Aımaqtar • 10 Qazan, 2019

Aıagóz qaıda, sý qaıda?!.

382 retkórsetildi

Aıagóz ózeni – arysy 1500 jyldyq tarıhy bar «Qozy Kórpesh-Baıan sulý» jyrynda, berisi HIH ǵasyrdaǵy ǵulama ǵalym, etnograf, zertteýshi Shoqan Ýálıhanovtyń ǵy­lymı eńbekterinde sýretteletin, odan bólek, ýaqyt tolqynyndaǵy qanshama úl­kendi-kishili aqyndardyń óleńderine arqaý bolǵan arnaly ózen.

«Ystyqkól saparynyń kúndeligi» atty joljazbasynda Shoqan Ýálıhanov 1856 jyly 20 sáýirde: «...Aıagóz ózeniniń bo­­ıynan biz anaǵurlym jandanǵan tabıǵatty kórdik. Dala tutasymen jasyl jelektiń ashyq tústi kilemine oranypty. Qaraǵan, tobylǵy, tal-terek japyraqtaryn jaıyp, kúnniń kózi de birshama jylynyp, ońtústikke tán alaý­men qyzdyryp tur. ...Qyrǵyz (qazaq – avt.) ańyzdarynda Aıagózdiń jaıly aǵysy madaqtalatyny beker bolmasa kerek. О́zin qorshaǵan ıen de, sýsyz shól dalaǵa qaraǵanda, Aıagóz rasymen-aq jumaq bolyp kórinedi...», degen joldar qaldyrypty.

Al endi, Aı men Kúnniń amanynda, sol keshegi aıdyny shalqar, aıbyny bıik Aıagózdiń búgingideı aıanyshty, óze­giń­di órteıtin kórinisin kóremin dep kim oılaǵan? Jaǵasyndaǵy jaıqalǵan tal-terekteri qýrap, tabany qańsyp, burqy­raǵan shań-topyraq ushqan esil arnany kórýdiń ózi jan aýyrtady.

Osy ólkede týyp-ósken Aqtamberdi jyraýdyń «Aıagóz ózeniniń boıy – ejelden qut meken, tobylǵyly tóskeıi – tol­ǵan yrys, betegeli betkeıi – bereke, jarlaýyna japqan japyraqty jamylsań toń­baısyń. Jazǵy tutasqan búldirgen – suǵyn­sań toımaısyń», dep, tańdaıynan tógil­gen sózine búgingi urpaq sener me deısiń?

Iаpyr-aý, ushqan qus pen júgirgen ańǵa, shurqyraǵan malǵa pana bolǵan, jaǵalaı qonǵan qalyń elge nár bergen shuraıly ózendi máńgilikke joǵaltyp alar qaýip tóngenin qalaı baıqamaǵanbyz? Olaı etsek, osy ózendi (taý-tasty, shalqar dala­ny) álekedeı jalańdaǵan shúrshit-qalmaq­tardan qorǵap, óz urpaǵyna amanattap ketken Qarakereı Qabanbaı, Shyńqoja, Espembet, Baımurat batyrlardyń rýhy keshire me? Áı, bilmeımin!..

Biletinim, Uly dalanyń qasterli ólkesiniń tutas bir qoltyǵy – Aıagóz ózeni kim kóringenniń týlaqtaı tútip, terideı julmalaıtyn jekemenshigi emes, qazaqtyń ıgiligindegi baı ólkeniń ózegi edi. Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Tarbaǵataı jota­synyń soltústik silemderinen bastaý ala­tyn eń úlken, uzyndyǵy 450 shaqy­rym­ǵa sozylǵan arnaly sý bolatyn. Aıaǵy Bal­qash kóline quıatyn darııanyń uzyndy-qys­qaly 312 salasy, onyń ishinde: Naryn, Balyqty, Batpaqty, Aıǵyz, Qýraıly, Tańsyq, Jińishke, Qarasý ózenderi, erke qyzdyń burymyndaı júz taraý bulaqtary bar. Sýy tushy, tunyq, ishýge, jaıylymdy sýlandyrýǵa, óndiristik-tehnıkalyq maqsattarǵa paıdalanylady.

Shoqannyń joljazbasyndaǵy «Júz­aǵash beketinde shaı ishtim... Aıagózdiń jaǵa­laýyn boılaǵan jolmen ózenniń arnasynan shyǵýy sebepti júrý múmkin bolmady. Biz aınalyp júrdik...» degeni yp-yras. Jazda aǵysy baıaý bolǵanymen, erte kóktemde yryq bermeıtin asaý minezi bar. Keıbir jyldary tipti kúrkirep jaǵany soǵyp, eldiń úreıin ushyryp ta alady. Al­ǵashqy saparynda saıahatshy-ǵalym Júzaǵashtan sál joǵary Tańsyq jerindegi áıgili ǵashyqtar mekeni «Qozy Kórpesh – Baıan sulý» kesenesine bara almaı ketken.

Jaıaý-jalpy adamǵa ótkel bermes Aıagóz ózeniniń ústine kópir bertinde, 2014 jyly ǵana salyndy. Arnaly sýdyń qan­daı mol bolǵanyn sodan-aq ańǵarýǵa bolady. 2016 jyldyń maýsymynda Júzaǵash beketinen otyz shaqyrymdaı tómende ornalasqan Qopa aýylynyń tusynda, tereń ıirimderinen nemeremmen birge balyq aýlaǵanymyz esimde. (Sol sýret pen búgingi kórinisti qosa usynyp otyrmyn).

Men úshin asa qasterli bul aýylda túp naǵashylarymyz (ájem Qazıneniń tór­kinderi) turady. Jıi bolmasa da, jylyna bir ret baryp, aǵaıyndarǵa sálem berý paryzymyz. Bıyl da sol dástúrdi buzbaı, saryala kúzdiń basynda Qopaǵa taǵy baryp qaıttym. Sizge ótirik, maǵan shyn, baıaǵy bulyqsyp aǵatyn Aıagóz ózenin kórmedim! Ony aıtasyz, qulashtap júzip, qumarymyz qanǵansha sý ishetin ólkede bir tamshy sý joq!

Aıagóz degen aıadaı bulaq desedi,

Jurttarda qalǵan jumbaqty kimder

sheshedi?

Aıagóz bolyp ǵasyrlar alǵa kóshedi,

Aıa, kóz, aıa – Arýlar eli keshegi, – dep, tebirene jyr tókken Muqaǵalı Maqataev aınadaı jarqyraǵan ózenniń búgingi shańy shyǵyp jatqan keıpin kórse, qaıter edi? «Oý, aǵaıyndar, bularyń ne, Aıagóz qaıda, sý qaıda?», dep, kúndeı kúrkirep surar ma eken, álde?..

Árıne bul suraqty aldymen myna bizder, osy óńirde týyp-ósken babalar­dyń urpaqtary qoıǵanymyz jón bolar. Sonymen Aıagóz ózeniniń sýy qaıda ketti? О́zen ǵana emes-aý, sý boıynda qo­nys­tanǵan aýyldardyń turǵyndary «Qudyqtardaǵy sýdyń deńgeıi de túsip ketti» dep zar qaǵyp otyr.

Munyń sebebin jergilikti jurt Aıagóz ózeniniń shyǵys betkeıinde, shamamen 20 shaqyrym jerde oryn tepken «Qazaqmys» korporasııasyna qarasty Aqtoǵaı taý-ken baıytý kombınatynan kóredi. Biraq pikirlerin ashyp aıtýǵa jasqanady. Osy rette, jeke qojalyǵy bar jylqyshy Nur­jan Esenjolov qana Aıagóz ózeniniń tusynan mal bazasyn turǵyzyp jatqanyn, endi aldaǵy ýaqyttaǵy tirligi ne bolaryn bilmeı, daǵdaryp otyrǵanyn jasyrmady.

– Jalpy, jergilikti halyq ken, mys ón­dirýge, el ekonomıkasyn jaqsartýǵa eshqandaı qarsy emes. О́z basymyzdan bilemiz. «Qazaqmys» kenishi ashylǵaly jumys oryndary kóbeıdi. Biraz azamattarymyz sonda ornalasty. Aýylymyzda stadıon salyp berip jatyr. Munyń bári durys qoı. Biraq biz tabıǵattyń tepe-teńdigi buzylǵanyna qarsymyz. Gúl­dengen ólkemizdiń shól dalaǵa aınalýyna qar­symyz. О́ıtkeni biz kúnimizdi malmen kórip otyrǵan jandarmyz. О́zenniń sýy qurysa, tórt túlikpen ǵana jan ba­ǵyp otyrǵan jurt qaıtpek? Egis egip, baq­sha salyp otyrǵan baýyrlarymyzdyń da muńy sol. Sý joq. Qasqaldaqtyń qa­nyndaı ǵana tamshylap turady. Endi, bul kenshilerińiz Qaldar jaqtaǵy Aıdyń sýyna (ózendi aıtady – avt.) qol salmasa boldy dep, qorqyp otyrmyz, – dep qynjylys bildirgen Nurjan mashınasymen ózen bo­ıyn aralatyp shyqty.

«Kórmeıin desem, kózim bar...», aýyl­dyń dál irgesindegi jaǵa ustatar soraqy kórinisterdi fotoǵa da, beıne­taspaǵa da túsirip otyrdym. О́zenniń kún­shyǵys be­tinde taqtaıdaı tas jol salynypty. Jol boıynda ár júz metr saıyn bir-bir­den qýatty sýsorǵysh qondyrǵy (nasos stansalary) ornatylǵan. Jumys is­tep turǵany on shaqty bolsa, jańadan qa­zylyp, ornatylyp jatqandarynda esep joq. Dıametri kishigirim toqty syıyp keterdeı qubyrlardyń bir sheti jerdiń astyna ketken. Demek, sýdy ózenniń astynan, tereńnen sorady degen sóz. Qurylǵynyń janyna baryp kórý esh múmkin emes, berik toqylǵan bıik-bıik sym temirmen qor­shap tastalǵan. Baıqaǵanymyzdaı, ózen jaǵalaýyndaǵy sýsorǵyshtar kúndiz-túni jumys isteıdi, ári ortada qaz-qatar turǵan úsh-tórt qabatty úıdiń úlkendigindeı temir sısternalarǵa (rezervýarlarǵa) jınaqtalady. Odan ári tolyqsyǵan sý «Qazaqmys», qaıdasyń?» dep, jerasty qubyrymen Aqtoǵaı kenishine jóńkiledi. О́ndirilgen mysty shaıýǵa! Aıdalada aıdahardaı dóńkıip jatqan bul ortalyq qubyrǵa, toqty túgili kishigirim taıdyń ózi syıyp keteri anyq. Qazirgi ýaqytta qu­byrdyń ekinshi jelisi tartylyp jatyr eken.

Bizdi býdkadan beınebaqylaý arqyly kórip otyrǵan eńgezerdeı úsh kúzetshi aldy­myzdan atyp-atyp shyqty. «Ne ǵyp júrsizder?» dep, dúrse qoıa bergen bireýi Nurjandy tanyp, sál basyldy. Ús­tilerindegi jasyl forma jarasyp-aq tur. Jaraspaıtyny – tanymaıtyndarǵa kór­­setken óktem minezi. Bálkim, ınstrýk­­­sııa talaby solaı shyǵar. Beısaýat júr­genderdi tergep-tekserý kúzetshiniń min­deti bolǵan soń, olarǵa artyq sóz de aıta almaısyń.

– Jaı, aǵamyzǵa tabıǵatty kórsetip júrmiz, – dep qysqa qaıyrǵan jolbasshym kóp bógelgen joq. Mashınasyn ot aldyrdy. Jaǵdaıdy tolyq túsingen sııaqtymyz. Eń bastysy – ózen sýynyń qaıda ketip jat­qanyn anyqtap bildik!

Derekterge súıensek, álemdegi eń iri ken oshaqtarynyń birine sanalatyn Aq­toǵaı kenishindegi jerasty baılyǵy (negizinen mys qory) 1 mlrd 719 mıllıon tonnany quraıdy eken. Jobamen otyz jylǵa jetedi degen boljam bar. Jylyna 100 myń tonnadaı mys óndirý josparlanǵan. Mamandar bir tonna mys óndirý úshin 20 jyl burynǵydan eki ese kóp ken shyǵarý qajettigin aıtady. Árıne bul ken óndirý barysynda sý paıdalaný mólsheri de sonshama esege ósedi degen sóz. Qazirgi tańda ónim shıkizat túrinde áketilgenimen, aldaǵy ýaqytta kenish aýmaǵynda ken-baıytý kombınaty salynbaq. Oǵan da mol sý kerek bolady. Endeshe, jaǵdaı budan da kúrdelene túspek.

Kenish turǵan jer Arǵanaty taýy­nyń kúnbatysyndaǵy shóleıtti aımaqqa jatatyndyqtan, óndiristi sýmen jabdyq­taýdyń bir ǵana joly bar – mańaıdaǵy ózenderdi barynsha paıdalaný. Al onyń aýyr saldaryn, mine, Aıagóz ózeniniń taǵ­dyrynan kórip otyrmyz. Bolashaqta Aıa­gózdiń taǵdyry – Balqash kóliniń ortaq taqsiretine aınalmasyna kim kepil?

Eskerilmeı qalǵan taǵy bir qater – Aqtoǵaıdaǵy mystyń quramynda kúkirt qyshqyldary aralas sýlfıd jáne oksıd mıneraldy tuzdary óte kóp. Kúkirttiń adam densaýlyǵyna zııandy ekendiginde kúmán joq, sol sebepti, kenish alańynda tek súzgimen (maskamen), qolǵappen, ráziń­ke etikpen júrý talap etiledi. Iаǵnı aýa arqyly taralatyn kúkirt zalalynan saq­taný qaı jerde bolsa da, artyqtyq et­peıdi.

Sonymen Aıagóz ózeni haqynda jurt kózinen tasalaý biraz nársege qanyqtyq dep oılaımyn. Sol sebepti, kezinde Qor­shaǵan ortany qorǵaý mınıstrliginiń jer­gilikti departamentinde biraz jyl qyzmet istep, tabıǵat qorǵaý erejelerinen habardar bolǵandyqtan, birneshe saýal qoıǵandy qup kórip otyrmyn.

Birinshi. Qazaqstannyń ekologııalyq zańnamalar talaptaryna sáıkes, tabıǵat ıgiligin paıdalanýshy árbir nysan ıeleri ekologııalyq normatıvti ruqsat qu­jat­­taryn rásimdeýi tıis. Kenishti bas­qa­­ryp otyrǵan «KAZ Minerals PLC» kom­­­panııasy tabıǵatqa, onyń ishinde aýaǵa, sýǵa kóp mólsherde keri áserin tı­gi­zetin óndiristik zalaldan qorǵaýdyń nor­­matıvtik erejelerin rásimdedi me? Rásim­dese, oblystaǵy eń iri ózenniń sýy qalaısha tartylyp qalǵan? Osy jaıynda el aldynda ashyq esep berilýi qajet dep sanaımyz.

Ekinshi. Naryqtyq ekonomıkanyń, onyń ishinde óndiristiń damýy ekojúıe men tabıǵı resýrstardy saqtaýǵa ba­ǵyt­talǵanda ǵana halyqqa paıdasyn tı­gizedi. Bul másele tirshilik nárin ǵana emes, memlekettiń qaýipsizdigin saq­taý­­dyń qýatty tutqasy ekenin esten shy­ǵar­maǵanymyz abzal. О́ıtkeni sýdan ta­­ryqqan el maldan aırylady, maldan aıyrylsa, bosyp keteri haq. Al ıe­siz qalǵan jerge kóz alartatyndar qa­shan­­­da az bolmaǵan. Sondyqtan, «KAZ Minerals PLC» kompanııasynyń basshylary sý qoryn paıdalanýǵa jergilikti turǵyndardyń kelisimin aldy ma eken?», degen saýal týyndaıdy.

Úshinshi. Qazaqstan Respýblıkasy Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi aımaqtardaǵy kásip­oryndardyń sý qoryn paıdalanýdaǵy sa­nıtarlyq-ekologııalyq talaptaryn qan­shalyqty oryndaıtyndyǵynan habardar ma? Habardar bolsa, Aıagóz ózeni Qopa aýylynyń tusynan bastap, Balqashqa deıingi aralyqta qurǵap qalǵanyn nemen túsindirer eken? Jalpy, Aqtoǵaı mys kenishi úshin sý paıdalanýdyń esebi ja­salǵan ba? Kúnine, aıyna, jylyna qansha mólsherdegi sý qajet? Mólsherden artyq alyp otyr ma, joq, kem alyp otyr ma? Sý ysyrapshyldyǵyn boldyrmaý sharalary qanshalyqty dárejede iske asyrylady?

Tórtinshi. Qazaqta «Sýdyń da suraýy bar» degen támsil ejelden bar. Qala men daladaǵy úılerde sýdyń ár tekshe metrine, sharýa qojalyqtarynda sýarmaly jerdiń aýmaǵyna qaraı qyrýar tólemaqy jumsalatynyn bilemiz. Al kúndiz-túni Aıagóz ózeniniń baýyryn jul­malap, tespeı soryp jatqan Aqtoǵaı keni­shiniń ıeleri qanshalyqty qarjy tóleıdi? Sý tóleminiń belgili bir tarıfi bar ma? Ekojúıeni qaıtsek aman saqtap qalamyz?

Mine, osy suraqtardyń jaýabyn bizben tildesken qarapaıym jandardyń bári bilgisi keletini oryndy. Kózi ashyq, kókiregi oıaý jurttyń búginde habar almasý múmkindigi de mol. Internetten álemde ne bolyp jatqanyn qas-qaǵymda bilip otyrady. Mysaly, jaqynda 16 jastaǵy Greta Týnberg degen shved qyzynyń BUU ótkizgen Nıý-Iorktegi sammıtinde sóılegen sózin meniń aýyldastarym da tyńdady. «...Ekojúıeniń kózi quryp barady. Al sizder tek aqsha men ekonomıkanyń ósýi týraly ertegi ǵana aıta alasyzdar. Qalaı dátterińiz barady? Jas urpaq siz­derden úmit kútedi!» dep shyryldaǵan boı­jetkenniń janaıqaıyna qoldaý da bildirdi.

Iá, qorshaǵan ortany qorǵaý – adam­zattyń basty paryzy. Osy rette, Qazaq­stan «Jasyl» ekonomıka, «Jasyl el» sııaqty ekologııalyq jańǵyrtý baǵdarla­malaryn qabyldaǵan zaıyrly memleket retinde álemge tanylǵandyqtan, elimiz­de ekologııalyq quqyq buzýshylyqqa eshqa­shan jol berilmeıtinine halyq senedi.

«Bulaq kórseń, kózin ash», «Tumany laılama» deı otyryp, sý qadirin altynnan joǵary baǵalaǵan el-jurtymyz Aıagóz ózeniniń búgingi jaı-kúıin joǵarydaǵy shendilerdiń nazaryna jetkizýdi suraǵanda, osy tunyq senimge ıek artqanyn sezindim.

 

Qaıym-Munar TABEEV,

 jýrnalıst-jazýshy,

Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy,

Aıagóz aýdany

Banner
Sońǵy jańalyqtar

Taldyqorǵanda 5 myń aǵash otyrǵyzyldy

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Keı óńirlerde aýa-raıy ózgeredi

Aımaqtar • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Iesiz zyndan. Dıdar AMANTAI

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly

Rýhanııat • 12 Qazan, 2019

Senatorlar senbilikke shyqty

Qazaqstan • 12 Qazan, 2019

Berdibek Saparbaev Aqtaý emhanalaryn aralady

Medısına • 11 Qazan, 2019

NZM IýNESKO syıaqysyna laıyq dep tanyldy

Qazaqstan • 11 Qazan, 2019

Oralda «LATYN FEST» jastar forýmy ótti

Aımaqtar • 11 Qazan, 2019

Uqsas jańalyqtar