Qoǵam • 24 Qyrkúıek, 2019

Aqparattyq zamannyń ózekti máselesi

76 retkórsetildi

Jaqynda ǵana elordada Astana Media Week aptalyǵy ótkeni bel­gili. Aptalyq aıasynda otandyq medıany damytý men osy saladaǵy iskerlik qatynastardy aımaqtyq deńgeıde ilgeriletý máseleleri sóz boldy. Alqaly jıynda sóılegen sózinde Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaev eli­mizde medıasaýattylyqty arttyrý máselesine aıryqsha nazar aýdarǵan-dy.

Aqparattyq tehnologııalardyń qar­qyndy damýynyń nátıjesinde álemde «aqparattyq saýattylyq», «aqparattyq mádenıet», «medıamádenıet» sııaqty uǵymdar paıda boldy. Bul uǵymdardyń qaı-qaısysy da  medıasaýattylyqty arttyrýǵa oraı medıabilimdi júzege asy­rý arqyly  ǵylymı aınalymǵa tústi. Jalpy medıabilimniń basty maqsaty – bolashaq urpaqty aqparattardy qa­byldaýǵa, sodan durys qorytyndy jasaı bilýge  daıyndaý.

Medıanyń adam ómirine, ásirese jas­óspirimder men jastar ómirine yqpal etý dárejesi kúnnen-kúnge artyp kele jat­qany belgili. Al bul  óz kezeginde bi­lim berý júıesi aldyna jańa mindetter qoıyp,  adamnyń jańashyl tehnologııa­dan habardar bolýyn, olarmen jumys isteı alýyn talap etedi. Sondaı-aq bel­gili dárejedegi synı turǵydan oılaýdy (buqaralyq kommýnıkasııa quraldary habarlamalaryn, túrli medıamátinderdi taldaı bilý), aqparattyq materıaldy izdeý, óńdeý jáne usynýǵa oraı óz be­timen shyǵarmashylyq jumyspen aınalysý daǵdylaryn, t.b. qajet etedi.

Búkil álemde oryn alyp otyrǵan áleý­mettik ózgerister men aqparat tas­qyny túrli medıaquraldardy paıda­laný kon­teksinde dástúrli túrde qalyptasqan júıelerdi, oqytý ádisteri men tehno­lo­gııa­laryn qaıta qarastyrýdy talap etip otyrǵany túsinikti jaıt.

XX ǵasyrdyń 60-jyldarynda Uly­brıtanııa, AQSh, Aýstralııa, Kanada jáne álemniń taǵy basqa aldyńǵy qa­tar­ly elderinde «medıabilim» atty ja­ńasha baǵyttyń paıda bolǵany týraly málimetter kezdesedi. Onyń basty maq­saty jas urpaqtyń medıamádenıet ále­mine beıimdelýine, BAQ tilin ıgerýge, medıamátinderdi taldaı bilýge kómek kórsetý. Medıabilim – «buqaralyq kommýnıkasııa (baspasóz, teledıdar, radıo, kıno, vıdeo jáne t.b.) zańdylyqtaryn» zertteıtin pedagogıka salasy. Olardyń qataryna endi áleýmettik jelini de qo­sýǵa týra keledi.

Joǵaryda atalǵan elderdiń bir qata­rynda medıabilim mindetti pán retinde oqy­tylady. Máselen, 1987 jyly Ka­na­da­nyń Ontarıo provınsııasynyń 5000 orta bilim beretin mektebindegi 7-12 sy­nyptarda medıabilim mindetti pán re­tinde oqytyla bastady. HH ǵasyr­­­dyń 90-jyldarynda medıabilim Kana­da­nyń barlyq provınsııalarynyń or­ta bilim berý uıymdarynda engizildi. Aýstralııada da medıabilim 90-jyldar­dan beri mindetti pán retinde ótedi. Uly­­brıtanııada me­dıa­bilim mektep baǵ­­dar­lamasyna HH ǵasyrdyń 70-jyldarynan bastap, ana tili pánimen ki­­rik­­­tirilip oqytyla bastady. Bul elde ár jyl sa­ıyn 25000 oqýshy men 8000 stýdent medıa páninen bitirý emtı­ha­­nyn tapsyrady. Sonymen qatar Fın­lıandııada, Nor­vegııada, Vengrııa men Slovenııada da medıa­bilim orta bi­lim berý uıymdary deńge­ıinde qa­ras­tyrylyp, ulttyq bilim berý baǵ­dar­lamasyna engizilgen. Reseıde jáne Ýkraınada HH ǵasyrdyń 80-jyldarynan bastap medıabilim boıynsha sa­baqtar fakýltatıvter, úıirmeler tú­­­rinde nemese onyń elementteri je­ke­­le­gen pánderdi oqytý barysynda qol­da­ny­lady(ádebıet, hı­mııa jáne t.b.).

Joǵary bilim berý salasynda álem­­­­niń birqatar elderinde medıa­bi­lim elementteri aqparattyq-kommýnı­ka­­­sııa­lyq tehnologııalar (AQT) páni sheń­berinde qarastyrylady. Máse­len, aǵylshyn tildi elderdiń basym kóp­­shiliginde orta bilim beretin bilim be­rý uıymdarymen qatar joǵary oqý oryn­darynda pedagogıkalyq maman­dyq­tarda AQT páni oqytylyp, sol arqyly bolashaq mamandardyń aqpa­rat­tyq saýattylyǵy men mádenıetin qalyptastyrýǵa basymdyq beriledi. Mysaly, AQSh-ta aqparattyq sa­ýat­­­tylyqtyń qalyptasýyna ótken ǵasyr­dyń 70-jyldaryndaǵy demokratııa­lyq ıdeıalary men 80-jyldary jappaı kompıýterlik júıeniń qalyptasýy túrt­ki boldy. Nátıjesinde, 1989 jyly Aqparattyq saýattylyq boıyn­sha Ult­tyq forým jáne 1998 jyly Aqpa­rattyq saýattylyq ınstıtýty quryldy.

Aýstralııada da aqparattyq saýat­ty­lyqqa degen qyzyǵýshylyq basym. Máselen, 1991 jyly Úkimettiń «Aýstra­lııa aqparattyq qoǵam retinde» atty esebinde aqparattyq saýattylyq tý­ra­ly másele jan-jaqty qozǵalady. 90-jyl­dardyń basynda Aýstralııada aqpa­rattyq saýattylyqty damytý aqpa­­rat­­tyq tehnologııalardy ıgerýmen ǵana baıla­nystyrylmaı,  aqparatty jı­naq­taý, taldaý men uıymdastyrý, sonymen qatar ıdeıalar men aqparatty talqylaý stýdentterdiń Úkimet tarapy­nan anyqtalǵan jeti quzyrettiliktiń birine aınaldy. 2000 jyly Bilim, oqy­­tý jáne jastar isteri jónindegi depar­tamenti aqparattyq ekonomıka sala­­syndaǵy joǵary oqý oryndaryna ar­nalǵan strategııalyq josparynda ne­gizgi baǵyttardyń biri stýdentterde aq­­parattyq quzyrettilikti, aqparattyq saýattylyq daǵdysyn qalyptastyrý de­lingen. Buǵan jetý joldarynyń biri JOO-da negizgi pánderdi ıgerý bary­syn­da aqparattyq tehnologııalardy kirik­tirip oqytatyn arnaıy kýrstar men on­laın kýrstardy engizý bolyp tabylady.

2001 jyly Aýstralııa ýnıversıtet­te­riniń kitaphanashylar keńesi AQSh-tyń ACRL-dyń aqparattyq saýattylyq stan­­­­darttaryna balama standarttar ja­sa­dy. Bul standarttarda aqparattyq saýat­tylyqtyń AQSh nusqasyna qara­ǵan­­da aýqymy keń. Máselen, stýdent uǵy­­­mynyń ornyna jalpy tulǵa túsinigi paı­dalanylady. Atalǵan standart­tar­da ómir boıy bilim alý tulǵadan aqparat­­tyq saýattylyqty talap etedi dep kórse­tilgen.

Joǵaryda atalǵan standarttar Aýstra­­­­­­lııanyń birqatar uıymdary ta­ra­­­­­py­­nan  keńinen qoldaý tapty. Máse­­len, Aýstralııa kitaphanasy men Aqpa­­­rattyq assosıasııanyń «Barlyq aýstra­­lııalyqtar úshin aqparattyq saýat­­ty­­lyq» jáne Aýstralııanyń ulttyq ki­tapha­nasynyń «Aqparattyq saýatty­lyqqa teń qoljetimdilik» atty baıandamalarynda jan-jaqty aıtyldy.

Ulybrıtanııada AQSh pen Aýstra­lııaǵa qaraǵanda aqparattyq saýatty­lyqty damytý máselesi  keıinirek  qol­­ǵa alynǵan. Mysaly, AQSh pen Aýstra­lııa aqparattyq saýattylyq má­se­le­sine baılanysty standarttardy daıarlaǵan kezeńde, Ulybrıtanııa aqpa­rattyq saýattylyq úlgisin qurý týraly sheshim qabyldady. 1999 jy­ly jaryq kórgen «Aqparattyq saýat­tylyqtyń jeti ustanymynda» aq­parat­tyq saýattylyqtyń basty daǵdy­lary­nan (aqparattyń qajettiligin túsi­ný) kúrdeli daǵdylaryna deıin damýyn sıpattaıdy. Atalǵan úlgi birneshe maq­satta paıdalanylady. Máselen, ol bi­lim berý baǵdarlamalaryn daıarlaýda qoldanyldy. Joǵary bilim salasyndaǵy mamandar aqparattyq saýattylyqty damytýdy aqparattyq tehnologııalar men ınternetti ıgerýmen jáne olardy sabaq barysynda paıdalanýmen baılanystyrýǵa beıimdeldi. Aqparattyq saýattylyq Ulybrıtanııa bilim berý júıesiniń basty basymdyqtary retinde qarastyrylmaǵanymen, aqparatty tiz­deý men ony baǵalaı bilý daǵdylary JOO-nyń baǵdarlamalyq akkredıtteý talaptarynyń biri retinde baǵalanady.

Medıabilim máselesi sońǵy kezderi burynǵy keńestik keńistik elderinde de jolǵa qoıyla bastady. Atap aıtqanda, Belarýs memleketinde. Jahandyq aqpa­rattyq jelilerdiń damýyna oraı bilim salasynda damýdyń jańa vektorlary paıda boldy. Bul týraly 2020 jylǵa deıingi turaqty ekonomıkalyq damýdyń Ulttyq strategııasynda aıtylǵan. Ondaǵy má­­de­nıet damýynyń basty maqsaty aza­­mat­tardyń mádenı qundylyqtar men mem­­lekettik murajaı, kitaphana jáne má­denı qorlardyń aqparattyq resýrs­taryna qoljetimdiligi, sonymen qatar jahandyq áleýmettik-mádenı úrdis­ter­diń teń quqyly qatysýshysy retin­de álemdik mádenıet júıesine be­lo­rýs mádenıetiniń kirigýi. Basqa  elder­­degideı medıabilim berý jeke pán retinde Belorýssııa mektepteriniń baǵdar­lama­laryna da engizilmegenmen, mektep jáne stýdenttik aýdıtorııada medıabilim be­rý komponentterin oqý pánderine ki­rik­tirý, sonymen qatar kınoklýb jáne fakýltatıv úrdisteri barysynda júzege asyrylyp keledi.

Al bizdiń Qazaqstan Respýblıka­sy­nyń normatıvti jáne quqyqtyq qu­jattarynda oqýshylar men stýdent­terdiń aqparattyq mádenıetti qalyp­tastyrýǵa baǵyttalǵan arnaıy qujattar bolmaǵanymen, bilim alýshylardyń aqparattyq tehnolo­gııa­larǵa kolje­timdilikterin qamtamasyz etýge baǵyt­talǵan qujattardy kezdestirýge bolady. Atap aıtqanda, «Bilim týraly» Zańda aqparattyq saýattylyq pen aqparattyq mádenıetke qatysty qashyq­tyqtan oqytý, bilim berý júıesin basqarý organdaryn aqparattyq  qamtamasyz etýge baılanysty máseleler eskerilgen.

Sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasy bilim berý salasyndaǵy strategııalyq ma­ńyzy bar qujattyń biri Bilim berýdi damytýdyń 2011 – 2020 jyldarǵa arnal­ǵan  Memlekettik baǵdarlamasynda da atalǵan máseleler qarastyrylǵan. Máselen, onyń maqsaty bilim berý úrdi­siniń barlyq qatysýshylarynyń úzdik bilim berý resýrstary men tehnologııalaryna teń qol jetkizýin qamtamasyz etý. 2015 jyly – bilim berý uıymdarynyń 50%-ynda, 2020 jyly – olardyń 90%-ynda elektrondy oqytý júıesi qol­danylatyn bolady. Tıisinshe 2010-2015 jyldary elektrondy oqytý júıesi tu­jy­rymdamasynyń kózdeıtini bilim berý uıymdarynyń tehnologııalyq ınfra­qurylymyn damytý; oqý úderisinde aq­parattyq-kommýnıkasııalyq tehnologııany qoldanýdy damytý; san­dyq bilim resýrstaryn damytý; uıymdas­tyrýshylyq qamtamasyz etý jáne elek­trondyq oqy­tý júıesin paıdalanýshylardy daıarlaý kózdelgen.

Jastar men jasóspirimderdiń medıa­saýattylyǵyn arttyrýda úlken jaýap­kershilik eń aldymen muǵalimder men oqytýshy-professorlar quramyna júk­teledi. Qazaqstannyń joǵary pedago­gıkalyq bilim berýdegi reformasy jo­ǵary oqý oryndarynda maqsat qoıýǵa qabiletti, pedagogıkalyq jaǵdaılardy sheshe biletin, oqý-tárbıe úrdisin jos­parlap, ony júzege asyra alatyn, óziniń qyzmetin qadaǵalaı jáne baǵalaı alatyn muǵalimder daıyndaýǵa bet burýdy kózdeıdi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń azamat­taryna patrıottyq tárbıe berýge arnal­ǵan memlekettik baǵdarlamasynda: «Qa­zirgi ýaqytta azamattarǵa patrıottyq tárbıe berý jónindegi jumysqa adam­darǵa yqpal ete alatyn eń qýatty qu­ral­­dyń biri – BAQ qyzmeti álsiz paı­dala­ny­lyp otyr. Bul jaǵdaı atalǵan baǵdarlamaǵa BAQ-ty belsendi jáne erik­ti tartý úshin tıisti pysyqtaýlardy talap etedi» dep patrıottyq tárbıe berýde bas­ty yqpaldy qural buqaralyq aqparat quraldarynyń múmkindikteri elimizdiń azamattary, ásirese jas jetkinshekter arasynda qajetti dárejede paıdalanylmaı otyrǵandyǵy týraly aıtylady. Osy turǵydan kelgende elimizde me­­dıasaýattylyqty arttyrý kún tárti­bin­degi  ózekti másele ekenin aıtýǵa bolady.

Astana Media Week aptalyǵynda Aq­parat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaev: «Memlekettik múddeni  ha­lyqqa jetkizip, qoǵamdaǵy ózgeristerge  saı  kózqaras qalyptastyrýda medıa sa­lasynyń atqarar mańyzy zor. Osy oraıda elimizdiń aqparat quraldary aldynda úlken maqsat-mindetter tur», – degen bolatyn.  Endeshe, álemdik jahan­daný úrdisine beıimdele bastaǵan bilim berý júıesindegi qazirgi ózgerister, aq­pa­rattyq zamannyń erekshelikterin, múm­kindikterin eskerý qajet ekendigin kórsetedi. О́ıtkeni elimizde búgingi kú­ni urpaqqa tárbıe berý isinde mektep muǵalimderimen qatar, barlyq tárbıe ınstıtýttarynyń birlesip áreket jasaýy jolǵa qoıylýda, al olardyń qatarynda sońǵy kezderi qoǵamnyń damýynda ózin­dik orny men úlesi joǵary bolyp tabylatyn  buqaralyq aqparat quraldary da bar ekendigi sózsiz. Buqaralyq aqpa­rat quraldary jetkinshekterdiń dúnıe­tanymyna ózindik úles qosady, sondaı-aq bolashaq mamandardyń qosymsha bi­lim alýynda, izdenýlerine, ártúrli aqpa­rattardy jınaqtap olardy taldaı alýynda ózindik ról atqarady.

 

Perızat SEIITQAZY,

pedagogıka ǵylymdarynyń doktory, L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń professory

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar