Ekologııa • 02 Qazan, 2019

Keń dalanyń arnaly rızyǵy

48 retkórsetildi

Bizdiń tolymdy da aryndy darııa­larymyz, tarıhı-jaǵrafııalyq taǵ­dyr uıǵarymynda, saıyn saha­ra­myzdyń kemerin shet-qıyqtaı aǵyp jatyr. Jaıyq, Syrdarııa, Ertis... Bul sýlardyń el-jerimiz úshin ıgiligin tizbelep jatý artyq bolar. «Buıyrǵannyń bereketin ber­sin» degen ata ustanymynda, son­­daılyq nesibeni utym-utyry­men jáne rásýasyz ıgerý – opaly tirlik ekenin tıim-nátıjesin moly­nan beretin jańa úrdister, ın­tensıvti sharýashylyq joldary­ jaq­sy dáleldep keledi. Al sonaý tarıh «kesimderin» jańa ýaqyt­ talabynda qaıta baǵamdap, óz aqı­qatymyzǵa úılesimde ıgerý, óz múd­demizge sabaqtastyra damytý – en­digi bolmysymyzdyń dilgir min­deti.

Zaman ózgerdi. Jańa dáýir óz aǵymynda jańa talaptar shoǵyryn alǵa tartty. Sol úderister leginde, joǵaryda atalǵan qom sýlarymyzǵa qatysty máseleler kún tártibine bir tóbe bolyp kóterildi. Osy tuǵyrdy tereńdete aıtsaq, eń aldymen, Ertis-sýǵa degen kózqarasty túbegeıli ózgertetin ýaqyt jetti degen tujyrym-oıdy bizge endi myq shegeleý qajet. Buǵan negizdi sebep jetedi. Sonyń ishinde salmaqty úsh jaıtty alǵa tartý lázim. Birinshisi, elimizdiń mártebeli bas qalasy – Nur-Sultan Saryarqa tórinde eńse kóterdi, órken jaıdy. Ekinshisi, Uly dalanyń ulan órisi – Saryarqada óndiris oryndary men jasyl jelekti tanaptar aýmaǵy aıtarlyqtaı keńeıe tústi. Úshinshi, ǵasyrlar men ǵalam problemasyna aınalǵan, Arqa irgesi, Turan tórindegi Aral jaıy álemge máshhúr...

Osy kúni «Erkin aǵyn Ertiste bar» degen pikir halyq aýzynda. Bul ras sóz. Arnaly sýlarymyzdyń ishindegi ázirge tynysy tarylmaǵany, aǵyny azaımaı kele jatqany – osy ózen. Osydan jarty ǵasyrdan astam buryn Ertis-Qaraǵandy arnasy (EQA) sondaı áleýetke negizdele salynǵan bolatyn. Jáne ol eńbekti aqtap, óziniń ómirlik mánin dáleldedi de.

Ertis, eń aldymen, Qazaq dalasynyń shólin qandyrýy kerek.

Ertis-ózen, negizi, ózimizde ónedi. Deni Altaı taýlarynan bastaý alatyn arnanyń Semeı qalasy tusyndaǵy jyldyq kólemi 30 mlrd tekshe metr shamasynda. Sonyń 8 mlrd tekshe metrin Qazaqstan ıgerý múmkindigi búgin aıtylyp júr. Al Qara Ertisten 2 mlrd tekshe metr sý alyp otyrǵan Qytaı-kórshi prınsıpine baqsaq, biz Ertisten alar sý kólemin 2 esedeı arttyrýdy kózdesek te bolar edi. Bul kólem – 14-15 mlrd tekshe metr shamasyn quraýy múmkin.

Osynaý ıgilik kózi úshin Ertistegi «Shúlbi» bógetiniń 2-kezegi belgili bir deńgeıde sheshilýi tıis. Jáne sol shama, keı mamandar aıtyp júrgen, Baltyq júıesindegi 240 metr emes, 260 metr bıiktikte shyǵýy kerek. Sóıtken jaǵdaıda biz, «darhan dalamyzǵa jetimdi kógildir rızyq keldi!» degen tolymdy ýájdi aıta alamyz.

«Shúlbi-2»-niń 260 metrlik deń­geıinen bastaý alyp, Saryarqany sol­tústik shyǵys, soltústikten jıektep aǵa, Torǵaı qolaty arqyly beri qulaıtyn, ózaǵyndy, (samotechnyı) demek arzan, «Qazaqstan arnasy» ıdeıasy ótken ǵasyrdyń orta tusynan beri bar. Ideıa tym uzaq talqyda jatty. Buǵan keshegi keńestik ortalyqtyń «qyryn» nazary da kóp áser etti. Biraq bul endi ótken tarıh... Búgin negizi bar «Shúlbi» sý tospasy bıiktetilýi kerek. 260 metr deńgeıde Ertis arnasynyń biraz jeri, ańǵarlyq orman-toǵaı alaby sý astynda qalary anyq. Búgin de birshama eleýli túrde aıtylyp júrgen qarsy ýáj osy. Árıne sý qoımasy jer alady, onsyz bolmaıdy. Dúnıede mysaldar kóp: Reseı búkil Edil boıyn sý qoımasyna aınaldyrdy. Ol jerlerde eldi mekender, relıkti orman-toǵaı az emes edi... Anyǵynda, qaıtarym-fýnksııasy «Shúlbi-2» nysanynan azdaý ózimizdiń Qapshaǵaı, Shardara sý qoımalary da sondaı qajettilikte ómirge kelgen.

Alda turǵan aýqymdy eldik múddeler sheshimdi áreketter qajet etedi.

Jaǵrafııalyq-strategııalyq turǵyda Arqa tósine sátimen ornalasqan astanamyzda sý máselesi boı kóterýi múmkin. Ar­­qanyń ózender júıesi jaǵdaıynda bul kútýli jaıt. Joǵaryda ornalasqan «Vıacheslav» bógeniniń endigi múmkindigi shekteýli bola bastady. Oǵan EQA-nan túsetin sý da jaǵdaıdy búgin demegenimen, erteń talabyna tolymdy jaýap bere almaýy múmkin. Al Nur-Sultannyń tym jaqyn bolashaǵynyń ózi asa aýqymdy ekeni kóz aldymyzdaǵy aıqyn aqıqat. Kóp jyldardan aýyr metaldar tunǵan Nuradan (ol sý rejimin ustaıtyn Qor­ǵaljyn kólder júıesi suranysyn aıt­­paǵanda) da Esilge kómek shamaly bol­maq. Mine, osy retti jaǵdaılar astanamyz úshin jańa, áleýetti sý kózin ashýdy kún tártibine qoıa bastady.

Jalpy, Ortalyq Qazaqstandaǵy sý jetimsizdigi kún sanap ótkirlenip kele jatqan másele. Demografııa, sharýa­shy­lyq, ekologııa keshenderi qatarynda... Osynyń bir sheshimi: Esil ózenindegi jańa sý qoımasy túrinde júzege asatyn boldy. Bul – «Buzylyq» sý qoımasy. Sál toqtala keteıik: Esilde kópten kú­týli sý qoımasy salynady. Kóktem aı­la­rynda aǵynynyń 80 paıyzy muhıt asyp ketetin, osy minezdi ózenniń aryny basylyp, endi onda búkil jaz boıy bir­shama kepildi, turaqty sý rejimi bolady. Jáne de Derjavın qalasynan tómen, jylda tasqyn basatyn jerler (ásirese Petropavl aýmaǵy) problemasy túbegeıli sheshiledi. Egistik, óndiris, eldi mekender, tabıǵat suranysy taǵy bar. «Buzylyqtan» irgedegi Saryózen-Saryqopa sý júıesine sý túsip, munda kepildi tabıǵat teńgerimi ornaýy múmkin. Al endi, osy júıeden, jer yńǵaıymen, Torǵaı arnasy arqyly Aralǵa sý berý múmkindigi – erteńgi kún shyndyǵy kórse­tetin jaıt.

Bir sózben, Ortalyq Qazaqstanda yl­ǵal tapshy, sý jetpeıdi. Bul – fakt.

Al Aral sııaqty KSRO-dan qalǵan apatty muranyń moraldy ýájine eshqan­daı ımandylyq ustanymy qarsy kele qoı­­mas. Iá, bizde ǵalamdaǵy aýqym­­dy Aral máselesi bar! Joǵarydaǵy «Shúlbi-2» nusqasynda Ertis qınalysty Aral­ǵa qol soza alady.

Osynyń barlyǵy sol nysannyń bir 20 metr deńgeı aıyrmasynda tur.

Árıne mundaı san-salaly oılarǵa, bir esepten, Sibir betten kútilgen mol sý kele qoımaǵany sebep dese de bo­­lar edi. Reseı soltústik sýynyń bir bó­ligin ońtústikke burý máselesin jy­­ly­ jaýyp qoıdy. Tipti odaqtan qal­­ǵan ortaq muranyń biri – Aral máse­lesin kóre-tura solaı boldy... Bizge endi transshekaralyq sý máselesinde jan-jaqqa kóp alańdaıtyn ret joq. Sonaý, júzege aspaı qalǵan Sibir-Or­talyq Azııa sý joly – «ǵasyr arnasy» haqynda osy kúni ártúrli pikir bar. Bir kózqaras: Reseı zııalylary sonaý KSRO ýaǵynda shý kóterip, memleket qolǵa alǵan sol istiń irgesin shaıqady, aqyry, «bizdiń myqtylyǵymyzben betin qaıtardyq!» degen shýly naýqanmen (toqyraý daǵdarysy taǵy bar), bastamany omaqastyryp tynǵan. Endi, sol shýly dabyranyń qur emosııaǵa qurylǵan, negizi taıyz bos sóz bolǵanyn, ol arnanyń alys perspektıvaǵa keter, ár tarapty, san-salaly paıdasy bolaryn sol eldiń zııaly qaýymy búgin ókinishpen aıtyp júr. Al endi buǵan «bizdiń jaq» pikiri tómendegishe: «Sibir arnasy Qazaqstandy sol sýǵa degen táýeldilikke baılap qoıýy múmkin», «ol tústik ózenderdegi (ásirese, Syrdarııadaǵy) úlesti sýymyzdan aıyrylyp qalýǵa ákep soqtyrady». 

Anyǵynda, Sibirden keler sýdyń biraz bóligi Reseı-Túmen jeri úshin «jumys istep» qaıtatyn ertistik óz sýymyz ekeni este bolǵany jón... Endigi, teń quqyqty egemen elder arasynda ala-qu­la, birjaqty saıasat júre qoımas. Álem táji­rıbesinde ádildik, teńdik, kepildilik tetikteri bar. Mysaly, Uly dalamyzdyń ózen arnasy ǵana emes, álemdik ómir arnasyna aınalǵan Eýropa – Ońtústik-Shyǵys Azııa qýatty tranzıttik rólin osy rette nege kúshti balama retinde paı­dalanbasqa. Jáne Soltústik sýy Oń­tústikke kerek bolǵanda, Ońtústiktiń ónimderi Soltústikke qajet bolmas pa? Tarıh pen damý joldary túbi tıim­di kórshilikti osyndaı úılesimge kel­tiredi. Tek, teń yntaly, teń quqyqty, kepildi is tetikteri myqty bolsyn. Bul úshin dıplomatııamyzdyń jumysy men sha­rýashylyq esebimiz múltiksiz bolýy kerek. Buǵan Ońtústik kórshiler de óz múdde, óz esebinde qatysýǵa yntaly bolýy múmkin...

Biz úshin eń mańyzdysy: Syrdarııa­daǵy sybaǵaly sýymyzǵa bunyń esh áseri bolmaýy tıis. Bolýy múmkin de emes. Bul sýymyz – kıeli qundylyq jáne túbegeıli qorǵalýǵa jatady.

Túbi, Sibir sýy Turanǵa, al Edil sýy Qazaqstannyń batys ólkelerine ke­ledi. Tarıh júrisi adamzatty osyǵan qalaı da keltiredi. Myna býyrqanǵan dú­nıede árkim óz sý-batpaǵymen, shól-dalasymen, tomaǵa-tuıyq oqshaýlyqta otyra almaıdy. Endeshe, tómendegi oılardy áldebir qısynsyz qııal shalqýy deýge bolmaıdy: Batys Sibir – Turan sý arnasynyń negizdi jobasy ótken ǵasyrdan daıyn tur. Teń quqyqty elder endi osynyń saıa­sı, ekonomıkalyq sharttaryn jańadan qalyptastyra, qaıta oralýy kerek. Al Edildiń bir arna sýy Saratov sý qoımasy, Balakovo mekeni tusynan, Reseı dalasyn sýlandyra, Batys Qazaqstannyń Kishi ózen, Chapaev baǵytymen Beıneý mańyna óz aǵynymen jetýge suranyp tur. Jáne de keshegi josparda bar, Reseı teristigine ketip jatqan Pechora men Vychegda sýlarymen Edildi ústeýleýi – qısyn joly. Elbasymyz alqaly jıynda usynǵan ekologııalyq, ekonomıkalyq bereri mol Azov – Kaspıı arnasy da kóńilde. Túbi, Edil men Kaspıı zardap shekpeýi tıis. Tek joǵarydaǵy nusqalardyń elaralyq saıası, zańdylyq, ekonomıkalyq negizderin bekem, saýatty jasaqtaý – eldik múdde muraty.

Bir sózben, keleshegi keń bolar tarıh úshin shaqyryp turǵan óristi bastama baǵyttary kóp. Keler jaqsylyqtyń jolyn qazirden asha berý – aqyl aýanyndaǵy utymdy tirlikter bolary  daýsyz.

Ertisti saıyn dalamyzǵa ákelý – osynyń eń jaqyn turǵany. Ertis-ózen muhıtqa quıady. Jáne Ertis, búgingi Qazaq eli aqıqatynda, darhan dalamyzdyń kógildir rızyǵyna aınalatyn bolady.

Reseı óz qajetinde Ertisti Qulyndy dalasy arqyly Aqsý tusynda Obten ústeýleıik dese, bizden oǵan qarsylyq bola qoımas.

Bul nusqa da Ońtústikte, Syr atyraýyna keletin dástúrli aǵyn rejimin buzýǵa nemese ony toqtatýǵa ákeledi degen sóz emes. Keńes kezinen zańdastyrylǵan Syrdarııadaǵy 12 mlrd tekshe metr úlesti, taza sýymyz bar.

Syrdarııa aǵynyna esh balama bolýy múmkin emes! 

Ońtústik sýlarynyń quny búgin altynnan qymbat bola bastady. Osy rette, Syr­darııanyń tek Qyzylorda jerindegi jaǵ­daıyna toqtalý qajettigi bar. Sońǵy kezderi Syrda qalǵan az aǵyndy meılinshe sharýashylyq maqsatynda ıgerip qalý úshin jańa sý qoımalaryn salý kózdelip otyr. Qyzylorda oblysynyń ózinde osy kúni «Kúmisketken», «Qaraózek» qoımalaryn salý josparlanýda. Jáne bul ondaǵan jyldar boıy Aral halqy tabandy túrde surap otyrǵan bir deńgeıli «Kishi Aral» usynysyna qaraǵanda, qajyrly, jedel túrde qolǵa alyndy. Jańa gektarlarǵa molyraq sý bolady. Jáne qoımalardyń býlaný, jerge sińý shyǵyny ystyq ólkede kóp kólem talap etedi. Bul qalaı? Ońtústik kórshiler darııa boıyna osyndaı qoıma salamyz dese, biz Araldy alǵa tartyp, áleýmet-ekologııa jaıyn aıtyp, halyqaralyq aýqymda oryndy sóz kóteremiz. Bul álem keńistiginde saýatty, órkenıetti, durys áreketke jatady. Al ózimizge kelgende, Syrymyz úshin áı deıtin áje, qoı deıtin qoja bolmaǵany ma? Azyn-shuǵyn sý aǵyp jatyr eken dep, Syrdyń shamaly aǵynyna qol sala berý qalaı? El pikirimen sanasý, qoǵamdyq tyńdaýlar boldy ma?

Kezinde KSRO shóldi ólkede toly­syp aǵyp jatqan erkin darııalardan ekonomıkalyq, áleýmettik, tipti, demo­grafııalyq yrǵyn paıda josparlap, asa salmaqty ýájdermen Araldy joq etip tynyp edi. Bul 1993 jylǵy tuńǵysh Aral sammıtinde qatty synǵa alyndy. Elbasymyz darııalar boıyndaǵy bir jaqty saıasat: dara daqyldar ekspansııa­syn tejeý, ekstensıvti, ysyrapshyl sý paıdalaný isin tyıý, únemdi tásil, sharýashylyqtardy ártaraptandyryp, Aral ahýalyn, ekologııany ońaltý má­selesin basa aıtyp edi. Eń bastysy, sondaı ásire pragmatıkalyq, birjaqty tarıh saıasatyna (dara daqyldar ekspansııasy, sharýashylyq jolynda tabıǵatty jutata berý, kóz aldynda aqqan sýdy tirshilik ýájimen áıteýir ala berý) búkil dúnıe, uly Tarıh úkim aıtqan joq pa edi? Syrda shamaly sý qalǵan dep, endi sol ótkendi qaıtalaý durys pa?!

Bul jerde, joǵarydaǵy, áleýeti mol Ertiste jasalatyn, gýmanıstik saryny basym áreket-shara men Syrda salynbaq qoımalardyń eki túrli máni kúmánsiz baǵamdalýy kerek.

Jalpy, keıingi tarıhymyzda Syr boıy, darııa sýyn paıdalanýda ekologııa­lyq mádenıet kemshindikte qalyp tur. Bunyń shet-pushpaǵyna kóz jetkizý úshin kóp amaldyń qajeti joq, Syr boıyndaǵy joldarmen jaı ǵana júrip ótýdiń ózi jetkilikti... Soltústik Aral faktory osy, ekologııalyq mádenıet kóterýdi qamshylap, sý rásýasyn shekteýge sep bolýy tıis edi... SARATS jo­­ba­synyń shoqtyqty kezeńi – «Kishi Aral» eń aldymen, Syrdarııa aǵynyna esep­telgen.

Qazaqstanda «Aral teńizin kelege keltirýdiń birinshi batyl qadamy» dep jarııalanǵan Soltústik Araldy kóterý isi óz jalǵasyn solaı kútip qaldy. SARATS jobasynyń birinshe kezeńi bit­kenine 14 jyl. Kóp ýaqyt. Tómengi Syr tabıǵaty osy kúni júdeńkirep tur... Bul sozylyńqyrap ketken sharýanyń she­shimin tabý Syr boıynda áli de júrip jat­qan syńaıly. Sóıtip júrgende, qolda bar «Kókaral» bógetinen aıyrylyp qalý qaýpi de kelip jetti. Osy másele qazir naqty sheshilý ústinde sııaqty.

Sýy shómishtep bólingen Syrdarııa jaǵdaıynda, máni tereń «Kishi Aral» ıdeıasynynyń júzege asýy joǵaryda aıtylǵan oılar bederinde oń sheshimge birtaban jaqyndaı túseri anyq. Kishi teńizdiń 50-51 metrlik jaǵalaýyna esep­telgen jumysty, kóp shaıqaqsyz, qa­jyrly túrde bastap ketetin ýaqyt jetti. Ornyqty jumys erteńgi kúnge eseppen isteledi. «Is oń sheshilsin» degen sharýa qısyny solaı. Buǵan negiz bar. Bolashaq bar. «Kókaral» daıyn tursa, ár taraptan keler sý kózderine teńizdiń «qushaǵy» qashan da ashyq bolmaq. Arqadan keler molshylyq Soltústik Araldy el kútken jaǵasyna jetkizse, onan ári Halyqaralyq Araldy Qutqarý Qory oıǵa alǵan, Uly teńiz bettegi «Kókaral atyraýy» jobasyna da jol ashylar edi. Osy rette, problemaly teńiz úshin Respýblıkamyz atqaryp jatqan naqty sharalar kesheni basqa kórshilerdiń eshbirinde joq ekenin de aıta ketý kerek.

О́rkendeýler men serpilister kútip jatqan saıyn saharamyzdyń erteń keler kógildir arnaly rızyqqa sabaqtasar bolashaǵy berekeli bolmaq.

 

Saılaýbaı JUBATYRULY,

jazýshy, ekolog

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar