Ekonomıka • 02 Qazan, 2019

Jyldyq bıýdjet naqtylandy

27 retkórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda 2019 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet naqtylandy. Bul jóninde Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov pen Qarjy mınıstriniń birinshi orynbasary Berik Sholpanqulov baıandady.

О́lshemder saqtalyp, bıýdjet ósedi

Rýslan Dálenovtyń aıtýynsha, 2019 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaǵanda elimizdiń áleýmettik-ekono­mı­­kalyq damýynyń negizgi kór­set­kishteri saq­talady. Bul – 3,8% deńgeıindegi IJО́ ósi­mi, 89 mln tonna kólemindegi munaı óndirý.

«Álemdik munaıdyń baǵasy joǵary qubylmalylyǵyn kórsetedi. Osyny eske­re otyryp munaıdyń boljamdy baǵasy barreline 55 dollar deńgeıinde, al jyl­dyq ınflıasııanyń nysanaly dálizi 4-6% she­ginde bolady dep belgilendi», dedi Ult­tyq ekonomıka mınıstri.

Áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń boljamdy parametrleriniń saqtalýyna syrtqy naryqtar boıynsha boljamnyń saqtalýy, aǵymdaǵy jyldyń 9 aıdaǵy kór­setkishter dınamıkasy, sondaı-aq bıyl naýryz aıynda engizilgen túzetýler sebep boldy. Mine, osynyń esebinen respýb­lıkalyq bıýdjet kiristerin 12 mlrd teńge salyqtyq túsimderdiń jáne 83 mlrd teńge salyqtyq emes túsimderdiń esebinen 95 mlrd teńgege arttyrý usynyldy.

«Jalpy, respýblıkalyq bıýdjettiń ki­­ris­teri (transfertterdi eseptemegende) 2019 jyly 7 trln 81 mlrd teńgeni quraı­tyn bolady», dedi ol.

Túsimder túrleri boıynsha kiristerdiń qurylymy ózgermeıdi. Eń úlken úlesti qosylǵan qun salyǵy (2,8 trln teńge), korporatıvtik tabys salyǵy (2 trln teńge), halyqaralyq saýdaǵa salynatyn salyqtar (1,5 trln teńge) quraıdy.

Respýblıkalyq bıýdjettiń tapshylyǵy buryn bekitilgen 1 trln 365 mlrd teńge deńgeıinde saqtalmaq. Bul – ishki jalpy ónimniń 2,1%-yn quraıdy.

Munaı emes tapshylyq, ıaǵnı munaı kiristerin qospaǵanda, ishki jalpy ónimge qatysty 8,5% nemese 5,5 trln teńgeni quraıdy. Munaı emes tapshylyqtyń parametrleri bekitilgen fıskaldyq erejelerge sáıkes keledi.

R. Dálenov naqtylaǵandaı, túsimderdiń jalpy kólemi 95 mlrd teńgege ósip, 10,7 trln teńgeni quraıdy. Transfertterdiń túsimderi, onyń ishinde Ulttyq qordan transfertter óspeıdi.

«Shyǵystar 95 mlrd teńgege artady, bul kiristerdiń ósýimen sáıkes keledi. Res­pýb­lıkalyq bıýdjettiń shyǵystar kó­lemi 12 trln teńgeden asady. Osylaısha túsim­der 10,7 trln teńgeni, shyǵystar 12 trln teń­geni, tapshylyq 1,4 trln teńgeni quraı­dy», dep qosty Ulttyq ekonomıka mınıstri.

О́z kezeginde, birinshi qarjy vıse-mı­nıstri B.Sholpanqulov bıýdjetti naq­tylaýdy aǵymdaǵy jyldyń sáýirinde túzetýler engizilgen eldiń 2019 jylǵa arnalǵan Áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamynyń kórsetkishterin saqtaı otyryp júrgizý usynylatynyn aıtty.

Naqtylaý jobasynda aǵymdaǵy jyl­dyń bıýdjetin atqarý sheńberinde Úkimet aldyna qoıylǵan birqatar mindetterdi sheshý kózdelgen.

Birinshi, áleýmettik salada shuǵyl qarjy­landyrý máselelerin sheshý. B.Shol­pa­nqu­lovtyń aıtqanyndaı, bul maqsat­tarǵa 84,8 mlrd teńge kózdelgen, onyń ishinde: 36,9 mlrd teńge alýshylar kontın­gentiniń ulǵaıýyna baılanysty ataýly áleýmettik kómek tólemderine, 23,3 mlrd teńge medısınalyq kómek kórsetýge jáne densaýlyq saqtaý obektileriniń qurylysyn jalǵastyrýǵa, 2,7 mlrd teńge mádenıet pen sportty damytýǵa bólindi.

Ekinshi, keıingi jyldarǵy ekono­mı­kanyń ósý qarqynyn arttyrý úshin qosymsha kózderdiń negizin qalaý. Birinshi qarjy vıse-mınıstriniń aıtýynsha, osy mindet sheńberinde naqtylanǵan bıýdjet jobasynda 136,8 mlrd teńge kózdelgen, onyń 36,7 mlrd teńgesi jolaýshylar vagondary parkin, sanıtarlyq tehnıkany jáne mashına jasaý salasynyń jobalaryn jańartýdy qarjylandyrý úshin óńdeý ónerkásibin qoldaýǵa, 21,1 mlrd teńgesi áýe parkin damytýǵa jáne mamandandyrylǵan áýe kemelerimen tolyqtyrýǵa, 17,1 mlrd teńgesi salymshylarǵa turǵyn úı qa­ryz­daryn berý jáne salymdar boıynsha syıaqylar tóleý úshin, 8 mlrd teń­gesi Pavlodar jáne Aqtóbe oblystary­nyń suranysqa ıe sýarmaly jerleriniń gıd­ro­melıoratıvtik júıelerin rekonstrýk­sııalaýǵa, 7,2 mlrd teńgesi Jambyl oblysy halqynyń tabysyn arttyrý jónindegi qanatqaqty jobany iske asyrýǵa bólindi.

Úshinshi, 4-toqsandaǵy shuǵyl mindet­terge arnalǵan Úkimet rezerviniń qolaı­ly deńgeıin qamtamasyz etý. Bul shyǵys­tar­dy qaıta bólý jáne 94,9 mlrd teńge mól­sherinde aǵymdaǵy jyldyń 9 aıynyń qory­tyndylary boıynsha bıýdjet túsim­derin túzetý jolymen júzege asyrylady.

«Osy ózgeristerdi eskere otyryp, 2019 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýd­jet­tiń negizgi parametrleri bylaısha qalyp­tasty: túsimder – 10 663,5 mlrd teńge; shyǵystar – 12 028,1 mlrd teńge; bıýdjet tapshylyǵy – 1 364,6 mlrd teńge nemese ishki jalpy ónimge 2,1%», dep túıindedi B.Sholpanqulov.

Máseleni Premer-Mınıstr A.Mamın qorytyndylap, osyǵan sáıkes tıisti tapsyrmalar berdi.

«Túzetilgen bıýdjet kiristeri men shy­ǵys­tary áleýmettik mindetterdi sheshý úshin qo­symsha qarjylandyrý qajettiligin jabý­ǵa, ekonomıkalyq ósýdiń qosymsha kó­zderin qurýǵa múmkindik beredi», dedi A. Mamın.

Ekonomıkalyq ósýdiń qosymsha kóz­derin óńdeý ónerkásibin qoldaýǵa arnalǵan qarajatty qaıta bólý, salymshylarǵa turǵyn úı qaryzdaryn berý úshin «Tur­ǵyn­úıqurylysjınaqbanki» AQ-yn nesıelendirý, Pavlodar jáne Aqtóbe ob­lystarynyń suranysqa ıe sýarmaly jerleriniń gıdromelıoratıvti júıe­lerin rekonstrýksııalaý, sondaı-aq Jam­byl oblysynda aýylda kooperasııany damytýdyń qanatqaqty jobasyn júzege asyrý arqyly qurý josparlanǵan.

Osy mindetterdi 199,1 mlrd teńge somasynda shyǵystardy qaıta bólý jáne osy jyldyń 9 aıynyń qorytyndysy bo­ıynsha bıýdjet kiristerin 94,9 mlrd teńge mólsherinde túzetý jolymen qarjylyq qoldaý usynylady.

Premer-Mınıstr máseleni qory­tyn­dylaı kele tıisti memlekettik organdarǵa belgilengen tártipte «2019-2021 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna ózgerister engizý týraly» zań jobasyn Parlament qaraýyna engizýdi tapsyrdy.

 

Aýyldar keń jolaqty ınternetpen qamtylady

Sonymen qatar Úkimet otyrysynda aýylda ınternetke keń jolaqty qoljetim­dilikti qamtamasyz etý jáne 5G-di damytý máseleleri qaraldy. Bul másele boıynsha Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Asqar Jumaǵalıev pen «Qazaqtelekom» AQ basqarma tóraǵasy Qýanyshbek Esekeev baıandama jasady.

A.Jumaǵalıev «Sıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda Qazaqstannyń eldi mekenderin ınternet qyzmetterimen qamtý boıynsha josparly jumystar júrgizilip jatqanyn aıtty.

«Qazirgi tańda elimizde 117 qala men
3 324 aýyldy eldi mekende keń jolaqty ınternet qoljetimdi. Olar túrli tehnologııa­larmen qamtamasyz etilgen, onyń ishinde talshyqty-optıkalyq jeliler, 3G jáne 4G jelileri bar», dedi mınıstr.

2018 jyly Qazaqstan álemdik reıtıngte uıaly baılanys abonentteri boıynsha 21-orynǵa ıe boldy.

Qazaqstanda ınternet paıdalanýshy­lar sany 2018 jyly 81,3%-dy qurady jáne álemdik reıtıngte Qazaqstan 45-oryn­ǵa ıe boldy. Aýyl­dyq jerlerdi keń jolaqty ınternet­pen ári qaraı qamtý úshin 2018-2021 jyldarda talshyqty-optıkalyq jáne LTE (4G) jelilerin salý josparlanýda.

Birinshi kezeń – talshyqty-optıkalyq jelilerdi salý. Jobany iske asyrý 1 250 aýyldy eldi mekende joǵary jyldam­dyqty ınternet qyzmetterin usynýǵa múmkindik beredi. 2019 jylǵy 1-jarty­jyldyq qorytyndysy boıynsha tal­shyqty-optıkalyq jeliler 83 aýyldyq eldi mekende (onyń ishinde 85 densaýlyq saqtaý nysany men 76 bilim berý nysanynda) iske qosyldy. 2019 jyldyń aıaǵyna deıin 685 aýyl ınternet jelisine qosylady, al 2020 jyly taǵy 509 aýyldy qosý josparlanýda.

Ekinshi kezeń – LTE (4G) mobıldi baılanys jelisin damytý arqyly 3143 aýyldy: 2019 jyly – 574, 2020 jyly – 1 046 jáne 2021 jyly 1 523 aýyldy ınternetpen qamtý josparlanýda.

Osy atalǵan jobalardy iske asyrý aıasynda 2020 jyldyń aıaǵyna deıin turǵyndardyń sany 250-den asatyn 880 aýyldy eldi meken keń jolaqty ınternet jelisimen qamtylatyn bolady.

Sonymen qatar ári qaraı turǵyn­dardyń sany 50-den joǵary 885 aýyldy ınternet jelisine qosý jos­parlanýda. Atqarylǵan jumystardyń qorytyndysy boıynsha 2022 jyldyń sońyna deıin 5089 aýyl ınternet jelisine qosylady.

Al qalǵan aýyldarǵa jerseriktik baılanys tehnologııasyn qoldaný arqyly ınternet jelisin uıymdastyrýdyń tehnı­kalyq múmkindigi qamtamasyz etiledi.

Bul oraıda eldi mekenderdi ınternet jelisine qosý Ulttyq ekonomıka mınıstrligi jasaǵan perspektıvaly aýyldar tizimine sáıkes oryndalatyn bolady.

Sondaı-aq baılanys qyzmetin kórsetý sapasyn jaqsartý maqsatynda, mınıstrlik baılanys jelisiniń sapasy tómen jerlerdi anyqtaý jumystaryn júrgizedi. Baılanys sapasyn jaqsartý úshin ákimdiktermen jáne baılanys operatorlarymen birge osy ýchaskelerde qosymsha bazalyq stansalardy ornatý máseleleri pysyqtaldy. Mysaly, Shýche – Býrabaı kýrortty aımaǵy jáne Nur-Sultan qalasy aýmaǵynda ákimdiktermen birge arnaıy machtalar salý máselesi oń sheshimin tapty. Bul machtalardy jeke kásipkerler salady, al baılanys operatorlary sol jerlerde bazalyq stansalaryn ornatady. Osyndaı ju­mystar Almaty qalasynyń jáne Pavlo­dar oblysynyń ákimdikterimen de júrgizile bastady.

A.Jumaǵalıev sonymen qatar Qazaq­stan­da jańa tehnologııalardy engizý bo­ıyn­sha jumystar júrgizilip jatqanyn aıtty.

«Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes mınıstrlik Qazaqstanda 5G tehnologııasy boıynsha jelini engizý jumystaryn atqarýda. Osy oraıda Jol kartasy be­kitildi. 5G mobıldi baılanysynyń testik synaǵy Nur-Sultan jáne Almaty qalalarynda ótkizildi. Sonymen qatar synaq jumystaryn bıyl qazan aıynda Shymkent qalasynda ótkizý josparlanyp otyr», dedi mınıstr.

Synaq qorytyndysy boıynsha tehno­logııanyń zattar ınternetin, telemedısınany, ónerkásipti sıfrlandyrý jáne «aqyldy» qalalardy damytý úshin paıdalanylý múmkindikteri saraptalady.

5G tehnologııasyn engizý úshin qa­jet­ti ınvestısııalar kólemi úlken bolǵan­dyqtan, birinshi kezeńde bul tehnologııany engizýdi respýblıkalyq mańyzy bar qalalarda (Nur-Sultan, Almaty, Shymkent) uıymdastyrý josparlanýda.

2021 jyldyń sońyna deıin Nur-Sultan qalasynda Nazarbaev Ýnıversıtet pen EKSPO-da engizý josparlanýda. Al 2022 jyly áýejaı men vokzalda, iri saýda oryndary men alańdarda 5G tehnologııasy paıda bolady. Odan ári 2023 jyldan bastap elimizdiń barlyq oblys ortalyqtarynda 5G engizý jumystary júrgiziledi.

Osylaısha atqarylǵan jumystardyń nátıjesinde 2022 jyldyń sońyna deıin Qazaqstan Respýblıkasy turǵyndarynyń 97%-y keń jolaqty ınternet jelisimen qamtylady. Turǵyndardyń qalǵan 3%-y úshin jer serigi tehnologııasyn qoldaný múmkindigi qamtamasyz etiledi.

«Internet jelisine qoljetimdilikti
aýyldy eldi mekenderde arttyrý», «Sıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdar­lamasy boıynsha elektrondy densaýlyq saqtaý, elektrondy qyzmet kórsetý jáne basqa jobalardy iske asyrýdyń negizgi elementi bolyp sanalady. Bul qala men aýyl arasyndaǵy sıfrly alshaqtyqty qys­qartýǵa yqpal etedi. Al turǵyndarǵa sıfr­ly tehnologııalardy tolyq qoldanýǵa múm­kindik berip, Qazaqstan ekonomı­kasy­nyń damýyna óz yqpalyn tıgizedi», dep túıindedi A.Jumaǵalıev.

«Qazaqtelekom» AQ «Transtelekom» AQ-men birlesip MJÁ sharty aıasynda «Talshyqty-optıkalyq baılanys jelileri tehnologııasy boıynsha aýyldy eldi mekenderdi keń jolaqty ınternetpen qamtamasyz etý» jobasyn iske asyryp jatyr. Atalǵan joba týraly tolyǵyraq «Qazaqtelekom» AQ basqarma tóraǵasy Q.Esekeev aıtyp berdi.

Máseleni qorytyndylaǵan Premer-Mınıstr Elbasynyń Nur Otan par­tııasynyń XVIII sezinde jáne Memleket basshysynyń bıylǵy 2 qyrkúıekte Qa­zaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda bergen tapsyrmalaryna sáıkes, «Aýyl – el besigi» jobasy aıasynda aýyldyq aýmaqtardyń áleýmettik jáne ınjenerlik ınfraqurylymyn jańǵyrtý jumystary júrgizilip jatqanyn aıtyp ótti.

2022 jyldyń sońyna deıin aýyldy eldi mekenderdiń 97%-yn quraıtyn 5 myńnan astam aýylda ınternet qoljetimdi bolýy tıis. Bul aýyl turǵyndaryna elek­trondy memlekettik qyzmetter men ser­vısterdi, medısınalyq qyzmetter men bilim alýdyń, elektrondy saýdanyń artyqshylyqtaryn paıdalanýǵa, sonymen qatar jańa ómir standarttaryna jappaı kóshýge jol ashady.

Úkimet basshysy Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligine baılanys operatorlarymen birlese otyryp, óńirlerde talshyqty-optıkalyq baılanys jelilerin salý jumystaryn jedeldetýdi jáne aýyldy eldi mekenderdi joǵary jyldamdyqty ınternetke qosýdy jedeldetýdi tapsyrdy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar