Qazaqstan • 14 Qazan, 2019

Tálim men tájirıbe ushtasqan uıa

239 retkórsetildi

Bul ekeýi adam tirshiliginiń qos qa­naty sııaqty. Biri bolǵanmen ekin­shisi bolmasa shyńǵa shyǵyp, bıikti baǵyndyrý qıynǵa soqpaq. Alǵan bilim, tamǵan terdiń óteýi bilimdi, bilikti hám sapaly maman bolýmen sabaqtasatyny bel­gili. Joǵary oqý ornynda jınaǵan tórt jyldyq bilimin tórge ozdyra almaı, paıdaǵa jarata almaı qapa bolyp júr­gen qatarlastarymyz da qan­shama. Ol sabaqqa degen sal­ǵyrttyqtan ba, maqsatqa degen mahabbatsyzdyqtan ba, joq álde áýelgi armannyń ál­siz­di­ginen be?! Bilim men eń­bekti birge oqytyp júrgen ýnıver­sıtetterdiń biri – S.Seı­fýl­lın atyndaǵy Qazaq agro­tehnı­ka­lyq ýnıversıteti.

Alpys jyldyq tarıhy bar atalǵan bilim ordasy Ortalyq jáne Soltústik Qazaqstan óńirindegi iri agrarlyq oqý oshaǵy bolyp sanalady. Ol búgingi tańda eńbekke ebi bar er balalarmen, óndiristi ógeı kórmeıtin talaı ná­zik jandylardyń tusaýyn kes­ken taǵylymdy tabaldyryqqa aınaldy. Jalqaýlyqty jat kóretin jas­tar­dyń boıyna eńbeksúıgishtikti sińi­retin aldyńǵy qatarly mańyzdy ma­mandyqtar da osynda oqytylady. My­saly, tehnıkalyq fakýltettiń qur­myndaǵy «Tamaq jáne qaıta óń­deý óndirisiniń tehnologııasy» ka­fe­drasyn aıtýǵa bolady. Ol 2015 jyl­dyń  mamyr aıynda qurylǵan. Kafedranyń qurylý maqsaty – «2015-2019 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstannyń ındýstrııalyq-ınnovasııalyq damýy» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha kadrlar daıarlaý. Negizgi qyzmet atqarý baǵyty – aýyl sharýashylyǵy jáne tamaq ónimderin qaıta óńdeý salasynyń básekege qabiletti kadrlaryn bilikti bilim berý baǵdarlamasy boıynsha daıyndaý Memlekettik baǵdarlama aıasynda «Tamaq jáne qaıta óńdeý óndiristeriniń tehnologııasy» kafedrasynyń oqytýshylar quramy Devıstegi Kalıfornııa ýnıversıtetiniń (UC Davis, AQSh) Neal Van Alfen, Yubang Lee jáne Charles Field Shoemaker sekildi ǵalym­darmen birlesip kadrlar daıarlaý bo­ıyn­sha bilim berý baǵdarlamalaryn qurastyrǵan. Sondaı-aq atalǵan she­teldik ǵalymdardyń usynystary ne­gizinde UC Davis-tegi zerthanalar tárizdes 4 eksperımentaldyq-ón­diris­tik seh qurdy. Dálirek aıtsaq, olar «Et ónimderin qaıta óńdeýge arnalǵan tá­jirıbelik-óndiristik sehy», «Sút ónim­derin qaıta óńdeýge arnalǵan tájirıbelik-óndiristik sehy», «Maıly daqyldardy qaıta óńdeýge arnalǵan tájirıbelik-óndiristik sehy», «Nan jáne nan-toqash ónimderin óndiretin eksperımenttik-óndiristik sehy» bolyp tórtke bólinedi. Barlyq táji­rıbelik-óndiristik sehtar zamanaýı jab­dyqpen jabdyqtalǵan. Endi osy seh­tarǵa jeke-jeke toqtalsaq. «Nan jáne nan-toqash ónimderin óndiretin eksperımenttik-óndiristik sehynyń» meńgerýshisi Madına Jánibekqyzyn áńgimege tartyp, atqaryp jatqan ju­mystary jóninde pikirin bilgen edik.

«Qazirgi tańda nan jáne nan-toqash ónim­derin óndiretin eksperımenttik-ón­diristik sehynda nan-toqash ónim­deriniń 15-ten astam túrleri óndi­riledi. Barlyq ónimderge Eýrazııa eko­­nomıkalyq odaǵynyń sáıkestik dek­­larasııasy alynǵan. Ýnıversıtet as­­hanasy bizdiń ónimmen qamtamasyz etiledi. Aıtalyq bıdaı unynan daıarlanatyn nan-toqash ónimderi: qalypty nan, «Romashka» batony, qant, irimshik qo­sylǵan ónimder, bıdaı uny men qa­ra bıdaı qospasynan jáne qara bıdaı unynan qara bıdaı-bıdaı nany, sondaı-aq qamyrǵa salynǵan sosıski, baýyrsaq, et qosylǵan samsa, ýchpýchmak, hot-dog, býterbrod, qa­myrdan ja­salǵan aspazdyq taǵamdar qatarynda quı­maq, ártúrli salmamen quımaqtar ón­diriledi. Naýbaıhananyń negizgi min­detteri ýnıversıtet stýdentteri, ma­­gıstranttary jáne doktoranttary úshin naýbaıhanalyq óndiristegi zamanaýı tehnologııalardy qoldaný bo­ıynsha tájirıbelik daǵdyny jetildirý maqsatymen zerthanalyq-tájirıbelik sabaqtardy ótkizý, óndiristik tájirı­belerdi júrgizý, ǵylymı-zertteý ju­­mys­tarymen aınalysý, atap aıt­saq, emdik-profılaktıkalyq jáne dıe­talyq nan-toqash ónimderiniń jańa túrleri men reseptýralaryn quras­tyrý, olardy óndiriske engizý bolyp tabylady», deıdi Madına.

Sóz arasynda ol  durys tamaq­ta­nýdy jetildirý maqsatynda Qoǵam­dyq densaýlyq saqtaý ulttyq ortaly­ǵymen atalǵan ýnıversıtet arasynda ózara seriktestik týraly memorandýmǵa qol qoıylǵanyn tilge tıek etti. «Serik­testiktiń negizgi baǵyty nan jáne nan-toqash ónimderindegi tuzdyń mól­she­rin azaıtý arqyly juqpaly emes aýrýlardyń aldyn alý sharalaryn jasaý. Osy negizde alǵashqy zertteý jumystary júrgizilýde», dedi M.Jáni­bekqyzy.

Qalaı desek te tabıǵı ónimniń tát­tiligi tańdaıda uzaq saqtalatyny anyq qoı. Ýnıversıtet qabyrǵasynda erteńgi jasty eńbekke baýlyp, oqytyp qana qoımaı, oqyǵanyn kádege jaratyp, qyzdarymyzdy keleshekke kerek maman ǵana emes, keremet kelin bolýdyń kelisti úlgisin kórsetip otyr­ǵan ustazdarǵa qarap qýanasyń. Naý­baıhanany aralaý barysynda naǵyz eńbekqor adamdardy kórdik. Balapanynan baýlyǵan balǵyn shákirt­teriniń shaǵyn jetistigine shattanyp, marapat qaǵaz alsa da marqaıyp qa­latyn ustazdar ujymyn baıqadyq. Ystyq lep esken seh ishindegi ystyq yqylasty jandardyń janarynan el bolashaǵyna erekshe alańdaıtyn, óz isin órge súıreıtin mashyqtanǵan maman daıyndaımyn dep jantalasqan jan­ashyr muǵalimderdi de kórdik.

Odan keıin maı jaıly áńgimeniń maıyn tamyzyp aıtyp bergen Jul­dyz Isaqqyzymen sóılestik. Ol –  О́ndiristik maı ónimderi sehynyń meń­gerýshisi.  

«Bizdiń negizgi maqsatymyz – bi­lim berý qyzmetiniń sapasyn joǵa­rylatý, ósimdik maıyn óndirý, ýnıversıtet ǵalymdarynyń ǵylymı jetis­tikterin óndiriske engizýge jáne qarjylandyrýǵa yqpal etý. О́simdik maıyn óndirý sehynda tájirıbelik, zerthanalyq sabaqtar júrgiziledi. Bakalavr, magıstr, doktoranttardyń óndiristik tájirıbesi ótedi. Ártúrli zertteý jumystary júrgiziledi. Sehta maıly daqyldardy óńdeý arqyly taza ósimdik maıy alynady. Negizinen 5 túr­li maıly daqyldardy óńdeý qa­rastyrylǵan. Bul kúnbaǵys, zyǵyr, maq­sary, soıa jáne raps. Biz atalǵan maıly daqyldardan salqyn jáne ystyq óńdeý arqyly ártúrli maılar alamyz. Osy shıki maıdy tazalaımyz. Ony tazalaý gıdrotasııalaý, beıtaraptandyrý, aǵartý jáne dezıdarasııalaý sııaqty kezeńderden turady. Sosyn daıyn ósimdik maılary preformadan alynǵan qumyraǵa quıylyp, qaqpaǵy jabylady», deıdi ol.

Tashkent polıtehnıka ınstıtýtynda О́simdik maılar tehnologııa mamandyǵyn bitirgen Juldyzdyń ju­mysyna adaldyǵy hám óz isin je­tik meńgergendigi aıqyn ańǵarylyp tur­dy. San túrli saýalǵa jan-jaqty jaýap­ bergen tájirıbeli tálimger ózi­mizde ósiriletin zyǵyr jáne maqsary maıynyń paıdalylyǵyna kóp adam kóńil bóle bermeıtinin atap ótti.

«Bizdiń bilim alýshylarymyz ón­diristik sehta ózderiniń teorııalyq bilimderin jetildiredi. Stýdentterimiz tájirıbe ótkende maıly daqyldardan ósimdik maıyn alýdyń tolyq tehno­logııalyq sulbasyn  úırenedi, bilim­derin shyńdaıdy, qalaǵan jerin qa­ǵazǵa túsirip alady. Sonymen qatar seh negizinde stýdentterge ǵylymı úıir­me ashylǵan. Onda ártúrli zertteý jumystary júrgiziledi. Onyń ishinde dástúrli emes maıly daqyl­dardyń, ıaǵnı qaýynnyń, asqabaqtyń dáninen, jerjańǵaqtan, kúnjitten, kún­jaradan quramynda glıýten joq undar alamyz. Qazaqstanda tek qa­na kúnbaǵys maıyn qoldanady. Al ózimizde ósiriletin zyǵyr jáne maq­sary maıynyń paıdalylyǵyn áli eshkim tolyq túsinbedi», deıdi J.Sataeva.

Al sút ónimderin qaıta óńdeý­ge arnalǵan tájirıbelik-óndiristik sehy­nyń negizgi jumysy – stýdentterdiń, bakalavr, magıstranttardyń, dokto­ranttardyń teorııa júzinde alǵan bilim­derin tájirıbe túrinde kórsetý. Atal­ǵan sehtyń ınjener-tehnology sút ónimderiniń 30-ǵa tarta túri ón­diriletinin alǵa tartty.

«Sehta tálimgerler oqyǵan, jı­naǵan bilimin kózben kórip, qolmen ustap bolashaqta ózderiniń ǵylymı ju­mystarynda paıdalanady. Aıta ketetin bir jaıt, biz bul tájirıbelik sehta sút ónimderiniń 30-ǵa tarta tú­rin óndire alamyz. Ol jerde súttiń maı­lylyqtary da ártúrli. Mysaly, sútterdiń – 1%, 2,5%, 3,2 %, 4% pa­ıyzda­ry bar. Onymen qosa aıran, qaı­maq, qurt, ıogýrt, jumsaq jáne qatty irimshik, balmuzdaqtar jasaımyz. Bizde bal­muzdaqtyń túr-túri óndiriledi. Onyń ishinde bıe sútinen, eshki sútinen, sıyr sútinen jasaımyz. Sonymen qatar súttiń 2,5-3,2%, aırannyń – 1- 2,5 %, súzbe – 5-9%, qaımaqtyń – 15-20 %-na, balsaýmal (bıe súti negizinde jasalǵan balmuzdaq) jáne basqa da ónimderge Eýrazııa ekonomıkalyq oda­ǵyn sáıkestik deklarasııasy alyn­ǵan, – deıdi Sút taǵamdarynyń joǵary sa­natty ınjener-tehnology Begjan Kalemsharıv.

Ýnıversıtettiń «Et ónimderin qaı­ta óńdeýge arnalǵan tájirıbelik-ón­diristik sehynda» et ónimderiniń 20-dan astam túri daıyndalady. Tamaq jáne qaıta óńdeý óndiristeriniń tehnologııasy kafedrasynyń PhD doktoranty Qadyrjan Qonysbaıuly sehta bilim alýshylar barlyq teh­nologııalyq úrdisterdi keńinen meń­gerip, tolyqqandy maman bolyp shy­ǵýyna múmkindik mol ekenin atap ótti.

«Bizdiń seh sheteldik ýnıversı­tetterdiń zerthanalarynyń negizinde qurylǵan. Osy ortalyq bilim, ǵylym jáne óndiristi biriktirýge, úzdik halyq­aralyq tájirıbe negizinde joǵary bilikti mamandar daıarlaýǵa, sonymen birge ǵylymı-zertteýler júr­gizýge múmkindik beredi. Zerthana shu­jyq jáne et óndirisindegi sońǵy jetis­tik­­terge negizdelip joǵary deńgeıde jabdyqtalǵan. Sehta bilim alýshylar barlyq tehnologııalyq úrdisterdi meń­geredi. Iаǵnı, etti músheleýden bas­tap daıyn ónimge deıingi árbir pro­sesti sabaq kezinde ótedi. Olar tájirıbe retinde úırenip qana qoımaı, úırengenderin ǵylymı jumystaryna paıdalanyp, bolashaqta qoldanady. Adamnyń tamaqtanýy densaýlyǵyna tikeleı áser etetini belgili. Sol se­bepti stýdentter osy baǵytta izde­nip, emdik et ónimderin shyǵarady. Son­daı-aq jylqy etinen, qus etinen prestelip jasalǵan ónimder ýnıversıtet dúkeninde satylymda tur. Ony oqýshylar, oqytýshylar satyp alady», deıdi Q.Qonysbaıuly.

Qalaı degenmen de aýdıtorııa­dan alǵan bilimdi tájirıbemen ushtas­tyryp, eńbek maıdanyna erte aralasý, oqyǵanyn ońtaıly paıdalaný, ustazdan kórgenin ustahanada jasaý shákirt úshin shattyqty shaq emes pe? Osy úrdisti otaýynan bastaǵan oqý oshaǵynyń ozat oqýshylary memleket mereıin asyratyn maıtalman mamandar bolsyn deımiz.

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda Abaı klýby ashyldy

Rýhanııat • Keshe

Dımash Qudaıbergen tyńdarmandaryna alǵys aıtty

Rýhanııat • 14 Jeltoqsan, 2019

Ǵalymdar: Adam qysta az jumys isteýi kerek

Qoǵam • 14 Jeltoqsan, 2019

Neımar «Barselonany» taǵy da sotqa berdi

Fýtbol • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraý oblysy Táýelsizdik kúnin atap ótti

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Mańǵystaýda «Jyl adamy - 2019» anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Aqtaýda turǵyn úı paıdalanýǵa berildi

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Almatylyqtarǵa memlekettik marapat tapsyryldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar