Rýhanııat • 04 Qazan, 2019

Sheraǵań qaıda júr eken?..

97 retkórsetildi

Ábekeń, Ábish Kekilbaıuly kókem kóksandyq ekranynan kú­lim­­sirep kórin­gen kúnniń erte­ńine kenetten qaıtqan. Baqıǵa. Kút­­pegen jerden. Eseńgirep qal­­ǵam. Egilip, ebil-debil jyl­aǵam. Per­zent­terim alańdap: «Abaı­la­ńyz­shy», – desken.

«Kórkemdiktiń kókesi, kókem. Kemeń­­ger­liktiń kemeli, kókem. Álemniń Ábishi ǵoı, kókem. Búkil baıta­ǵyńyzdy, onyń ishinde Ońtús­tigińizdi janyńyzdan art­yq jaqsy kórýshi edińiz-aý, kó­kem. Ońtús­ti­gińiz oısyraǵan kúı keshti, kókem. Shyraıly Shym­ken­tińiz sher keshti, kókem... Túr­kis­tanyńyz tumanytyp, Áziret Sultanyńyzdyń kesenesi kú­reńit­ti, kókem...» Degem. Toqtata almaǵam. О́zim­di ózim.

Byltyrǵy toǵyzynshy qa­zan­da Sheraǵań, Sherhan Murtaza qa­zasy qu­laq­­qa jetti. Ym­yrt­tyń jym-jyrt qa­rań­­ǵy­ly­ǵyn­da. Qumyǵyp. Únsiz-tilsiz, túsinikti-túsiniksiz kúıinishke býy­lyp, jylaı almadym. Kóz­den jas shyqpaı, túıirdeı de tamshy tambaı, tobarsyǵan be­ti­me tańyrqadym. Sıpa­lap. «Ege­men­nen» qaıǵyrý sóz jazbaq kerek­tigi eskertildi. Jaza bastadym. Ja­nymdy qıqalap.

«Kóke!» – dep bastadym. Jy­laı almadym. Paýzany uzart­tym. Kózderim tipti jasaýramaıdy da. «Kóke! – dep jalǵadym taǵy da. – О́zińiz ózgeshelep jaz­­ǵandaı, Parıjde boldyńyz. – Pa­rıj túsińizge kirmedi. Mysyrda bol­dy­ńyz. – Mysyr túsińizge kirmedi. Qytaı, Mońǵolstan, Úndistan, Pákistan, Iranda... Bes jyl Máskeýde oqydyńyz. Olar da túsińizge kirmedi. Túsińizge kún saıyn Myńbulaq kirdi. Túsińizde ylǵı Aqsý-Jabaǵylyny kóre­tin­siz...».

Týǵan jerdi, ásirese Aqsý-Jaba­­ǵy­ly­ny aıtqanda, jazǵanda janar shirkin ysyp jóneletin. Jasaý­raıtyn. Bul joly qup-qur­ǵaq. Dymqyldanbaıdy da.

Jazýymdy jalǵastyrdym. «Men Sizdi jaqynda, týǵan kú­­niń­­izde túsimde kó­rip em... Taý­­­­pisteli aýylyndaǵy már­már tasqa qarap tur ekensiz. Onda: «Sherhan Murtaza men Na­syr Fazyl bastaǵan jazýshylar baýdyń negizin 1995 jyly qalaǵan» dep jazylǵan ǵoı. Sol qyzylkúreń mármár tasqa qara­ǵan kúıińizde: «Meni Sholpan Jul­dyz, tańǵajaıyp Tańsholpan shaqy­­ryp jatyr ǵoı...» dedińiz kúbir­lep. «Asyqpasańyzshy, aǵa...» degendeımin. Alaıda óz daý­symdy ózim estimeımin. Siz de esti­medińiz. Al, búgin...».

Osy sózderdi jazǵanda qaıran qa­la­­my­mnyń sııasy erip, eljirep, aq paraq­tyń betin aıǵyzdaǵandaı edi. Biraq sonda da jylamadym. Jylaı almadym.

Mine, gazettegiler asyqtyryp, qa­za­na­malyq qaıǵyrý sózimdi de taýys-támam ettim. «Sheraǵań Sholpan Juldyzǵa jol tart­ty. Teńbil Torǵaıy shyryldaı ushyp, shyǵandaı bastap barady. Uly Paı­ǵambarymyzdyń Ýhýd taýyndaı kóre­tin Táńir­taý­yńyz­dyń... baýraıynda táni­ńiz tynshý tabar. Al asyl janyńyz Tań­sholpannyń nuryna ulasar, Kóke!» dep, aıaqtaǵam.

Jylap qoıa berermin dep oıla­ǵam. Olaı bolmady. Kózde­rim qup-qurǵaq. Bedireıip, qatyp qalǵanyma qaıranmyn. Ol keıin­gi úsh jyldaı ýaqytta ún-túnsiz qınalǵan. Insýlttiń aýyr tú­ri­ne ushyrap. Sondaı kúıinde kóbirek kór­gen­dik­ten de jylaı almadym ba, qaıdam.

Másele meniń jylaǵanymda neme­se jylaı almaǵanymda emes, árıne. Halyq jazýshysy, ultynyń súıikti sý­ret­ke­ri Sherhan Murtazanyń qaza­­sy­na qalyń qazaq qatty qaı­ǵyr­dy. Qabyr­ǵa­lar qaıysty. Omyrt­qalar maıys­ty. «Shirkin, Shera­ǵań-aı!» desip, ah urǵandar az bolmady.

Seksen jasqa tolǵan torqaly toıy 2012 jylǵy qyrkúıekte Jambyl oblysynda, Taraz ben Jýalyda dúrkirep te kúrkirep, kere­met ótken. Tarazdaǵy konferensııada Memlekettik hatshy Muhtar Qul-Muhammed myrzańyz: «Sherhan Murtaza – shyn máninde qazaq kór­kem­sóziniń kóshbasshysy, qazaq kór­kemsóziniń qolbasshysy», – degen. Ádil baǵaǵa jurtshylyq uzaq qoshemet kórsetken.

 Alpys jyldyǵynyń aldynda Ábish Kekilbaıuly ǵajaıyp pikirler jazǵan. Qarańyzdarshy. Ábekeń búı degen ǵoı: «Qazaq qaýymyn, qazaq qoǵamyn jappaı oıatqan, jappaı sergitken, jappaı silkintken, jappaı serpiltken Sherhan Murtaza», «Qaýymdyq túleýimizge tap Murtaza týyndylaryndaı áser etken, yqpal jasaǵan shyǵarmalardyń túsin tústemek qıyn», «Murtazanyń mer­gendigi – áleýmettik mer­gen­dik», «Sherhan Murtaza tek qalamger retinde ǵana emes, má­den­ıet qaıratkeri, baspasóz jetek­shisi, redaktor retinde de qazaq­tyń osy za­man­ǵy qoǵamdyq oıyn qalyptastyrýǵa orasan zor úles qosty», «Bul – tek bir qalamgerdiń óner joly emes, kúlli ulttyq sanamyzdyń sergý-serpilý joly».

Mine, álemniń Ábishi aıaýly aǵasy, ultyńyzdyń uly tálimgeri Sherhan Murtaza haqynda osylaı degen!

Al Sheraǵań, Sherhan Murtaza shań­qyl­dap aıtqan sóz­der qandaı edi?! «El­basy – bireý, qalǵandary tireý bolsyn!», «Ákim bol, halqyńa jaqyn bol», «Táýelsizdiktiń jo­ly qatty, dámi tátti», «Rýh pen namys – egiz», «Bir adamnyń rýh­syz bolýy – sor, al tutas ult­tyń rýhynan aıyrylýy – qasiret!», «Jaý jamany – ja­ram­saq», «Mádenıettiń máıegi – kitap», «Shyn jazýshynyń kózi kókireginde bolady», «Shyndyq – ashy hám ajarsyz»...

 Mine, Sheraǵańnyń jyldyq asy bolatyn kúnde kep qapty. Búgin taǵy da «Aı men Aıshasyn» qolyma alyp, oqýǵa kiristim. Oqyp otyrmyn. Jylap otyrmyn. Seksen jasqa tolarynyń aldyn­da Sheraǵań týraly «Egemen Qazaq­­­stannyń» bir betin toltyryp, tol­ǵanys-esse jaz­ǵa­­nym esime túsedi. Aqsý-Jabaǵylyǵa jetpisinshi jyl­dardyń aıaǵynda jáne sekseninshi jyl­dardyń sońynda arnaıy kelip, ara­la­ǵany. Túlkibas aýdanynyń ákimdigi za­lyndaǵy kezdesýde: «Túrki qa­­ǵa­naty da alaýyzdyqtan, qý dúnıege talastan toz-tozy shyq­qan. Syrtqy jaýlarǵa syr aldyrǵandyqtan, sóıtken. Túrki qaǵanaty taramaǵanda, mynaý aıdahar da, anaý aıý da basynbas edi. Kókbóri bárinen bıik turar edi. Túlkibas – Túlkibas emes, Túrkibasy kúıinde qalar edi», – degeni. Aqsý-Jabaǵylynyń Jasyljazyq alqa­byn­da appaq kıiz úı tigilgeni. Arshalarǵa táý etip, jaıaý, sodan soń soqpaqtarmen at ústinde ándetip, bıikke kó­te­rilgeni. Sheraǵań shyrqaǵan qa­zaqsha, qyrǵyzsha, tatarsha, bashqurtsha ánderdi shyń-quz­dar­dyń, qyzemshek tóbelerdiń, aq ulpa bulttardyń tańyrqaı tyńdaǵany.

Taýpisteli aýylynda úsh már­te bol­ǵany. Taýpisteliden Jýa­lynyń Kól­to­ǵan, Qyztoǵan aýyl­daryna qa­raı asatyn jolda Boztorǵaı asýyna qaıran qal­ǵa­ny. Nasyr Fazyl, Mekem­tas Myrzahmetuly, Qaldarbek Naı­manbaev, Ahat Jaqsybaev, taǵy bas­qa­lar bastaǵan, jıyrma shaqty jazýshy qostaǵan qonaqtardyń baý negizin sal­ǵa­ny. 1995 jyl ǵoı baıaǵy. Al 2005 jyly taǵy da Nasyr Fazyl, Dýlat Isabekov, Beksultan Nurjekeuly jáne basqa da qalamgerlermen birge Qul­baı­sho­qynyń tepseńindegi jaıqalǵan jasyl shalǵynynda tebirengeni...

 О́ziniń seksen jyldyǵyndaǵy, Ta­raz­­daǵy qorytyndy sózinde: «Sholpan Juldyz, tańǵajaıyp Tańsholpanym túsime jıi kiredi... Shaqyratyndaı ma, qalaı... A, bálkim...» degen sózderinen keıin-aq ol tańǵajaıyp Tańsholpanyna bet alǵandaı eken dá. Bes jyldaı qanat qaqqan eken ǵoı. Teńbil Torǵaıy shyr­qyrap...

 «Internatqa Aısha keldi. Týrnıkte shyr aınalyp turǵanda-aq tanydym. Qolynda bul joly burynǵydaı túıin­she­gi joq. Buryndary ylǵı da túıinshegi bolatyn. Júgeri nan. Júgeri talqan.

Bul joly túıinshegi joq.

Kóktem ǵoı. Júgeri taýsylǵan shy­ǵar.

Aıshanyń kók kóılegi tozyń­qy­raǵan ba, ońyp ketipti.

– Barshan, – dedi meni basymnan sıpap turyp. – Men saǵan bul joly eshteńe ákelmedim...».

Kóz jasymdy toqtata almadym.

Oılap qoıam. Byltyr «Sher­a­ǵań Shol­pan Juldyzǵa jol tartty» dep jazyp em. Shyny­men Sholpanda ma eken?.. Álde anasy Aıshamen birge Aıda ma eken?.. Qaıda eken?! A, bálkim, Qaltaı, Kamal­darymen, Ábish, Aqseleý, Farıza, Oralhan, Saılaýbekterimen saǵynysa, shur­­qyrasa júzdesken shyǵar... Bir­te-birte Baýkeń, Muhań, Ǵa­beńdermen... Turarlarmen ta­bys­qan bolar-aý...

 Ábekeń, Ábish Kekilbaıuly kókem: «Áleý­mettik mergen» degen edi ǵoı. Álde áleýmettik mergenińiz – Sherhan Murta­zańyz Qyzyl Jebesin kezengen kúıi Tarpań deıtuǵyn tulparymen Táńirtaýdyń bir búıirinen shyǵa keler me eken?!

 Aqıqatyn Alla biledi.

 Qalaı bolǵanda da, qaıda júrgende de qazaǵymen birge jasaı beredi. Sheraǵań.

 

Marhabat BAIǴUT

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Elıtaly kezeńge joldama aldy

Sport • Búgin, 09:58

Eki qola medal enshiledi

Boks • Búgin, 09:57

«Barystyń» qarqyny qatty

Hokkeı • Búgin, 09:52

Kıprdi de jeńe almadyq...

Fýtbol • Búgin, 09:51

Galbadrah bolmasa qaıter edik?!

Sport • Búgin, 09:49

«Qara altyndy» qapysyz aǵyzǵan

Qazaqstan • Búgin, 09:44

Qyz áýlıe

Rýhanııat • Búgin, 09:34

Qaıtalanbas qymyz dámi

Qazaqstan • Búgin, 09:33

Rýhanı jańǵyrǵan aýyl

Rýhanııat • Búgin, 09:28

Ekijaqty kelisimge qol qoıyldy

Qazaqstan • Búgin, 09:26

Tálim men tájirıbe ushtasqan uıa

Qazaqstan • Búgin, 09:10

Jambyldyqtardyń jarqyn jobasy

Aımaqtar • Búgin, 08:36

Joshy ulysynyń joǵalǵan shaharlary

Rýhanııat • Búgin, 08:31

Úılestirý keńesiniń kezekti basqosýy

Qazaqstan • Búgin, 08:27

Túgel túrkini túgendegen

Álem • Búgin, 08:20

Katonqaraǵaıdy qalaı saqtap qalamyz?

Qazaqstan • Búgin, 08:12

«Dostastyq vızasyn» engizýdi usyndy

Prezıdent • Búgin, 08:03

Taldyqorǵanda 5 myń aǵash otyrǵyzyldy

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Keı óńirlerde aýa-raıy ózgeredi

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Iesiz zyndan. Dıdar AMANTAI

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Senatorlar senbilikke shyqty

Qazaqstan • 12 Qazan, 2019

Uqsas jańalyqtar