Qazaqstan • 03 Qazan, 2019

Tastandy balalar taǵdyry

44 retkórsetildi

Statıstıka derekterine súıensek, jaryq dúnıe esigin ashqan ár onynshy sábı 15 jasqa tolmaǵan qyzdardyń perzenti. Bıylǵy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda 15 pen 18 jas aralyǵyndaǵy 79 qyz bala júkti bolǵan. Byltyr jaza basqandardyń sany 69 bolǵan eken. Kýrortty aımaqtaǵy sábıler úıindegi beıkúná balalardyń qataryn kóbeıtip jatqandar da negizinen solar.

Shýche qalasyndaǵy sábıler úıiniń tarıhy 1945 jyldan bastaý alady. Zulmat soǵystyń sońy. El ishinde je­tim-jesirdiń kóp kezi. Áıtse de kóne­kóz qarııalardyń eske alýynsha, al­ǵashqy jyldary bes-alty-aq sábı bol­ǵan. Kisilikten kende, adamger­shi­lik­ten ada bolmaǵan tus. Qaıyrym kóp, jan­ashyrlyq mol. Qazir oblystaǵy jalǵyz mekeme elý balaǵa ar­nalǵan. 37 sábı baǵylyp, kútilýde. Mekeme qyz­met­kerleriniń aıtýyna qa­raǵanda, sońǵy jyldary tastandy bala­lardyń sany birshama azaıdy. Al mun­daǵylardyń taǵdyr soqpaǵy san qıly. Birden aıta ketelik, 37 sábıdiń altaýy ǵana tul­dyr jetim, qalǵandarynyń analary, keı­biriniń ákeleri bar.

Taǵdyr joly qıly-qıly. Bir alań­da­tarlyǵy, sońǵy jyldary jas analar­dyń kóbeıip ketýi. Boı jetpegen beı­baqtardyń jaza basyp, júkti bolyp qalýy – sábıler úıin tol­tyrý­dyń eń basty sebepteriniń biri eken. Tyǵyryqqa tirelgende, álde taǵdy­ryna nalyǵan ashý ústinde onsyz da qaraqan basyn qaıda syıdyraryn bilmeı júrgen jas bosanǵan, áli otbasyn quryp úlgermegen jas analar bir japyraq qaǵazdy qos janarynan sorǵalaǵan kóz jasyna shylap, baladan bas tartamyn degen ótinishterin jazatynǵa uqsaıdy. Sábıler úıiniń qyz­metkerleri oblystaǵy perzenthanalardan dál osyndaı oqys oqıǵa jaıly jaısyz habar tússe, mindetti túrde jetýge asyǵady. Birden onsyz da taǵdyrdan taıaq jegen beıbaqqa aqyl-keńes aıtyp, shıryqtyrmaı, mán-jaı­dy maıdan qyl sýyrǵandaı etip, jaılap bilýge tyrysady.

Bul jerde de júrek jylýy kerek. Raıynan qaıtarýǵa, úmit otyn jaǵýǵa jandaryn salyp baǵady. Ásirese, qara­kóz qaryndastar ar-uıat jaǵyn kóp oılaı­dy eken. Jaza basqanyn áke-sheshe­si­ne aıtýǵa jasqanady. Kórshi-qolań, et jaqyn aǵaıyn-týys bar degendeı. Tabalap, kústánalaıtyndar da tabylmaı ma?! Taǵy bir sebebi, áleýmettik-turmystyq máseleler. Áli mamandyq alyp úlgermegen, baspanasy joq, tabys tappaıtyn jas ana balasyn qushaqtap qaıda barmaq? Kimniń qushaǵyna sııa­dy? Esi ketip eseńgiregendi esirkep, mańdaıynan sıpaıtyn jan tabylar ma?..

Sábıler úıinde «Úmit» toby bar eken. Dál jańaǵydaı jaza basqandardyń jaǵdaıyn sál de bolsa túzep, qoltyǵynan demeýge arnalǵan. Úmit otyn úzbeýge baǵyttalǵan. Analarmen alty aıǵa keli­simshart jasalady. О́z qoly óz aýzy­na jetkenshe. Bálkim osy ýaqyttyń ishin­de tabysyn talǵajaý eter jumys taby­lyp qalar. Al baspana máselesi jýyq arada sheshile qoımaıtyn, qıyn túıin. Áıtse de, úmitsiz shaıtan ǵana emes pe, adam balasy tyrmyssa kerek. О́zi úshin, ózegin jaryp shyqqan perzenti úshin. «Úmit» tobyndaǵylarǵa anasynyń kúndelikti kelip, janary jasqa tolǵan sharanany kórýine, kútýine, aıalaýyna, aımalaýyna ruqsat etiledi. Máseleniń ózi de balasynan bezip ketpeı, baýyr bastyrýǵa degen umtylysta jatyr. Jas anaǵa da mekeme qyzmetkerleri qolda­ry­nan kelgeninshe kómek kórsetedi. Osy top bıyl sábıinen bas tartqan otyzdan astam anany raıynan qaıtaryp, balalaryn baýyryna alýǵa sebepshi bolypty. Bul árıne, mekeme qyzmetkerleriniń aıtyp aýyz jetkizgisiz jeńisi. Jeńis bolǵanda qandaı, otyz sábı óz otbasynda tárbıelenip, ana mahabbatyna bólenbek. Jaratqannan odan ózge ne tilersiń?

Osy arada bir ǵana oqıǵa jóninde sóz sabaqtaı ketelik. Sábıler úıiniń basshysy Dana Shahmetovanyń aıtýyna qaraǵanda, oqys oqıǵa jaıly kezekti habar jetken. On altyǵa endi tolǵan jas qyz aıaq-qolyn baýyryna alypty. Shekesi torsyqtaı eki sábı – egiz bala! Al ákesi?! Ákesi beımálim. Ana ǵana bilse kerek. Biraq tis jaryp aıtpaıdy. Jaranyń aýzyn tyrnap, qazbalap suraý taǵy qıyn. Tasbaýyr taǵdyrdyń taıaǵy mundaı qatty bolar ma? Jastyqtyń áserinen jaza basqan ananyń ózi tuldyr jetim. Jetimnen týǵan jetimekterdi baǵatyn baspana, tabys tabar jumys joq. Mekeme qyzmetkerleri ómirden túńilgen, taǵdyryna nalyǵan ananyń úzilip bara jatqan úmitin jalǵaǵan. Egiz balany «Úmit» tobyna alǵan. Al jas anany ózderine jumysqa ornalastyrypty. Arada úsh jarym jyl ótkende qansha qatal bolǵanymen, taǵdyr da qashanǵy jylata bersin, el qataryna qosylǵan. Bul bir ǵana mysal. Al mundaı oqıǵalar tipten jıi kezdesedi eken.   

– Analardy da kinálaýǵa bolmaıdy, – deıdi mekeme basshysy Dana Tasbolatqyzy, – eń basty másele áleý­mettik-turmystyq jaǵdaıda ǵoı. Sábı­lerin baǵyp-kútetin jaǵdaılary bolma­ǵan soń ne istesin? Analar úıinde bir jarym jasqa deıin ǵana kómek kórsetiledi. Odan soń balabaqshaǵa da bere almaıdy. Baspanasy, tabysy bolmaǵan soń sharasyzdyqtan osyndaı qadamǵa barady.    

Sábıler úıin panalaǵan tıtteı ja­zyǵy joq beıkúnálardyń ishinde den­saý­ly­ǵynda aqaýy bar balalar da bar eken. Ata-analary sol sebepti bas tart­­qan. Mekemede qazir ońaltý máse­lesi oń jolǵa qoıylypty. Buryn qı­myl-qozǵalysynda kináraty bar balalardy arnaıy mekemelerge aparyp ońaltsa, qazir qajetti medısınalyq qu­ral-jabdyqtardy ózderi ornatyp jatyr. Sábılerdiń den­saý­lyq­ta­ry qatty qadaǵalanady. Balalar emhanasy taıaqtastam jerde. О́zderinde de dári­ger­ler, medbıkeler bar.

Áne bir jyldary óz ultymyzdyń sábıleri kópteý bolatyn. Qazir sırepti. Áıtse de bar. Bul jerde ár ulttyń sábıi óz tilinde tili shyǵýyna aıryqsha mán beriledi eken. Múmkindiginshe, salt-dástúrin, ádet-ǵurpyn saqtaýǵa kóńil bólingen.

Janashyrlar da bar. Qoldaý-demeý kór­se­tip turady. Mekeme eshteńege muq­taj emes. Sábılerdiń as-sýy, kıim-keshegi jetkilikti. Al demeýshilik, jan jylýy moraldyq turǵydan qajet. Qoǵamda meıirimdi jandardyń kóptigi kóńilińdi demdeıdi eken. Quddy álgi qamqorlyqqa óziń bólenip turǵandaı. Mekeme qyzmetkerleri astanalyq ká­sip­ker Pavel Kalashnıkovtyń kómegin jyr qylyp aıtady. Mine, osyndaı azamattar bar jerde qamkóńildi keptegen kók muzdyń da kóktem shýaǵymen jibi­ge­nin­deı erip ketetinine kúmán joq.

Beıkúná balalardy baýyryna basyp, asyrap alýshylar da az emes. О́tinishter jıi túsip turady. Burynǵydaı ádeıilep at sabyltyp kelip, túrin, túsin, jynysyn bilýdiń de qajeti joq. Bári meke­me­niń saıtynda móldirep tur. Bir­den kelip ala salmaıdy da bala asyrap alýǵa nıet bildirýshilerge 15 kún ýaqyt beriledi. Osy ýaqyt ishinde álgi meıirimdi jandar ózderi qalaǵan sábıge baýyr basýlary kerek. Etteri úırengenshe. Jupar ıisi burqyraǵan jas sábılerdiń demimen maýqyn basqansha. Bálkim, eń keregi – mahabbaty oıanǵansha. Osy ýaqyt ishinde bolashaq ata-ana sábıdiń jaıyn ańda­ǵan­da, mekeme qyzmetkerleri olardy da baqylaıdy eken. Balany qalaı kıin­di­re­di, qalaı tamaqtandyrady, kózderinde meıirim shýaǵy bar ma?

– Biz kez kelgen ata-anaǵa eger nıet bildirse, sábıdiń bar jaıyn jasyrmaı aıtamyz, – deıdi mekeme basshysy Dana Tasbolatqyzy, – densaýlyǵyn, qalyptasyp kele jatqan minez-qulqyn, tipti shyqqan tegin de.

Bir balany baǵyp-qaǵýǵa shamasy jetkenimen, meıirimi jetpeıtinder bolyp qala ma degen saqtyq ta. Olarǵa taǵdyrdyń taıaǵy bir ret ońdyrmaı tıgeni de jetip jatyr emes pe?!

– 2017 jyldan bastap «Balajan» jobasy júzege asyryla bastady, – deıdi patronattyq medbıke Gúlnaz Karpına, – bul topta qazir 17 bala bar. Kúndizgi balabaqsha esebinde. Túpki sebebi, áleýmettik-turmystyq jaǵdaıǵa baılanysty. Úılerinde balaǵa qaraıtyn jan joq. Al jumys istemeı, qol qýsyryp otyrýǵa taǵy bolmaıdy.

Gúlnaz Maıdanqyzynyń aıtýyna qaraǵanda, jas analardyń shaqshadaı basyn sharadaı qylatyn qany shyǵyp turǵan másele, áleýmettik-turmystyq jaı. Taıaýda ǵana perzenthanada sábıin qolhatyn jazyp tastap bara jatqan jas anamen júzdesken. Jumys babymen. О́zi de, psıholog ta jyly-jyly sóılegenimen, jas ananyń janyn jadyrata almapty. Úmit oty da tutanbaǵan. Aldynda eki jol tur. Ekeýi de aýyr, aıanyshty. Jas ana sábıinen jerip, baqytyn bolashaqtan taǵy izdemek. Bál­kim tabylyp qalar, al sábıler úıin­de­gi jetimektiń jaıy she? Ash bolmas, ja­lańash bolmas. Ana mahabbatyn, meıirin, sezi­min sezinbeı ósedi-aý...

Mekeme qyzmetkerleriniń bar jaıdy turmystyq máselege tiregenimen, munyń arǵy jaǵynda tárbıeniń taıyzdyǵy, otbasyndaǵy, mekteptegi, qorshaǵan orta­syn­daǵy adamı qundylyqtardyń olqy túsýi jatqan joq pa eken?..

 Aqmola oblysy,

Býrabaı aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Keńeıtilgen alqa otyrysy ótti

Qoǵam • Búgin, 09:05

Erlikti el bilýi tıis!

Qoǵam • Búgin, 08:53

Sapardaǵy syr

Rýhanııat • Búgin, 08:51

Turǵyndar qaýipsizdigi – basty nazarda

Aımaqtar • Búgin, 08:47

Aǵalardyń jas shaǵy

100 • Búgin, 08:42

Aqańnyń amanaty

Rýhanııat • Búgin, 08:40

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar