08 Qazan, 2019

Katonqaraǵaıdy qalaı saqtap qalamyz?

1549 retkórsetildi

«Arqada qys jaıly bolsa arqar aýyp nesi bar?» demekshi, Altaıdan jurttyń aýa kóshýine sebep kóp.

mereı

Túbi bir túrkiniń túńlik túrip, tútin tútetken túp mekeni, alashtyń ata jurty tór Altaı desek, osy uly taýdyń baýraıyndaǵy saqtarǵa salýaly orda bolǵan, tumsa tabıǵaty, Oralhan, Qalıhan, Boshaı, Dıdahmetteı tulǵalary, jotasynda jortqan maraly bar Katonqaraǵaı aýdanyn bir kórýdi armandaıtyndar elimizde de, shet memlekette de az emes. Alaıda talaıdyń armanyna aınalǵan shekara shebindegi, eldiń sheti, jeldiń ótindegi Katonqaraǵaıda sońǵy jyldar muǵdarynda halyq sany azaıyp bara jatqany ashy da bolsa shyndyq. «Arqada qys jaıly bolsa arqar aýyp nesi bar?» demekshi, Altaıdan jurttyń aýa kóshýine sebep kóp. Sebeptiń bárin jipke tizsek, alysqa ketermiz. Kósher jurt kóshti, keter halyq ketti. Qazirgi eń úlken, túıindi másele – elde qalǵan aǵaıyndy saqtap qalý bolsa kerek. Jaqynda osy maqsatta burynǵy aýdan ortalyǵy – Katonqaraǵaı aýylynda «Katonqaraǵaı aýdanynyń bolashaǵyna sanaly kózqaras» atty ınvestısııalyq forým ótip, osy aýdan topyraǵynan túlep ushyp, búginde qanaty qataıǵan iri kásipkerler týǵan mekenderin túletý, el eńsesin kóterý jaıyn aqyldasty.

 

Aýdanda 15 jylda adam qalmaýy múmkin

kat

Katonqaraǵaıdyń is basynda, bıznes salasynda júrgen azamattary forýmǵa qur kelmepti, jergilikti jurtty serpiltýge septigi tıer naqty usynystaryn, júıeli josparlaryn ala kelipti. Oıǵa alǵan jospar-jobalaryn tezdetip qolǵa alý úshin úsh-tórt aı buryn Serik Tolyqpaev, Qaırat Ahmetov, Ǵanı Shaımardan bastaǵan mesenattar «Katonqaraǵaı aýdanynyń turaqty damýy» atty qoǵamdyq qor qurypty.

kato

«Teatr kıim ilgishten bastalady» demekshi, qor alǵashqy qanatqaqty jumystaryn aýdan ortalyǵy – Úlken Naryn men Katonqaraǵaı aýyldaryn san jyl qordalanǵan qoqystan tazartýdan bastap, 10 mıllıon teńgege eki eldi mekendegi qoqys alańdaryn retke keltirip, arnaıy qorshaý qoıypty. Eń mańyzdysy, qor Katonqaraǵaı aýdanyn damytýdyń 10 jyldyq josparyn ázirlepti. Jospardy ázirleý úshin aýdannyń búgingi jaǵdaıyna barlyq sala boıynsha sarap jasapty. Qor usynǵan málimetterge súıensek, sońǵy 18 jylda aýdan halqy 48 prosentke azaıypty (qazirgi turǵyndar sany – 23 207 adam). Tek sońǵy eki jylda aýdannan 3 myńnan astam (2017 jyly – 975, 2018 jyly – 2355) adam kóship ketipti. Qor qazirden bastap tıisti is-sharalardy jedeldetip qolǵa almasa, Katonqaraǵaıdyń 2609 turǵyny bar 13 aýyly Aqsharbaq (9), Qundyzdy (23), Qarajal (51), Bekalqa (36), Alybaı (52), Sogornoe (75), Novopolıakovka (358), Prımorskoe (118), Solonovka (760), Besúı (83), Balǵyn (287), Moıyldy (55), Jańa-Haırýzovka (702) 5, 6259 turǵyny bar 15 aýyly Aqsý (649), Sennoe (209), Aqqaınar (755),       Topqaıyń (517), Berel (457), Jazoba (154), О́rnek (127), Jambyl (348), Barlyq (368), Juldyz (218), Belqaraǵaı (501), Kishi Naryn (637), Soldatova (900), Úshbulaq (157), Kókbastaý (262) 10, al 14 339 turǵyny bar 20 aýyly Úlken Naryn (4552), Katonqaraǵaı (3262), О́rel (1125), Qaıyńdy (200), Altynbel (1102), Shyńǵystaı (608), Kókterek (302), Korobıha (383), Arshaty (375), Qyzyljuldyz (242), Úshtóbe (175), Jańa-Úlgi (348), Svınchatka (77), Egindi (169), Aqmaral (144), Eńbek (355), Maıemer (600), Qabyrǵa (217), Shubaraǵash (51), Rahman qaınary (52) 10-15 jyldan astam ýaqyttan keıin jabylýy múmkin degen boljamdaryn alǵa tartypty. Árıne, aýyl desek áýeli mektep eske túsedi. Qor aldaǵy 2-4 jyl kóleminde Aqmaral, Juldyz, Jazoba, Úshtóbe, Balǵyn, Qaıyńdy, Qabyrǵa, Qyzyljuldyz, Kókterek, Eńbek aýyldaryndaǵy 323 oqýshysy, 220 muǵalimi bar 12 mektep, 5-6 jyl kóleminde Sennoe, Barlyq, Jańa-Úlgi, Arshaty, Soldatova, Jambyl, Novopolıakovka, Topqaıyń, Maıemer, Berel, Belqaraǵaı, Kishi-Naryn aýyldaryndaǵy 956 oqýshysy, 250 muǵalimi bar 13 mektep, al 7-15 jyl kóleminde Aqsý, Solonovka, Shyńǵystaı, Jańa-Haırýzovka, Katonqaraǵaı, О́rel, Úlken Naryn aýyldaryndaǵy 2352 oqýshysy, 300 muǵalimi bar 12 mektep jabylý qaýpi bar dep eskertipti. Árıne, aýyldar men mektepterdiń jabylýynan Qudaı betin aýlaq qylsyn deımiz. Degenmen «saqtyqta qorlyq joq».

 

Týrızm klasterine 10 jylda 500 mıllıon teńge bólinedi

Endi osy aýyldar men mektepterdiń jabylmaı, jandana túsýi úshin aýdan azamattary nendeı isterdi qolǵa alýy kerek? Qordyń jospary qandaı? Investısııalyq forýmdy ashqan Katonqaraǵaı aýdanynyń ákimi Renat Qurmambaev aýdannyń týrıstik áleýeti zor bolǵanymen kelýshilerge kedergi keltiretin jáıtterdiń bar ekendigin jasyrmaı aıtty.

renat

«Aýdanymyz shalǵaıda ornalasqan, birde bir óndiris orny joq, turǵyndar negizinen aýyl sharýashylyǵymen kúnderin kórip otyr. Týrızm tek jaz maýsymynda ǵana. Sondyqtan aýdanda qysqy týrızmdi damytsaq deımiz. Aýdanǵa keletin týrıster tamaq jaǵynan qınalady. О́skemen men Altaı aýdanynyń arasynda dámhana kóp. Al Úlken Naryn men Berel arasynda jalǵyz ǵana dámhana bar. Osy rette biz bıznes ókilderimen birlese jumys isteýge, usynystardy qabyldaýǵa daıynbyz. Halyq kóship jatqanymen aýdanǵa elimizdiń ózge óńirlerinen kóship kelip jatqan turǵyndar da bar. Eń mańyzdysy, biz «balyq berme, qarmaq ber» qaǵıdasyn ustanyp jergilikti halyqty tabys tabýǵa úıretýimiz kerek» dedi ol.

Forýmda sóz alǵan «Katonqaraǵaı aýdanynyń turaqty damýy» qoǵamdyq qorynyń úsh quryltaıshysynyń biri, «Aitas KZ» AQ bas dırektory Serik Tolyqpaev aýdandaǵy halyqtyń kóshin toqtatyp, eldiń eńsesin kóterý úshin Katonqaraǵaıda týrıstik, agrarlyq jáne bilim klasterin birdeı damytý kerektigin atap ótip, qor aldaǵy 10 jyl kóleminde aýdandaǵy eń úlken úsh eldi mekendi – Úlken Naryn, Katonqaraǵaı men О́reldi ómir sapasy álemdik deńgeıge sáıkes keletin aýyldar qataryna qosýdy josparlap otyrǵandaryn jetkizdi.

tolyq

Qor aldaǵy 10 jyl muǵdarynda osy úsh aýylda shaǵyn áýejaı, fın úlgisindegi balabaqshalar, aǵylshyn tilin tereńdetip oqytatyn jeke menshik mektepter, táýlik boıy jumys isteıtin dárihanalar men dámhanalar, jyl boıy toqtaýsyz qyzmet kórsetetin bilim berý lagerlerin, zamanaýı qurylǵylarmen jabdyqtalǵan emhanalardy ashyp, Arbat kóshesi, balalar alańdaryn, «Urpaqtar sabaqtyǵy» baǵdarlamasy aıasynda kottedjdi kvartal men sport keshenin salyp, bıznes ıdeıalarǵa shaǵyn granttar berýdi josparlap otyr. «Biz qordy qurmas buryn aýdannyń ozyq tustary men osal tustaryn ábden saraladyq. Sarapshylarmen kezdestik. Qordy qurýdaǵy maqsat-muratymyz – tabys tabý, qaıyrymdylyq kómek kórsetý emes, aýdandy kóterý, turǵyndardyń jumys isteýine múmkindik berý. Muny osy qasıetti topyraqta týyp-ósken Katonnyń týmalary, biz qolǵa almasaq, syrttan kelip eshkim istemeıdi. Bul jerde qoǵam, bılik pen bıznes úsheýiniń sınergııasy, ıaǵnı birligi kerek. Bul sharýa Katonqaraǵaıdyń árbir turǵynynyń erik-jigerin, týǵan jerge degen súıispenshiligin qajet etedi. Joǵaryda atap ótken jobalardy júzege asyrý úshin úlken ınvestısııa, qomaqty qarajat qajet. Osy iske aýdannyń úlkendi-kishili kásipker azamattary úles qosady degen senimdemin» degen Serik Tolyqpaev týǵan jerinde týrıstik klasterdi órkendetý úshin óz qaltasynan aldaǵy 10 jyl kóleminde jyl saıyn 50 mıllıon teńgeden 500 mıllıon teńge qarajat bólýge ázir ekendigin jetkizip, jerlesterin bir jelpindirip tastady. Kásipker bul qarajat aýdannyń týrızm salasyndaǵy barlyq máselesin sheshpese de, osy saladaǵy birqatar túıtkilderdi tarqatýǵa, halyqtyń ekonomıkalyq bilimin ulǵaıtýǵa, ekologııalyq saýatyn ashýǵa, kásibin endi bastaǵan azamattarǵa qol ushyn sozýǵa septesetinine senimdi.   

 

«Jýsan» jerlesterdi shaqyrady

Qor aýdan jurtshylyǵy nazaryna usynyp otyrǵan jobanyń biri «Jýsan» dep atalady. Joba sheńberinde Úlken Naryn, Katonqaraǵaı jáne О́rel aýyldarynyń mańynda, tabıǵat aıasynda kottedjdi aýyl salý josparlanǵan. «Buryn aýdanda turyp kóship ketken jerlesterimiz arasynda týǵan jerine qaıta oralǵysy keletinderi de bar. Biraq baraıyn dese daıyn turǵan úıi joq. Sondyqtan biz bul jobany aýdanǵa qaıta kelemin deýshi azamattarǵa  arnasaq deımiz. Olar osy ýaqytqa deıin alǵan bilimin, jıǵan tájirıbesin elge, jas urpaq ıgiligine jumsap, bilgenderin úıretse, oqytsa deımiz. Biz Úlken Naryn men Katonqaraǵaı aýyldarynan kottedjderdiń salynatyn ornyn da belgilep qoıdyq. Qalada bar jaǵdaıdyń barlyǵy jasalady. Jeke ákimshiligi bolady. Qorshaǵan ortamen úılesimde bolýy úshin tek tabıǵı materıaldardan turǵyzylatyn bul úıler jalǵa berilýi de múmkin, qonaqúı nómirleri de bolýy múmkin. Ol jaǵyn pysyqtap jatyrmyz. Tek osy jobaǵa ınvestor qajet» deıdi S.Tolyqpaev.

Qoǵamdyq qor eń áýeli aýdanda týrıstik klasterdi damytýdy josparlap otyr. Búginde aýdan ekonomıkasyndaǵy týrızmniń úlesi 1-aq prosentti quraıdy eken. «Katonqaraǵaı aýdanynyń turaqty damýy» qoǵamdyq qorynyń atqarýshy dırektory Serik Júnisovtyń aıtýynsha, qor aldaǵy 10 jyl kóleminde aýdan ekonomıkasyna týrızmmen túsetin tabysty 30 prosentke deıin kóterýdi kózdep otyr.

serik

«Qazirgi ýaqytta Katonqaraǵaıda bir mezgilde 555 adamdy qabyldaı alatyn 30 qonaqúı bar. Jol boıynda qyzmet kórsetetin nysandar sany – 14. Aýdanǵa keletin týrısterdiń jyldyq kórsetkishi 6 myńnyń ar jaq-ber jaǵynda. Joǵaryda atap ótken 30 prosentke jetý úshin qonaq úıler sanyn 80-ge jetkizýimiz kerek. Qonaqúıler bir mezgilde 3105 adamdy qabyldaıtyndaı bolýy qajet. Demek, aýdan jylyna 6 myń emes, 70 myń týrıstke qyzmet kórsetetin deńgeıge jetkeni abzal. Aýdannyń halyq kóship jatqan aýyldarynda etno týrızm men ekologııalyq týrızmdi damytýǵa kúsh salatyn bolamyz. Úlken ǵımarattar salmaımyz, týrısterge kıiz úı úlgisindegi nysandarda qyzmet kórsetiledi» deıdi ol.

Forýmda Qyrǵyzstan men Mońǵolııadan, elimizdiń Nur-Sultan, Almaty qalalarynan kelgen týrızm salasynyń bilikti mamandary Katonqaraǵaıda týrızmdi qalaı damytý, turǵyndardy qalaı oqytý kerektigi jaıyndaǵy oılaryn naqty mysaldar keltire otyryp ortaǵa salyp, tájirıbelerimen bólisti.

 

Talǵat Kerteshev, BUUDB bıoalýantúrlilikti saqtaý jobalarynyń menedjeri:

kertesh

– Eko týrızm elimizde zań aıasynda jek sala retinde bekitilmegen. О́ıtkeni, birden shyǵyndy aqtamaıdy. Ýaqyt kerek. Katonqaraǵaıda týrızmniń osy salasyn damytýǵa múmkindik bar. Biz Katonqaraǵaı ulttyq parkinde Aqparattyq vızıt ortalyǵyn ashýǵa kómektesemiz. Týrısterge úsh tilde ekskýrsııa júrgizetin gıdterdi daıyndaýǵa, oqytýǵa ázirmiz. Eki kezeńnen turatyn «Eko damý» baǵdarlamasynyń alǵashqy kezeńinde Altynemel, Barsakelmes, Ústirt tabıǵı qoryqtary men Ile balqash tabıǵı rezervaty mańynda 209 jumys ornyn ashtyq. Ekinshi kezeń 2020 jyly bastalady. Osy baǵdarlama arqyly jergilikti turǵyndar 6-7 prosentpen nesıe alyp, qonaq bólmesin salyp, 5 jyl kóleminde qaıtarýǵa bolady.

 

Rashıda Sháıkenova, Qazaqstan týrıstik assosıasııasynyń dırektory:

rashıda

– Katonqaraǵaıda aýyl týrızmin damytýǵa bolady. Ol úshin ne kerek? Qonaq bólmesi kerek. Qonaq bólmesi kóp shyǵyndy qajet etpeıdi. Aýyl turǵyndary eshteńe salmaq-aı óz úılerinde týrısterdi qabyldaı alady. Biz osyndaı jobany Almaty oblysynyń Saty aýylynda qolǵa aldyq. Bireý aýlasyndaǵy bos turǵan qosymsha úıin, bireý aýlasyndaǵy kıiz úıin paıdalandy. Aýyl turǵyndarynyń kóbi óz úılerin týrısterge usyndy. Shet eldik týrısterge, onyń ishinde eko týrısterge eń birinshi keregi – taza jatyn oryn, jaqsy tamaq. Olarǵa qymbat qonaqúı emes, shyryshy buzylmaǵan tabıǵat kerek. Qazaqtyń salt-dástúrin kórgisi keledi. Qazir Saty aýylynyń turǵyndarynyń kópshiligi týrısterge qonaq bólmesin berýmen shuǵyldanady. 2019 jyly Saty aýyly 6 myń týrıstti qabyldapty. Demek, kún saıyn 500 adamnan qabyldaǵan. Kishkene aýyl týrızmmen kún kórip otyr. Osyny nege Katonda qolǵa almasqa?!

 

Aısha Mámbetalıeva, «Qyrǵyz týrızm OsOO» dırektory:  

aı

– Týrızm salasynda 15 jyldan beri jumys istep kelemin. Áýelde eko týrızm sóz bolǵanda qyrǵyz aǵaıyndaryńyz da «Sasyq týrıster bizge ne kerek?» dep at-tonyn ala qashqan bolatyn. Qonaqjaılyq kóshpendilerdiń qanynda bar dúnıe ǵoı. Eshteńeni oılap tabýdyń qajeti joq. Mysal retinde Qyrǵyzstannyń Naryn oblysynyń Kochkor aýylyn aıtaıyn. Basynda bul aýylǵa eshkim barmaıtyn. Halyq kóship, aýylda úlken kisiler ǵana qalǵan bolatyn. Sóılestik, oqyttyq. Qazir Kochkor aýyl týrızminiń kósh basynda tur. 2000 jyly Qyrǵyzstan aýyldary bar-joǵy 18 týrıst qabyldasa, 2006 jyly bul kórsetkish 6 myńǵa jetti. Eger Katonqaraǵaıda shet eldik týrısterdi qabyldaı bastasańyzdar, qonaq bólmesin daıyndaý jaǵyn ǵana emes, olardy qyzyqtyratyn ártúrli baǵdarlamalardy da esten shyǵarmańyzdar. Máselen, Qyrǵyzstanda týrısterge kórsetiletin baǵdarlamanyń biri «Baýyrsaq shoý» 30 AQSh dollary turady. Bul bizdegi – eń tanymal shoý. Eń mańyzdysy, turǵyndardy oqytýǵa kóńil bólý kerek, týrısterdi qabyldaýdy úıretý qajet.

 

 Aıdos Ataı, Mońǵolııa taý búrkiti qoǵamynyń atqarýshy dırektorynyń orynbasary:

 – Mońǵolııadaǵy qazaqtar salt-dástúrdi jaqsy saqtaǵan. 13 ǵasyrda qalaı ómir súrse, qazir de solaı. Shet eldik týrıster osyny kórýge keledi. Olardy taǵy bir qyzyqtyratyn dúnıe – jabaıy tabıǵat. Bul jaǵynan Katonqaraǵaı Mońǵolııany on orap alatyn shyǵar. Osyny paıdalaný kerek. Sosyn kıiz úılerdi kóbeıtý qajet. Bizde saıatshylyq jaqsy damyǵan. Osyny Katonqaraǵaıda da qolǵa alsa artyq bolmas dep oılaımyn. Bul turǵyda ózimiz de kómektesýge daıynbyz.

 

Vıtalıı Shýptar, «Avalon» tarıhı geografııalyq qaýymdastyǵynyń prezıdenti:

shýpt

– Shet eldik týrısterge dýsh pen dárethananyń joqtyǵy da keıde kedergi bolmaıdy. Olarǵa qyzyq kerek. Aýyldaǵy jumys barysy da olarǵa qyzyq. Aýyl turǵyndarymen birge jumys istegisi keletin týrıster de bar. Alaıda úı ıeleri buǵan kelispeı jatady. «Bir oqpen eki qoıandy atyp almaısyz ba? Týrıst kartobyńyzdy qazyp berse jaman ba?» dep qaljyńdap jatamyz. Qysqasy, olarǵa bári qyzyq. Aýyl turǵyndarymen birge otyryp sháı ishkenniń ózi qyzyq. Týrısterdi kútý barysynda osynyń bárin este ustaǵan abzal.

 

Anatolıı Savıchev, «Almaty city tour» kompanııasynyń teń quryltaıshysy:

sav

– «Qysqy týrızmdi qaı jerlerde qolǵa alýǵa bolady?» dep jaz boıy  4500 shaqyrym jol júrip, Katonqaraǵaıdy aralap shyqtym. Qysqy týrızmdi, onyń ishinde shańǵy sportyn Sarymsaqtyda qolǵa alýǵa bolady eken. Infraqurylymy, jol jaǵdaıy, bári kelip tur. Jaz mezgilinde aýdanda atpen, velosıpedpen, jaıaý serýendeýdi jáne balyq aýlaýdy júzege asyrýǵa bolady. Katonqaraǵaı ulttyq parkinde 5 qosymsha marshrýt ashýǵa daıynbyz.      

Shyǵys Qazaqstan oblysy,

Katonqaraǵaı aýdany,

Katonqaraǵaı aýyly

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyq sarbazdar áskerge attandy

Aımaqtar • Búgin, 17:27

Almatyda taǵy da jylý qubyry jaryldy

Qoǵam • Búgin, 16:20

Jambylda aǵash kóshetteri otyrǵyzyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:02

Taldyqorǵanda tekstıl shyǵarylady

Aımaqtar • Búgin, 15:42

Eń qysqa áńgime. Qanat Ábilqaıyr

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:33

Eń qysqa áńgime. Arman Álmenbet

Eń qysqa áńgime • Búgin, 11:26

Kúlki kerýeni № 2

Rýhanııat • Búgin, 10:27

Qylqalamnyń ushynda – Qaraǵandy

Rýhanııat • Búgin, 09:48

«Qoıanqasqa» tulpar top jardy

Rýhanııat • Búgin, 09:11

Qazan meshitiniń úlgisin tańdapty

Rýhanııat • Búgin, 09:09

Qazaq dastarqanynan dám tatty

Aımaqtar • Búgin, 09:03

Baqyt Bókebaev: Bekzat óner belesteri

Rýhanııat • Búgin, 08:59

Aqyn qalamyndaǵy akademık beınesi

Rýhanııat • Búgin, 08:56

Baıanǵalı týraly baıan

Rýhanııat • Búgin, 08:52

Joldyń jaıy qalaı: Mamandar jetispeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:50

Semizdik túrli syrqatqa sebepshi

Qoǵam • Búgin, 08:39

«Nurly kósh» kúnin belgilesek...

Qoǵam • Búgin, 08:35

Jańa aıaldamaǵa jany qas

Aımaqtar • Búgin, 08:31

Jańaózende jańa joba bastaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:24

Taǵzym men taǵylym toǵysqan toı

Rýhanııat • Búgin, 08:19

Bizdiń belsendiligimiz de mańyzdy

Qoǵam • Búgin, 08:16

Ekonomıkada turaqty ósim bar

Ekonomıka • Búgin, 08:06

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

Qazaqstan • Búgin, 08:00

Elbasy Qyrǵyzstan basshysymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar