Qoǵam • 24 Qyrkúıek, 2019

Ataýly kómek alǵandar arasynda kásipkerler de bar

185 retkórsetildi

Búgingi tańda az qamtylǵan, áleýmettik jaǵdaıy tómen kóp balaly otbasylarǵa memleket tarapynan tıisti qoldaý kórsetilip keledi. Tabysy joq, ne bolmasa tabysy tómen otbasylarǵa aı saıyn ataýly áleýmettik kómek berilýde.

Jambyl oblystyq jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń basshysy Tımýrjan Nurymbetovtyń aıtýynsha, búginde óńirde 37 149 otbasyna, ıaǵnı 164 559 adamǵa 12,3 mlrd teńge kóleminde jańa formattaǵy ataýly áleýmettik kómekberilgen. «Bul maqsatqa jyl sońyna deıin barlyǵy 21,3 mlrd teńge qarastyrylǵan. Onyń ishinde respýblıkalyq bıýdjetten 20 mlrd teńge, jergilikti bıýdjetten 1,3 mlrd teńge bólinedi. Halyq tarapynan aılyq eseptik kórsetkishke ótinish berýshiler men  alýshylar sanynyń kúrt ósýinińnegizgi sebebi, 1 sáýirden bastap kedeılik sheginiń joǵarylaýy boldy. Qazirgi ýaqytta 253 679 adamnan 47 418 ótinish qabyldandy. Bul jalpy halyq sanynyń 22,5 paıyzyn quraıdy. Aılyq eseptik kórsetkish taǵaıyndaý týraly sheshim 164 myń adamǵa nemese halyq sanynyń 14,6 paıyzyna qabyldandy», deıdi basqarma basshysy.

Alaıda, búginde tapqan tabysyn jasyryp, áleýmettik kómekti alyp qalǵysy keletin, áıteýir memlekettiń qarajatyn paıdalanyp qalǵysy keletinder kóbeıdi. Bul oraıda, oblysta 8073 otbasy nemese 34 803 adamnyń tabysty ekeni anyqtalyp, olarǵa eshqandaı ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndalmaǵan. О́ńirde ótinish berý kezinde tabystaryn jasyrǵan jáne jalǵan aqparat bergen otbasylar anyqtaldy. Máselen, basqarmanyń málimetinshe, Gúlnur Saýkanova Qordaı aýdany, Betqaınar aýylynyń turǵyny. Ataýly áleýmettik kómek alýǵa 2019 jyldyń 25 mamyrynda ótinish bergen. Otbasy quramynda kúıeýi, enesi, kelini, aǵasy, jeńgesi jáne 4 bala, barlyǵy 10 adam bar. О́tinish berý kezinde jan basyna shaqqandaǵy tabysy óz-ózin jumyspen qamtýshylar esebinen 17 myńteńgeni qurap,  olarǵa 1 474 632 teńge taǵaıyndalǵan. Iаǵnı aıyna 122 886 teńge. Alaıda, júıege tirkeý kezinde ótinish berýshi men onyń aǵasy birinshi toqsanda «INDUSTRIAL CJN» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginde jumys istegenin jasyrǵan. Búginde zerdeleý jumystarynyń nátıjesinde júıeden qaıta suratý kezinde Gúlnur Saýkanovaǵa 253 250 teńge  jáne aǵasy Oraq Saýkanovqa qańtar, aqpan jáne naýryz aılaryna 477 324 teńge eńbekaqy aýdarylǵany anyqtaldy. Nátıjesinde olardyń jan basyna shaqqandaǵy tabystary  41 352 teńgebolatyny belgili. Búgingi tańda olarǵa ataýly áleýmettik kómek toqtatylyp, mamyr, maýsym jáne shilde aılarynda alǵan 368 658 teńgeni qaıtarý týraly habarlama berildi. Únemdeletin qarajat 1 105 974 teńgeni quraıdy.

Sol sııaqty, Jambyl aýdany, Qostóbe aýylynyń turǵyny, zeınetker Aqyltaı Rahmanqulov ta 2019 jyly 20 mamyrda ótinish bergen. Otbasy quramynda 8 adam dep kórsetilgen. Otbasynda ózi, balasy men kelininen basqa 5 bala bar. О́tinish berý kezinde jan basyna shaqqandaǵy tabysy 19 078 teńgeni qurap, olarǵa 1 267 848 teńge taǵaıyndalǵan. Iаǵnı, aıyna 105 654 teńge alǵan. Alaıda, zerdeleý barysynda ıeliginde 37 bas jylqy jáne 5 bas sıyr bar ekeni anyqtaldy. Búginde olarǵa tıesili 316 962 teńge kólemindegi ataýly áleýmettik kómek toqtatylyp, ony qaıtarý týraly habarlama berildi. Munda únemdeletin  qarajat  950 886  teńgeni  quraıdy eken.

Ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaý dınamıkasyna qarasaq, áleýmettik kómek alǵan otbasylar sany sáýir aıynda 8 550 otbasy, mamyr aıynda 10 568 otbasy bolsa, maýsym aıynda 5 565 otbasyna azaıdy. Bul da kópshiliktiń tegin aqshany tıisinshe paıdalanyp qalýǵa degen nıetten týyndaǵanyn bildiredi. Ýaqyt óte kele jalǵan aqparat bergender anyqtala bastaǵan. Endi ataýly áleýmettik kómekti shyn máninde kimder alady degen saýaldyń bolatyny anyq. «1 qazannan bastap, qujattaryn tapsyratyn azamattardyń ishinen jan basyna shaqqandaǵy tabysy 18203 teńgeden aspaıtyndar ǵana qaralady», deıdi Tımýrjan Nurymbetov.

Atalǵan basqarmanyń málimetine sáıkes, ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaý jáne tóleý barysynda kemshilikter oryn alǵan 6891 otbasynyń tizimi anyqtalǵan. Onyń ishinde 933 otbasyna zańsyz taǵaıyndalǵan 133,5 mln teńge bıýdjetke qaıtarylýy qajet eken. Búginge 13,4 mln teńge qaıtarylǵan jáne qalǵan aqshalardy qaıtarý boıynsha da jumystar jalǵasýda. Basqarma basshysynyń aıtýynsha, 933 otbasyǵa tólemderdi toqtatý nátıjesinde jyl sońyna deıin 362,6 mln teńge únemdeletin bolady. Búginde qalǵan 5589otbasy boıynsha da tólemder toqtatylyp, olardyń zańdylyǵy, qaıta esepteý qajettiligi anyqtalý ústinde eken. Sonymen qatar, qarjy únemdeý maqsatynda 1 qyrkúıekten bastap búginge deıin 730 ótinish tirkelse, onyń 385-ine kómek taǵaıyndaýdan bas tartylǵan. Tek 345-ine ǵana 29,9 mln teńgeataýly áleýmettik kómek taǵaıyndalǵan.

Ataýly áleýmettik kómek alýshylar quramynda barlyǵy 5171 jeke kásipker bar bolyp shyqty. Onyń ishinde 259 kásipker kásibin ataýly áleýmettik kómek ala salyp toqtatqan. Alaıda bul kásipkerlerdiń tizimi oblystyq memlekettik kirister departamentine joldanypty. Qazirgi kezde tabysy jaıly jalǵan aqparat berýshilermen kúres júrgizilýde.

 

Jambyl oblysy

   

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar