iske asyrýdy josparlap otyr. Onyń ishin­de ósimdik sharýashylyǵy úshin úıdiń ja­nyndaǵy jer telimderin tıimdi paıdalaný, úı janyndaǵy aýlalardy mal sharýashylyǵy úshin jáne úlestik jerlerdi tıimdi paıdalaný, árbir aýyldyq okrýgte qajetti quraldary, tehnıkasy, jabdyqtary men aınalym qarajaty bar kooperatıv qurý, shaǵyn jobalardy barynsha qarjylandyrý úshin jaǵdaı jasaý qamtylǵan. Atalǵan bes jospardy oryndaý úshin 31 myńnan asa jobany iske asyrý qajet.

Premer-Mınıstrdiń orynbasary B.Saparbaev ózin ózi jumyspen qamtyǵan qazaqstandyqtardyń kópshiligi Jambyl oblysynda turyp jatqanyn atap ótip, óńir ákimdigi usynǵan jobanyń mańyzdylyǵyn aıtty. Onyń iske asyrylýy aýyl turǵyndarynyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar halyqtyń jer telimderin paıdalaný men mal sharýashylyǵynda jańa múmkindigi kóbeıetinin aıtty.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar