Aımaqtar • 11 Qazan, 2019

Alash jurty abyzyn ardaqtady

123 retkórsetildi

Memleket basshysy Aqtaý qalasyna jumys saparymen baryp, jazýshy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ábish Kekilbaıulynyń 80 jyldyq mereıtoıy aıasyn­da ornatylǵan eskertkish­tiń ashylý rásimine qa­tys­ty.

Mereıtoı Aqtaý qalasynda Ábish Kekilbaıulynyń atyndaǵy ob­lys­tyq tarıhı-ólketaný mu­ra­jaıy ǵımaratynyń jáne ǵımarat aldyna qoıylǵan jazý­shy eskert­kishiniń ashylýymen bas­taldy.

Taý tulǵaly talant, ǵulama oıshyl Ábish Kekilbaıulynyń eren eńbegi qandaı qurmetke de laıyq ekenin aıtqan Qasym-Jomart Toqaev zańǵar jazýshy, asa kórnekti memleket jáne qo­ǵam qaıratkeriniń rýhyna taǵzym etý tek Mańǵystaý óńiri ǵana emes, búkil elimiz úshin mańyzdy oqı­ǵa dep baǵalady.

–Biz búgin rýhyn ulyqtap otyr­­ǵan Ábish Kekilbaıuly – adam­­zattyq bolmystyń jo­ǵa­ry deń­geıine kóterilgen bir­týar tulǵa, qazaq halqynyń uly perzenti. Halqymyzdyń maqtanyshyna aı­nalǵan aza­mattardyń esimin ja­dymyzdan shyǵarmaý – barshamyzdyń paryzymyz. El­ba­synyń «Shir­kin-aı, osyndaı qazaqtar kóbi­rek bolsa eken», dep Ábish aǵaǵa rızashylyq bil­dirýi tegin emes. Zııaly qaýym oǵan aıryqsha qur­met kórsetip, «Qazaqtyń tańdaıy» dep atady,– dedi Qazaqstan Prezıdenti.

Memleket basshysy Qazaq­stannyń Eńbek Eri ata­­ǵyna ıe bolǵan tuńǵysh qalam­­ger­diń ádebıet álemine kel­gennen bas­tap ulttyq sanany saqtaý úshin mol úles qos­qa­nyna, ana tilimizdi, salt-dás­­túrimizdi jáne tól máde­nıe­timizdi dáriptep, hal­­qyna adal qyzmet etkenine toq­tal­dy. Ult­tyq bolmys pen ult­­tyq rýh Á.Kekilbaıuly shy­ǵar­­­­ma­shy­ly­­ǵy­nyń dińgegine aı­nal­­ǵanyn aıt­ty.

–«Ańyzdyń aqyry», «Eleń-alań», «Úrker», «Shyńyraý» – qaıtalanbas týyndylar. Klas­sık qalamgerdiń bul eńbek­teri álem ádebıetiniń altyn qoryna tıesili. Jazýshy qara sózdiń qudireti arqyly eldiń namysyn oıatyp, rýhyn kóterdi, – dep baǵa berdi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent memleketimizdiń je­tistikteri qalamgerdiń ult taǵ­dyry týraly maqalalarynda tolyq kórinis taýyp, qoǵamnyń shynaıy sıpatyn tanytqan Ábish Kekilbaıulynyń kósem­sózi halyq­tyń rýhanı azyǵyna aı­nalǵanyn, zańǵar jazýshynyń týyndylaryna tarıh pen táýel­sizdiktiń arqaý bolǵanyn sóz etti.

– Onyń bilimi, kózqarasy, shyn máninde, sheksiz, biregeı jáne ámbebap. Ábish Kekilbaıuly – qazaqtyń bolmys-bitimine álemdik keńistikten kóz salǵan kemel oıdyń ıesi. Uly Abaı «О́ldi deýge bola ma, oılańdarshy, О́lmeıtuǵyn artynda sóz qaldyrǵan» deıdi. Ábish Kekilbaıulynyń shyǵarmalary ǵasyrdan-ǵasyrǵa ulasatyn rýhanı qundylyq bolyp qalatyny sózsiz, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev Ábish Kekilbaıulynyń ǵulama jazýshy ǵana emes, asa kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri ekenin, Elbasynyń senimdi serigi retinde táýelsiz Qazaqstannyń negizin qalaýǵa qosqan úlesi orasan zor ekenin atap ótti.

Memleket basshysy jazý­shynyń elimizdegi joǵary laýazymdarda qyzmet istep, halyqtyń yqylasyna bólengenin, Joǵarǵy Keńes tóraǵasy, Memlekettik hatshy, Senator qyzmetterin abyroımen atqarǵanyn aıtty.

– Ábish Kekilbaıuly táýelsiz­di­gimizdi qorǵaýǵa jáne nyǵaıtýǵa atsalysqan asa kórnekti qoǵam qaıratkeri bolǵanyna eshqandaı kúmán joq. О́ıtkeni ol qazaqtyń oı-sanasyn jańǵyrtqan uly ózgeristerdiń basy-qasynda júrdi. Kórnekti qaıratker egemen elimizdiń tarıhı shejiresinde óz qoltańbasyn qaldyrdy. Onyń «Táýelsizdik – tátti sóz ǵana emes, ulttyq jaýapkershilik» degen tujyrymy barshaǵa oı salady,– dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev Ábish Kekilbaıuly el múddesin bárinen de bıik qoıǵan naǵyz patrıot, sanaly ǵumyryn eline qaltqysyz qyzmet etýge arnaǵan ardaqty azamat, barsha jurtqa ultjandylyqtyń ozyq úlgisin kórsetken tulǵa ekenin aıta kele, qazirgi qazaqstandyq patrıotızm úsh tuǵyrǵa negizdelýi kerek dep sanaıtynyn málim etti.

– Birinshi, patrıotızm tól tarıhymyz ben shyqqan tegimizdi tereń uǵynýdan bastalady. Halqymyzdyń basynan ótken qıly zamandy jáne el eńsesin kótergen jetistikterdi jas urpaqtyń bilgeni óte ma­ńyzdy. Túp-tamyrymyz myń­jyl­dyqtarǵa ulasady. Muny maq­­tanysh sezimmen aıtý – paryz, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sondaı-aq ol tarıhymyzǵa qatysty kóptegen derekti ja­ryqqa shyǵarý qajettigine, azat­tyq úshin kúresken arys­tary­myzdyń esimin ulyqtaý arqy­ly azamattarymyzdyń, ásirese jas­tardyń boıyna otan­shyl­dyqty daryta alatynymyzǵa mán berdi.

– Ekinshi, patrıotızm mem­leketimizdi jáne memlekettik ıns­tıtýttardy qurmetteýden bas­talady. Memleketimizdiń qazirgi qundylyqtaryn baǵalaý bar­shamyzǵa ortaq mindet. Bereke men birlik, turaqtylyq pen tynyshtyq, tatýlyq pen kelisim – bizdiń basty baılyǵymyz. Kópshilik, ásirese jastar memleket bolmasa, ult bolmaıtynyn uǵynǵany jón. Búgingi býyn túrli qaýesettiń jetegine ermeı, el irgesiniń bútindigin saqtaýǵa atsalysýy kerek, – dedi Qazaqstan Prezıdenti.

Memleket basshysy «Qazaq­stan patrıotızmi» uǵymy bárimiz úshin ulttyq qundylyq bolýy qajet ekenine, búkil ıdeologııa Otandy sheksiz súıýge baǵyttalý kerektigine toqtalyp, elimizdegi jastar uıymdaryn osy ıgi bas­tamaǵa jumylýǵa shaqyrdy.

– Úshinshi, bizdiń maqsatymyz – eń damyǵan memleketterdiń qataryna qosylyp, álemdegi la­ıyqty ornymyzdy alý. Otan­súıgishtik – jaı ǵana uran tastaý emes. Qazirgi tańda bul bilim alý, ǵylymǵa umtylý, ınnovasııa men tehnologııany ıgerý arqyly júzege asady. Búgingi zaman – bi­lektiniń emes, bilimdiniń, ıaǵnı, aqyl-oı básekesiniń zamany, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent jastarymyz Qazaq elin búkil dúnıejúzine tanytatyn jobalar men bastamalardy júzege asyrýǵa talpynýy kerek dedi. Sonda ǵana otanshyl, ultjandy urpaqty jańa geosaıasat, geoekonomıka jaǵdaıyna beıimdeı alatynymyzdy aıtty. Qazaqstan patrıotızmi osyndaı úsh tuǵyrǵa negizdelse, táýelsizdigimizdiń nyǵaıyp, elimizdiń jarqyn bolashaǵyna jol ashatynyna toqtaldy.

Memleket basshysy qazaq zııalylarynyń salmaqty sózi – tárbıeniń tıimdi quraly dep erekshe ekpin berdi.

– Búgingi kúni zııaly qaýymnyń mańyzdy mindeti óskeleń urpaqty patrıottyq rýhta tárbıeleý dep sanaımyn,– dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Qazaqstan Prezıdenti sóz sońynda Ábish Kekilbaıulynyń «Urpaǵyna ıe bola almaǵan jurt ulttyqtan aıyrylady» degen sózi árdaıym esimizde turatynyn aıtyp, jazýshynyń mol murasy, ónegeli taǵylymy osy maqsatqa qyzmet ete beretinine senim bil­dirdi.

Mereıtoıdyń ashylýyna­ Qazaq­stan Respýblıkasy Pre­mer-­Mınıstriniń oryn­ba­sa­ry B.Saparbaev, Á.Kekilbaı­ulynyń jary Klara Jumabaıqyzy, elimizge belgili aqyn-jazýshylar, qoǵam qaıratkerleri, jazýshynyń zamandas-dostary jáne birneshe elden kelgen qonaqtar qatysty.

Parlament Májilisiniń depýtaty S.Abdrahmanov óziniń quttyqtaý sózinde: «Ábish esimdi danyshpandy osydan seksen jyl buryn qazaq halqy búkil álemge «Osyndaı da ul taba alamyz!» deý úshin týǵandaı kórinedi. Halqymyz Ábishteı perzentin bir adamnyń boıyna kisiliktiń de, kishiliktiń de, danalyqtyń da, daralyqtyń da, saralyqtyń da, sheshendiktiń de, kósemdiktiń de qatarynan bite alatynyn, bir adamnyń ári jazýshy, ári aqyn, ári dramatýrg, ári aýdarmashy, ári fılosof, ári tarıhshy, ári ádebıettanýshy, ári ónertanýshy, ári áleýmettanýshy, ári saıasattanýshy, ári saıasatker, ári qaıratker bola alatynyn dáleldeý úshin, solardyń bárinde de bir adamnyń kemeldikke jete alatynyn kór­setý úshin týǵandaı kórinedi», deı kele, qa­zirgi álemdegi qalam ustaǵan adamǵa qoıylar eń bıik talaptyń, sýretker ataýly salynar eń qatal synaqtyń qan­daıyna da shydas beretin, álem ádebıetindegi uly jazýshylarǵa tán qasıetterdiń bári bar Ábishtiń shyn kemeńgerligin dáleldeý, túsindirý, nasıhattaý jóninde júıeli jumys júrgizý kerektigin aıtty.

El azamattary atynan sóz alǵan memleket jáne qoǵam qaı­ratkeri Z.Alshymbaev pen aqyn S.Nurjan Ábish Kekilbaıulynyń esimi men eńbegin ardaq tutyp arnaıy kelgen Memleket basshysyna, qonaqtarǵa mańǵystaýlyqtar atynan alǵys aıtyp, Ábishtiń shyǵarmashylyq jáne azamattyq bolmysyna tyń oılarymen tó­gilte baǵa berdi.

Osy kúni Memleket basshysy Aqtaý qalasyna jumys sapary aıasynda Ábish Kekilbaıulynyń aty berilip, jańa ǵımaratqa kóshken Mańǵystaý oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń jumysymen tanysty.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev sáýir aıynda Mańǵystaý oblysyna jasaǵan jumys sapary kezinde aımaq ákimdigine mýzeı qurylysyn sapaly ári ýaqtyly aıaqtaýdy tapsyrǵan bolatyn. Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes Ábish Kekilbaıuly atyndaǵy Mańǵystaý oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıi zańǵar jazýshynyń seksenjyldyq mereıtoıy sheńberinde paıdalanýǵa berildi.

Jalpy, bul keshen «Ábish Kekilbaıuly mádenı ortalyǵy» dep atalady. Onda Mańǵystaý oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinen bólek, kitaphana men oblystyq mýzykalyq-drama teatrdyń ǵımaraty da salynady. Keshenniń qurylysy bıylǵy qańtar aıynda bastalǵan. Tolyq aıaqtalýy 2020 jyldyń jeltoqsan aıyna josparlanǵan. Onyń jalpy aýmaǵy 10,6 gektar jerdi qu­raıdy.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev oblystyq mýzeı­diń jańa ǵımaratyn aralap kórdi. Estelik kitapqa tilegin jazyp, qol­tańba qaldyrdy.

Aıta keteıik, ortalyq aldyn­daǵy alańǵa ornalasqan eskert­kishtiń avtory – músinshi, sýretshi Kó­sher Baıǵazıev. Qoladan turǵy­zylǵan eskertkishtiń bıiktigi – 3,5 metr, salmaǵy – 3,5 tonna bolsa,  tuǵyrynyń bıikti – 2,4 metr.

Quny 48 mln teńge turatyn jobanyń qurylys jumystary 2019 jyly mamyrda NCOC kom­panııasynyń demeýshiligimen bas­talǵan bolatyn.

Mádenı ortalyqtyń ashylý saltanatyna jınalǵan jurt­shylyq zergerler, aǵash, tas qashaý óneriniń sheberleri, qolónershiler men tiginshiler usynǵan týyndylardy tamashalady.

Mańǵystaýda jazýshynyń 80 jyldyǵyna arnalǵan sharalar jalǵasyn tappaq.

 

Mańǵystaý oblysy

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar