Rýhanııat • 10 Qazan, 2019

Sádiqoja: «Esińe al, esker meni»

152 retkórsetildi

О́lmes mura, óshpes qazyna – ulttyń rýhanı qundylyǵy osy. О́zge baılyq birde telegeı teńizdeı tasıdy, birde arnasyn keptirip, kebersip qalady. Oǵan arǵy-bergi tarıh kýá. Rýhanı qundylyqtyń qudireti sol, zaman jańǵyryp, adamy es jıyp, tóńiregin túgendegende jyl qusyndaı qolyńa kelip qonyp, qanatyn jaıyp, eńseńdi tikteıdi. Sol qundy qazynanyń biri án óneri desek, sonyń bir sara sańlaǵy ánshi-kompozıtor Sádiqoja Moshanulynyń 100 jyldyǵyna oraı, úlken shara, jaqynda Almaty oblysy, Uıǵyr aýdanynyń ortalyǵynda ótti. Qazaqtyń bir qadirli qasıeti – arasyna ánshi kelse, jyr nóserin tókken aqyn jetse, qaýmalap kelip rýhyn kóterip, shabytyn oıatyp nebir keremet týyndylardyń týýyna túrtki bolyp jatady. Bul ónerin qurmettegen jurttyń úlgisi edi.

Eki kúnge josparlanǵan ıgilikti istiń birinshi kúni ǵylymı-praktıkalyq konferensııa boldy. Alǵashqy sózdi aýdan ákimi Sh.Nýrahýnov alyp, bul ataýly mereke Elbasynyń rýhanı jańǵyrý ıdeıa­sy negizinde Úkimettiń arnaıy qaý­lysy shyqqanyn atap, Abaı álemine sho­lý jasap, qysqa ǵumyrynda mol mura qaldyrǵan ánshi-kompozıtordyń áýez­di ánine, sazdy sózine toqtalyp, osy el­dik jumystyń keń kólemde atalyp ótýin­e qamqorlyq jasaǵan azamattardyń qatarynda Memlekettik syılyqtyń laý­reaty, aqyn-dramatýrg N.Orazalınniń, Almaty oblysynyń ákimi A.Batalovtyń, belgili mesenat S.Belǵojaevtyń, el aǵa­lary Y.Bektursynovtyń, T.Estenovtiń, N.Esjannyń, taǵy basqa janashyrlardyń bolǵanyn atap rızalyǵyn bildirdi.

«Halyqtyń áni ketse, ádebıeti je­sir qalady, sáni ketedi, sáni ketse, ja­ny ke­­tedi» degen jyr jasyny S.Toraıǵy­rov­tyń qanatty sózinen oı órbitken, Mem­lekettik syılyqtyń laýreaty, ja­­­zýshy B.Nurjekeuly án men sóziniń umy­tylmaýy naǵyz talantqa tán qasıet ekenine dáıekter keltirip, «Sary bıdaıdy» qosqanda, artyna jeti án-murasyn qaldyrǵan Sádiqoja týyndylary ǵylymı dáıektelgenin, jalpy qaı bastamanyń da arqaýyn ǵylymmen tııanaqtalýyn atap, jeti án emes bir ǵana «Balasy Basyǵara Qanapııa» dep keletin bir ánimen tarıhta qalǵan Qanapııany mysalǵa keltirdi.

Sádiqojanyń áýezdi áni men nárli sózi týraly «Ana tili» ult aptalyǵynyń bas redaktory, talantty aqyn J.Áshim­jan jan-jaqty áńgime qozǵap, óleń sóz­derindegi tunyp turǵan lırıkaǵa erekshe mán berdi.

Jetisý án-óleńi men kúıin zerdeli zert­tep júrgen zerek ǵalym QazMUÝ-dyń jýrnalıstıka fakýltetiniń dekany S.Medeýbekuly Sádiqoja shyǵar­mashylyǵyna boılap baryp, ár sózin án áýenimen bekitip, «Aq tamaqtan emin­­tip bir ıisketseń, Aınalsoqtap qa­syńnan ketemin be», «At aryltyp alys­tan­ barǵanymda, Aqmaraldaı kerilip shyq­­sań shirkin» degen nárli óleń joldaryn mysalǵa keltirdi. Sol sekildi buryn qyzyl bıdaı, bir bıdaı degen tir­­kesterdiń bolǵanyn, al sary bıdaı Sádi­qoja qosqan tyń sóz ekenin alǵa tartty.

Al atalmysh ánshi kompozıtordyń alǵashqy izashary bolǵan týyndyla­ryn tuńǵysh oryndaǵan professor Q.Alpysbaev Sádiqoja Aqan, Birjan, Estaı, Áset, Kenen ánderiniń dástúrin jal­ǵastyrýshy ekenine dáıekter keltirip, jeti ánniń tarıhyna toqtalyp, alǵash ózi­men qatarlasa oryndaǵan M.Shápıev, J.Myrqaev ekenin de eske salyp ótti. Ol Sádiqoja ánderiniń taǵylymdy ekenin de tilge tıek etti. Konferensııada ónertaný ǵylymdarynyń kandıdaty Á.Sabyreva, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty T.Álibek, ólketanýshy S.Aǵybaev Moshanulynyń mol murasyn ár qyrynan kórsetti.

Ekinshi kúngi saltanatty rásim ótken ǵa­syr­dyń 30-jyldaryndaǵy oı­ran­nan shekara asyp ketip, onda da taǵ­­dyrdyń taýqymetin az tartpaǵan aza­­mat orda buzarǵa otyzǵa jetpeı ómir­­den ozsa da, artynda mol mura qal­dyrǵan onyń kindik qany tamǵan «Biz­­diń aýyl Ket­penniń eteginde» dep án áýe­letken, «Ketpen» aýylynda jal­ǵasty. Qa­zaq­stan Jazýshylar odaǵy basqarma tóraǵasynyń orynbasary, daryndy aqyn B.Bedelhannyń tolǵaýy negizinde qoıy­lym kórsetilip, Sádiqojanyń eń­seli músininiń ashylýy boldy. Han-Tá­ńiriniń bir shyńyndaı bıik músinge qarjyny professor Q.Alpysbaevtyń balasy Edige Qunypııauly kó­terse, tasqa qashalǵan tulǵa beınesiniń av­tory Baqtııar Qaıranbaev eken. Ult asy­lyn ulyqtaǵan azamattar jańa zaman jastary, olardyń bul eńbegin aýyldas­tary joǵary baǵalap, astaryna kilem japqan at mingizdi.

Aýyl ortasyndaǵy jap-jasyl alań­ǵa árli sahna ornatyp, aınalasyna aq shań­qan úıler tigilgen eken. Qarapaıym ha­lyqtyń dıdaryndaǵy serpilis, kóńi­lindegi qulshynys, asylyna degen iltı­pat erekshe kórindi. Úlken-kishi bir kisi­deı jumylyp júr.

Kelisti sahnada Sádiqoja ánde­rin Qazaqstannyń halyq ártisi N.Nú­sip­ja­nov, Qazaqstannyń eńbek sińir­gen qaıratkerleri R.Stamǵazıev, N.Jan­peıisov, E.Shaldybekov, ózge de ánshiler kelis­tire oryndap, jurttyń alǵysyn aldy. El ishindegi ónerli órender de ar­naý-tolǵaýlaryn oqyp, ánderin áýeletti.

Rýhanı taǵylymy mol qurmettiń jalǵasy Quran baǵyshtalǵan as dastar­qanynda ulasty.

«Basqa halyqtar maımyldan ja­ra­­­­tyl­dy degen Darvınniń ilimine ta­­las­paımyn. Qazaqtyń jylqydan jaratylǵanyna esh kúmán keltirmeımin» dep keńestik kezeńde ult minezin astarlap aıtqan bolmysy bólek qalamger As­qar Súleımenov sózine baqsaq, mundaı ıgi­likti is qashan at báıgesiz ótip edi. Úı­sintaýdyń eteginde keremet at jarysy boldy. О́ner qudireti rýhyn kótergen qa­lyń jurt báıge alańyna kelgende, tipti arqalanyp, qıqýlaı jóneldi. Júzden júırik shyqqan tulpardyń ıesi «Nıva» kóligin tizgindese, ózge saıypqyran júı­rik ıeleri de syı-syıapatsyz qalǵan joq.

Sonymen «Esińe al, esker meni» dep keıingige úmit artyp ketken Sádi­qoja­nyń júzjyldyǵyn el esine aldy, el eskerdi. Ol búginginiń atqarǵan abzal isi, keıingige qaldyrǵan úlgisi dep bilemiz.

 

Súleımen MÁMET,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Aldabergen Kempirbaı

Eń qysqa áńgime • Búgin, 13:00

Eń qysqa áńgime. Erkeǵalı Beısenov

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:42

Eń qysqa áńgime. Kógedaı Shámerhan

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:39

Eń qysqa áńgime. Jasulan Serik

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:37

Eń qysqa áńgime. Aqjol Qalshabek

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:28

Eń qysqa áńgime. Nurbek Nurjanuly

Eń qysqa áńgime • Búgin, 12:24

Elbasy Takeo Kavamýramen kezdesti

Prezıdent • Búgin, 11:34

Saǵynaıdyń beıiti tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Aqmolanyń astyǵyna suranys mol

Aımaqtar • Búgin, 10:22

Kúlki kerýeni № 7

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Uly dalanyń tarıhy qaıta jańǵyrýda

Qazaqstan • Búgin, 10:09

Atalmaı nege qalsyn Musa aty?!

Rýhanııat • Búgin, 10:01

«Astana» Nıderlandqa attandy

Sport • Búgin, 08:53

Jaqsy dástúr jalǵasady

Rýhanııat • Búgin, 08:49

Alashtanýshy ǵalymnyń belesi

Rýhanııat • Búgin, 08:47

Igilikti eńbek ıesi

Qoǵam • Búgin, 08:46

Namazaly Omashuly: El shejiresi

Rýhanııat • Búgin, 08:42

Taraz shaharyndaǵy tamasha tún

Aımaqtar • Búgin, 08:39

Tuńǵysh Til forýmy ótedi

Qoǵam • Búgin, 08:36

Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Rýhanııat • Búgin, 08:33

Kedergisiz keleshek

Qoǵam • Búgin, 08:31

Endi mekenjaı anyqtamasyn suramaıdy

Qoǵam • Búgin, 08:29

Joshy hanǵa eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 08:24

Eýrony satyp alýshylar kóbeıdi

Ekonomıka • Búgin, 08:20

AQR: 14 bankti «saýyqtyrý» kerek pe?

Ekonomıka • Búgin, 08:15

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar