Rýhanııat • 01 Qazan, 2019

«Bir pesanyń izimen...»: aqıqat pen aqtańdaq

236 retkórsetildi

Keńes ımperııasynyń qandy qasabyna ilikken Alash zııalylarynyń qıly taǵdyrlary tek qazaqtyń qabyrǵasyna batpaýy kerek. Stalındik repressııanyń ár qurbany – álemdik tragedııa. Bul turǵyda atalǵan taqyryp áli de «ashylmaǵan aral» deýge bolady. Keıde shyndyqty shyńyraýdan, aqıqatty aspannan izdeýdiń qajeti joq. Tek tarıhı oqıǵalarǵa ádil baǵa berý árkimniń ar aldyndaǵy buljymas paryzy bolsa jetkilikti.

 

Alash jaıyn sóz etkende Muhtar Áýezov esimin erekshe atap óte­tinimiz belgili. Uly Muqań jaıly aı­tyl­ǵan, jazylǵan, túsirilgen qundy dú­nıeler az emes. Sol eńbekterdiń qata­ryna, joǵaryda atalǵan jobalardyń jalǵasy, «Qazaqstan» ulttyq arnasy usynǵan «Bir pesanyń izimen» derekti fılmin qosýǵa bolady. Jazýshy Muhtar Áýezovtiń «Han Kene» pesasyn keńinen baıandaıtyn derekti fılm avtory – belgili jýrnalıst Muhtar Túmenbaı.

Eki serııaly fılmniń birinshi bó­liminde jazýshynyń qýǵyn-súrginge deıin júrip ótken ómir joly, qazaq rýhanııa­ty úshin istegen aýqymdy ju­mys­tary  baıandalady. Fılm avtory M.Túmenbaı ol týraly «Jazýshy Muhtar Áýezov – Keńes ókimetiniń keń­shiliginen góri kekshildigin kóp kórgen taǵ­dyrly tulǵa. О́mir – kúres desek, Muhtar Omarhanuly sol qaınaǵan kú­restiń úlken bastaýynda júrdi. Baı shy­ǵarmashylyq jazýshy adamnan tek izdenisti talap etpeıdi, sonymen birge úlken tózim men batyl kúresti qajet etedi. Keıde adam sanasy túsinip bolmaıtyn qorqynyshty qurbandyqtarǵa da barady. Áýezov sol ótkeldiń barlyǵynan ótti, kúresti, qýdalandy, aqyr-aıaǵy qur­bandyqqa da bardy», deıdi.

Eki júz jyldyq bodandyq qazaqty ábden ezip, janyshtap jibergen-di. Alaı­da, aqpanda aq patshanyń taqtan qu­laýy, odan keıin bastalǵan Qazan tóńkerisi qazaqty bostandyqqa bir taban jaqyndatqandaı boldy. Sol kezeńde Alashtyń betke ustar bilimdi azamattary azattyqqa jetýdi ártúrli jolmen izdedi. Biri – Alashtyń aq týyna birikse, ekinshisi – Qyzyl ımperııanyń ádildik pen teńdik ıdeıasyn jaqtady. Derekti fılmde osy tarıhı oqıǵalar kezeń-kezeńimen ashyq kórsetilgen. Árıne, saıası kúresterden Áýezov álbette tys qalǵan joq. «Alash» par­tııa­synyń jastar qanatyna kirgen jas Muhtardyń Alash jastary odaǵyn qurýǵa belsene kirisýi, 1918 jyldyń ma­myr aıynda Ombyda ótken qazaq jastarynyń alǵashqy quryltaıynda ortalyq atqarýshy komıtettiń múshesi bolýy, Alash qozǵalysyn nasıhattaýy, «Jas azamat» atty jalpyqazaqtyq jastar uıymyn qurýy, Júsipbek Aı­maýytovpen birlesip «Abaı» jýrnalyn shyǵarýy sııaqty qaıratker tulǵanyń iri-iri qadamdary derekti fılmde dáıek­ti baıandalady. Arhıv qujattary molynan paıdalanylyp túsirilgen fılm­di kórip otyryp, Áýezovtiń osynaý ju­mystary keıin jazýshy ómirine qalaı soq­qy bolyp tıgenine ókinishpen kýá bolasyń. Alaıda, halqy úshin týǵan asyl azamattyń «Han Kenedeı» pesasy báribir qazaqtyń ulttyq rýhyn qaırap, «Abaı jolyndaı» klassıkalyq týyndylary kóshpeli ómir saltanatymyzdy óltirmeı osy kúnge jetkizdi.

Ekinshi bólim Áýezovtiń eki jyl boıy túrmede otyryp, shartty túrde bostandyqqa shyqqan jyldaryn baıan­daý­dan bastalady. Fılm avtory bul saıası júristiń mánin bylaı dep túsindiredi:  «Jazýshynyń 1932 jyly «Sosıaldy Qazaqstan», «Kazahstanskaıa pravda» gazetterinde shyq­qan ashyq haty onyń aıyptaryn «jýyp-shaıdy» deýge bolady. Biraq, Ke­ńes ókimeti Muhtardy atpaýǵa bir­ne­she sebep boldy dep oılaımyn. Tip­ti, atalǵan ashyq hattyń mátinine, taqy­rybyna úńilgen bolsaq, jalań ǵana jal­ǵyz sóılem «Muhtar Áýezovtiń ashyq haty» dep beriledi. Demek, Áýezov sol kezeńde asa tanymal tulǵa bolyp tur degen sóz. Áıtpese, qazaq jazýshy­sy dep bolsyn birer anyqtama sóz qosarla­nýy kerek edi. Iаǵnı, bar qazaqqa asa bel­gili Áýezovti surqaı saıasat ádeıi paı­da­lanǵan», deıdi avtor.

«Han Kene» pesasy negizinen osy ekinshi bólimde aıtylady. Pesany jazýshy 1934 jyly teatr rejısseri Orynbek Bekovpen birlese otyryp sah­naǵa alyp shyǵady. Atalǵan shyǵarma Alash qaıratkeriniń bolshevıktik bı­likke qarsy úndeýi deýge bolady.

Pesa bastan-aıaq qazaqtyń soń­ǵy hany Kenesary bastaǵan ult-azattyq qoz­ǵalysyn dáripteıtin iri monýmental­dy qoıylym retinde qundy bolatyn. Ony ózderiniń syn maqalalarynda Ǵabıt Músirepov te, Sáken Seıfýllın de av­tor­dyń betine kemshilik retinde basqan. «Bul pesa tóńireginde túrli ıntrıgalar  oryn alǵanyn arhıv qujattaryna kóz júgirtkende anyq ańǵarasyń. Máselen, fılmde Ǵabeńderdiń, Sá­beńderdiń sol ýaqyt sheńberinde jaz­ǵan, jańylǵan júristerin jasyryp qal­saq, jańa urpaq úlken adasýlarǵa ushyraıdy. Bul – bizdiń ult retinde tolyq qalyptasýymyzǵa, tarıhymyzdy túgendep tarazylaýymyzǵa qatty nuqsan keltiredi», deıdi M.Túmenbaı.

Aıtalyq Ǵabıt Músirepov «Pesa­nyń óne boıynda Kenesary men Naý­ryzbaı, Bopaı erjúrek batyl tul­ǵalar etip kórsetilgen jáne sonyń ar­qa­syn­da kórermen qaýym eriksiz solar­dyń jaǵynda bolady» dese, Sáken Seı­fýllın «Meniń pikirimshe, bul ýaqıǵa pesada tarıhı sosıalıstik shyndyq retinde jaramdy bolyp kórsetilmegen. Ja­ramdy bolyp kórsetilmegeni bylaı tursyn, zııandy ultshyl sezim oıatatyn jat pesa bolyp shyqqandyǵy aıqyn kórinedi», dep jazady. Jalpy, «Bir pesa izimen» derekti fılmi tek Áýezovtiń ómirin emes, sol kezeńdegi kóptegen iri qaıratkerdiń ómir jolyn jalǵan jala men jazadan arashalap otyrady. Fılm avtory joǵarydaǵy eki maqalanyń da saıa­sı tapsyrma ekenin aıtady.

Derekti fılmde sol kezdegi jaq­sy maǵynasyndaǵy «temir narkom» Temirbek Júrgenovtiń tulǵasy jan-jaqty jaqsy ashylǵan. Júrgenovtiń pesaǵa tyıym salý oıynda da bol­maǵanyn fılmde Ǵabıt Músire­povtiń Mırzoıanǵa jazǵan hatynan, jınalysta sóılegen birneshe qoǵam qaıratkeriniń sózderinen baıqaýǵa bolady. Júrgenov te, Bekov te, Áýe­zov te pesany qoǵamdyq keńesten ót­kizbesten kórermenge usynyp ji­berýi – úlken erlik edi. Alaıda, keıin pesa kórermenniń oıynan shyqpady, ózgertýler men tolyq­tyrýlardy qa­jet etedi degen jeleýmen eriksiz toq­tatylady.

Aıtpaǵymyz, fılmdi kórgen kó­rer­­men kóptegen tarıhı­ qujatpen tanysyp, shyndyq jaıly tanym-túsinigin tolyqtyra túsedi. Fılm­­niń ári avtory, ári júrgizýshisi Muh­­tar Túmenbaıdyń osyndaı ıgi isti ilgeri alyp shyqqany bizdi qatty qýant­ty. Ult rýhanııatyn túgendeýge qos­qan súbeli eńbek. Álbette, bundaı ta­rıhı qundy dúnıeler áli de kóp­tep túsirilse degen tilek bildirgimiz ke­ledi. Baıqaǵanymyzdaı, túsirilim to­bynyń deni kóbi otyzǵa tolmaǵan jas­tardan quralǵan, atap aıtqanda qoıýshy rejısser Samat Álim, montaj rejısseri Rýstam Ýltarshın, qoıýshy operator Jandos Nıdeldanov. Iаǵnı, bul sııaqty jobalardy aldaǵy ýaqytta da osyndaı bilimdi, bilikti kásibı mamandarǵa berý jumysqa úlken serpin ákeletini ańǵarylady.

Qoryta aıtqanda, «Bir pesa izimen» derekti fılmi – ult upaıyn tú­gendegen Túmenbaıtegi Muhtardyń túpkilikti ıdeıasynyń bastaýy der edik. Avtordyń áli de ulttyq arnamen birlesip jasaıtyn jaqsy jumystary alda dep esepteımiz.

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar