Qoǵam • 18 Qyrkúıek, 2019

Mal urlyǵy mazalap tur

83 retkórsetildi

Batys Qazaqstan oblystyq Polısııa departamenti bastyǵy, polısııa general-maıory Mahsudhan Áblázimov jýrnalıstermen kezdesip, oblystaǵy qylmystyq ahýal týraly aıtyp berdi. Ásirese mal urlyǵymen kúres óńirde óte ózekti bolyp tur eken.

2019 jyldyń 8 aıynda oblysta tirkelgen barlyq qylmystyń jartysynan astamy nemese 55,2%-y – ózgeniń múlkin urlaý eken.

– Bıyl qabyldanǵan sharalar arqyly urlyq faktisi 18,8%-ǵa, sonyń ishinde páter urlyǵy 26,6%-ǵa, uıaly telefon urlyǵy 15,4%-ǵa azaıdy. 8 aı ishinde bótenniń múlkin urlaý boıynsha 3518 fakti tirkeldi, 1758 qylmystyq is ashy­lyp, aıaqtaldy. Jedel izdestirý shara­la­rynyń nátıjesinde ótken jyldary jasalǵan urlyqtyń 161-i ashyldy. Urlyq jasaǵany úshin 1397 adam jáne 57 qylmystyq top ustaldy, – deıdi Maqsudhan Nuǵmanuly.

Mal ashýy – jan ashýy

Batys Qazaqstan – mal sharýashylyǵy damyǵan óńir. Oblys halqynyń teń jarymy aýylda tursa, sol halyqtyń 90 paıyzy malmen kún kóredi. General «sońǵy bes jylda mal urlyǵy sany azaıdy» degenimen, jyl basynan beri ótken 8 aıda 209 mal urlyǵy tirkelipti. Byltyr bul kórsetkish 201 bolǵan eken.

Mal urlyǵy kóbine Aqjaıyq (109 bas), Báıterek (109 bas), Bókeı ordasy (100 bas) jáne Bórli (98 bas) aýdandarynda jasalady.

Mal urlyǵy sanynan buryn kósh bastaıtyn Qaratóbe aýdanynda jaǵ­daı ońalyp qalypty. О́ıtkeni 2018 jyldyń qarasha aıynda osy aýdannyń 3 turǵynynan qurylǵan uıymdasqan qylmystyq top ustalǵan edi. «Bul top 3 jyl boıy óz aýdanynda mal urlyǵymen aınalysyp, 26 jylqy, 118 sıyr urlaǵan. Keltirgen shyǵyndary 27 mln teńgeden asady. Biz olardy áshkereleý úshin kóp kúsh, ýaqyt jumsadyq. Nátıjesinde bıyl maýsym aıynda aıyptaý úkimi shyǵyp, qylmyskerler uzaq merzimge sottaldy. Olardyń qylmystyq jolmen tapqan múlki tárkilenip, sot sheshimi bo­ıynsha jábirlenýshilerge beriletin bolady» deıdi polısııa basshysy.

Polısııanyń osyndaı júıeli áreketi nátıjesinde bıyl mamyr aıynda 3 adamnan qurylǵan uıymdasqan qylmystyq top ustaldy. Olar Jańaqala jáne Bókeı ordasy aýdandary aýmaǵynda mal urlaý boıynsha 13 qylmys jasaǵan. Urylar 27 bas mal urlap, 9 mln teńgeden astam materıaldyq shyǵyn keltirgen.

Shilde aıynda Aqjaıyq, Tasqala, Bórli jáne Báıterek aýdandarynyń 6 turǵyny uıymdasqan taǵy bir top ustal­dy. Olar Bórli, Tasqala jáne Báıterek aýdan­dary aýmaǵynda 6 márte mal urly­ǵyn jasaǵany dáleldendi.

Jalpy 2019 jyly mal urlyǵy qyl­mysyn jasaǵan 135 adam jáne 21 qyl­mystyq top ustalǵan.

Shyǵasyǵa ıesi basshy

– Osy urlyqtyń kóbi mal ıeleriniń beıqamdyǵynan bolyp otyr, – deıdi M.Áblázimov.

8 aı ishinde tirkelgen 209 mal urly­ǵy­nyń 144-inde (68,9%) mal jaıylymda bos júrgen jerinen joǵalǵan.

– Myna­daı jaǵdaı da kezdesedi: keı turǵyn maly joǵalǵany jóninde aryz ja­zyp, po­lısııaǵa júginedi. Biz keń kólem­­di jedel izdestirý is-sharalaryn júr­­gi­zip, maldy tabamyz. Sóıtsek maldy eshkim urlamaǵany, basqa aýmaqta jaıy­lyp júrgeni anyqtalady. Statıs­tı­kaǵa súıen­sek, 129 aryz boıynsha qylmys joq bolyp shyqty, ıaǵnı maly ur­lanbaǵan. Al ony anyqtaýǵa bizdiń qansha kúshimiz, ýaqy­ty­myz, memleket qarjysy ketti, – deıdi polısııa basshysy.

Mysaly, naýryz aıynda Bórli aýda­nynda «Býrshıev» sharýa qojalyǵy basshysynyń 15 jylqysy «jo­ǵal­ǵan». Ol jylqyny erkin jaıy­lym­ǵa aıdap jibergen eken. Jábirlenýshi 3 aı ótkennen keıin polısııaǵa júgingen. Qabyldanǵan sharalar nátıjesinde jylqy úıirin polısııa qyzmetkeri ta­ýyp, ıesine qaıtardy.

Qańtar aıynda Aqjaıyq aýdanynda da osyǵan uqsas oqıǵa boldy. Sharýa qojalyǵy basshysynyń 130 jyl­qy­sy joǵalyp ketken. Bul jyl­qy da polısııa qyzmetkerleriniń kúshi­men tabyl­dy. Generaldyń aıtýynsha, mundaı fakti kóp.

8 aıda urlanǵan maldyń 55,3 %-y ıe­le­­rine qaıtaryldy.

Keshirim kedergi boldy

Bir qyzyǵy, M.Áblázimov aýyldaǵy mal urlyǵynyń azaımaýyna urylarǵa keshirim jasalýy sebep ekenin aıtady.

– Jábirlenýshilerdiń kópshiliginiń maqsaty – urlanǵan malyn qaıtaryp alý. Alaıda, praktıkaǵa súıensek, mal ur­laǵan qylmyskerler bostandyqta júr­gen­dikten olar qylmysyn ári qaraı jalǵas­tyra beredi. Bıylǵy 8 aıda jábir­le­nýshi men qylmysker tatýlasyp, 83 mal urlyǵy boıynsha qylmystyq is qysqartyldy. Iаǵnı, urylar qylmystyq jazadan qutylyp ketti, – deıdi oblystyń bas polıseıi.

Bıyldyń ózinde polısııa 168 qyl­mys­­kerdi ýaqytsha ustaý ızolıatoryna qa­­maýǵa alǵan. Sonyń 75-in sot pen pro­ký­­ratýra qaıta bosatypty. Olardyń 45-i – bótenniń múlkin urlaǵan urylar bola­tyn.

2018 jylǵy qyrkúıek aıynda oblys aýmaǵynda birneshe márte mal urlyǵyn jasaǵany úshin Syrym aýdanynyń turǵyny R.Kabasınov ustaldy. Ol buǵan deıin osyǵan uqsas qylmys jasaǵany úshin birneshe qaıtara sottalǵan. Biraq jábirlenýshimen tatýlasýyna baılanys­ty bosatylǵan. Bostandyqqa shyq­qan­nan keıin ol túzý jolǵa túspeı, qaıtadan «kásibimen» aınalysqan. Polısııa ja­qynda onyń taǵy da birneshe mal ur­ly­ǵyn jasaǵanyn áshkerelep, tamyz aıynda qamaýǵa alypty.

Mal qaraýsyz qalmasyn

Polısııa mal urlyǵyn azaıtýdyń birden bir joly – ortalyqtandyrylǵan mal baǵý júıesin engizý dep sanaıdy. Urlanǵan malǵa jalǵan qujat jasaý joldary da tyıylmaı tur.

Mal urlyǵynyń órshýine et ónimderin satý naryǵynyń keńdigi de áser etedi. Barlyq et bazarlary men satýshylar kishi jáne orta bıznes sýbektisi sanalǵandyqtan, bul bazarlarda et ónimderiniń qaıdan kelgenin polısııa teksere almaıdy.

Polısııa departamenti sońǵy jyldary GPS-baqylaý júıesin qoldanysqa engizýdi erekshe nasıhattap júr. Búginde óńirdegi birqatar iri sharýashylyqtar osy ádisti paıdalanýǵa kóshipti. Qazir oblys boıynsha bul ádisti 55 sharýa qojalyǵy qoldanyp otyr eken. Osylaısha jalpy sany 1864 jylqy baqylanyp otyr. Biraq bul óte az, jalpy mal basynyń 1,2%-y ǵana.

Sirińke qorabyndaı ǵana GPS-trekerler mobıldi qurylǵy arqyly maldyń qozǵalysyna baqylaý ja­saý­ǵa múmkindik beredi. Mundaı qon­dyr­ǵynyń 2 túri bar: Uıaly baılanys ope­ratorlarynyń bazasynda jumys isteı­tin trekerlerdiń baǵasy – 30-50 myń teńge bolsa, spýtnıktik baılanys negi­zinde jumys isteıtin eń senimdi baqy­laý trekeriniń quny 80 myńnan bastalyp, joǵarylaı beredi. Buǵan qosa aı saıyn tólenetin 2-6 myń teńge aralyǵynda tólemaqy taǵy bar. Muny iri sharýashylyqtar bolmasa, jekelegen turǵyndardyń qaltasy kótere bermeıdi.

Batys Qazaqstan oblysy

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Taǵylymdy tulǵa

Rýhanııat • Búgin, 09:36

Ǵylym qanatyndaǵy ǵumyr

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Moıynqumǵa ushaq qatynaıdy

Aımaqtar • Búgin, 09:29

«Para berme» chellendji bastaý aldy

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Kásipodaq úzdikteri marapattaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:26

Bı-aǵa salǵan án eken...

Rýhanııat • Búgin, 09:17

Qaıta oralǵan «Don Karlos»

Rýhanııat • Búgin, 09:15

Jeti óner qonǵan jampozym

Rýhanııat • Búgin, 09:12

Taǵdyry tańdalǵan patshaıym

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Naǵyz qazaq

Rýhanııat • Búgin, 09:05

«Brakoner» biraz basbuzardy quryqtady

Aımaqtar • Búgin, 09:00

Reseıden de úırenýge bolady

Saıasat • Búgin, 08:52

Zań jobasyn talqylady

Qoǵam • Búgin, 08:46

IýNESKO-nyń syılyǵyn jeńip aldy

Qazaqstan • Búgin, 08:45

«Eńbek» eleýsiz qaldy

Qoǵam • Búgin, 08:43

Robot-tehnıka úıirmeleri qajet pe?

Qazaqstan • Búgin, 08:26

Qurylysshylar nege ereýilge shyqty?

Qazaqstan • Búgin, 08:24

«Januıa» ortalyǵy jumysyn bastady

Qoǵam • Búgin, 08:22

Kedergisiz ómir syılaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:22

Reformalar oza shabýdy kótermeıdi

Qoǵam • Búgin, 08:19

Azamattyq jaýapkershilik qajet

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ashyq qoǵam aıshyqtary

Búgin, 08:14

Tazalyqtan aldyna jan salmaıtyn jurt

Qoǵam • Búgin, 08:08

Jaldamaly jumysshylar jalaqysy artty

Ekonomıka • Búgin, 08:05

Sheteldik taýarlar qymbattady

Ekonomıka • Búgin, 08:03

Ekonomıkalyq ósimniń kóleńke tusy

Ekonomıka • Búgin, 08:00

Baspana baǵasy nege kóterildi?

Qoǵam • Búgin, 07:58

Yntymaqtastyqtyń jańa kezeńi

Qazaqstan • Búgin, 07:52

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar