Prezıdent • 11 Qazan, 2019

Qasym-Jomart Toqaev TMD memleketteri basshylary Keńesiniń otyrysyna qatysty

118 retkórsetildi

Sharaǵa Ázirbaıjan, Armenııa, Belarýs, Qyrǵyzstan, Moldova, Reseı, Tájikstan, Túrikmenstan, О́zbekstan elderiniń kóshbasshylary qatysty. Bul týraly Prezıdenttiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Jıyn barysynda Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy sheńberinde kópqyrly ózara is-qımyl jóninde pikir almasty. Sondaı-aq 2020 jylǵy TMD-ǵa tóraǵalyq etý jáne TMD Atqarý komıtetiniń tóraǵasy týraly máseleler qaraldy.

Memleket basshysy óz sózinde Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy uıymyn odan ári damytýǵa qatysty óziniń keshendi usynystaryn aıtty.

Prezıdenttiń pikirinshe, TMD – dostastyq elderi arasynda saıası, ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq baılanystardy saqtap, nyǵaıtýǵa zor yqpal etken bedeldi halyqaralyq uıym.

Qasym-Jomart Toqaev dúnıejúzinde shıelenister men belgisizdiktiń dáýiri týyp, senimsizdik daǵdarysynyń kesirinen halyqaralyq qatynastardyń arhıtektýrasy shatqaıaqtap, álemdik ekonomıkanyń turaqsyzdyǵynan damýshy elderden qarjy «qashyp» jatqanyn atap aıtty. Memleket basshysynyń oıynsha, osynyń saldarynan aımaqtyq ıntegrasııaǵa kózqaras ózgerip, buǵan deıin myzǵymastaı kóringen qarym-qatynastar modeli ártúrli synaqtardan ótýde.

– Bizdiń uıymǵa ózgermeli ómirge yńǵaılana otyryp, asa kúrdeli de qajetti beıimdelý prosesinen ótý kerek. Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń bastamasymen TMD-ny qurylymdyq jańǵyrtý prosesine kiristik. 2017 jyly uıymnyń odan ári damý Tujyrymdamasy men ekonomıkalyq damý Strategııasyn ózektendirý jumystary bastaldy. Men osy jumystardy jalǵastyrýǵa nıettimin,– dedi Prezıdent.

Memleket basshysy TMD-nyń negizgi mindetteriniń biri saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty damytý dep sanaıdy.

–TMD-da 2011 jyly qurylǵan erkin saýda aımaǵy bizdiń memleketter arasyndaǵy taýar aınalymyn jaqsartýǵa jaǵdaı jasady. Sonymen qatar saýda yntymaqtastyǵyn odan ári keńeıtý úshin qazirgi kedergilerdi azaıtý jónindegi jumystardy jalǵastyrý kerek. Uıym sheńberinde ekonomıkalyq ózara is-qımyldarǵa tyń serpin berý úshin qosymsha ósý múmkindikterin qarastyrý qajet, – dep topshylaıdy Qasym-Jomart Toqaev.

Prezıdent birlesip atqaratyn birqatar perspektıvaly baǵytty atady. Olar: sıfrly tehnologııalar, elektrondy saýda, erkin qyzmet kórsetý jáne týrızm.

– Sıfrly tehnologııalardyń qarqyndy damýy memleketterdiń tynys-tirshiligin ózgertti. TMD elderiniń barlyǵynda ekonomıkany sıfrlandyrý jumystary júrip jatyr. Birlesken jumystyń nátıjesin kórý úshin uıym sheńberinde bilim men tájirıbe almasyp, kúsh biriktirý mańyzdy. Osy oraıda, TMD aýmaǵynda zamanaýı tehnologııalar jóninde turaqty negizde arnaıy forýmdar uıymdastyrýdy usynamyn, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev 2018 jyly álemdegi elektrondy saýda kólemi jeke taýar aınalymynyń 11,5% qurap, 1,8 trıllıon dollarǵa jetkenin aıtty. Sarapshylardyń boljamynsha, 5 jyldan keıin bul kórsetkish 2,8 trıllıon dollarǵa jetedi. Prezıdent uıym sheńberinde elektrondy saýdany damytýǵa yqpal etetin normatıvtik qujat ázirleýdi usyndy. Qazir Dostastyq elderiniń jalpy álemdik saýdadaǵy úlesi 1%.

Memleket basshysy týrızm salasyndaǵy ózara is-qımyldyń bolashaǵy zor ekenine toqtaldy. Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, atalǵan sala álemniń kóptegen memleketine paıda ákelip otyr.

– Dostastyq elderiniń árqaısysyna tán demalys oryndary, tabıǵı jáne tarıhı nysandary bar. Olar álemniń tartymdy týrıstik baǵyttaryn tolyqtyra alady, – dedi Prezıdent.

Túrli vızalyq jáne mıgrasııalyq erejeler týraly aıtqan Memleket basshysy TMD terrıtorııasynda Shengen kelisimi sekildi «Dostastyq Vızasy» degen shartty ataýmen biryńǵaı júıe engizý máselesin qarastyrýdy usyndy. 

Qasym-Jomart Toqaev bul bastama týrıster sanyn kúrt arttyratynyn, alaıda, atalǵan máseleni sarapshylardyń jan-jaqty zertteýi qajet ekenin aıtty.

Prezıdent uıym aıasynda 2020 jyldy Jeńistiń 75 jyldyǵyna arnalýynyń sımvoldyq máni bar dedi.

– Sol surapyl jyldarda bizdiń halqymyz, onyń ishinde qazaqstandyqtar da bar, basqynshylar tóndirgen qaterge judyryqtaı jumylyp qarsy turdy. Maıdan dalasynda qaza bolǵan batyrlarǵa, ardagerler men tyl eńbekkerlerine qurmet kórsetý bizdiń ortaq paryzymyz. Biz, qazaqstandyqtar, Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń tarıhynyń burmalaýyna túbegeıli qarsymyz, – dedi Memleket basshysy.

Sóz sońynda Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstannyń TMD aýmaǵynda tereń ári júıeli ujymdasýǵa daıyn ekenin málimdedi.

TMD memleketteri basshylary Keńesiniń otyrysynan keıin tómendegi qujattarǵa qol qoıyldy:

1. Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy uıymyna múshe elderdiń strategııalyq ekonomıkalyq yntymaqtastyǵy týraly Deklarasııasy;

2. Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy uıymyna múshe elder basshylarynyń uıymǵa múshe memleketterdiń halqyna jáne álemdik qaýymdastyqqa 1941-1945 jj. Uly Otan soǵysyndaǵy sovet halqynyń Jeńisine 75 jyl tolýyna oraı Úndeýi;

3. Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy uıymyna múshe elderdiń bas bostandyǵynan aıyrýdan basqa jaza túrlerin oryndaýdy berý týraly Konvensııasy;

4. Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy uıymyna múshe elderdiń 2020-2022 jyldar aralyǵynda terrorızmmen jáne ekstremızmniń ózge de zorlyq-zombylyq túrlerimen kúreste yntymaqtastyǵy týraly baǵdarlamasy.

     

 

Sońǵy jańalyqtar

Eń qysqa áńgime. Omarbek Nurdáýlet

Eń qysqa áńgime • Keshe

Kúlki kerýeni № 6

Rýhanııat • Keshe

Eń qysqa áńgime. Aıbek Erejep

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Islam Qabyluly    

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ásel Asqarqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Maǵjan Qalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Edil Anyqbaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Saılaý Tóleý

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Erbol Boranshy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Kúlaına Orazbekqyzy

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanǵazy Jumaǵul

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Qurmanjan Qasymjanuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurlan Qabdaı

Eń qysqa áńgime • Keshe

Dáýir belesiniń avtory

Ádebıet • Keshe

Minez jumbaqtyǵy

Ádebıet • Keshe

Áýezovtiń jalǵasy

Ádebıet • Keshe

Ǵasyr epopeıasy

Rýhanııat • Keshe

Til tirligi – tilge muqtajdyqta

Rýhanııat • Keshe

Talastan shyqqan dıplomat

Rýhanııat • Keshe

О́risi keń, óreli

Rýhanııat • Keshe

Hat qorjyn (22.10.2019)

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar