Qazaqstan • 15 Qazan, 2019

Kraýdfandıng qazaqqa da jat emes

58 retkórsetildi

Kraýdfandıng segmenti ishki naryqta kenjelep bolsa da damýǵa yńǵaı tanytyp kele jatyr. Qaıyrymdylyq áleminiń isker adamdary muny úlken bızneske start alatyn alań dep tanıdy eken.

«Tabıǵaty bir-birine múldem uqsamaıtyn eki tendensııanyń joly qaı jerde túıisedi jáne qaı jerde bólinedi?» degen máse­le álemde áldeqashan-aq ózek­ti­ligin joıǵan sııaqty. Damy­ǵan elder bul máseleni áldeqa­shan júıelep, zańǵa baǵyn­dyryp qoıǵan. AQSh-ta 3 myń, Qytaıda 4-5 myń shamasynda kraý­d­fandıng platformalary ju­mys isteıdi. Batystyń birqa­tar memleketi aksıonerlik kraýd­fandıngke qatysty zań­namalyq aktilerdi 2010 jyl­dan bastap qabyldady. 2012 jyl­dyń sáýirinde AQSh-tyń eks-prezıdenti Barak Obama JOBS dep atalatyn (The Jumpstart Our Business Startups) kraýdfan­dıng týraly zańǵa qol qoıdy. Barak Obama zańǵa qol qoıyp jat­qan tusta Eýropanyń biraz elderi kraýdfandıngtiń qaıy­rym­dylyq jáne aksıonerlik túrlerin qoldanysqa engizip úlgergen edi. 2013 jyly Italııa aksıonerlik kraýdfandıngti jan-jaqty baqylaýǵa alyp, balamaly ınvestısııa naryǵy operatorlarynyń ulttyq tizbesin qurdy.

Qazaqstandaǵy jalǵyz kraýfandıng platformasynyń negi­zin salýshy, «StartTime» kompa­nııasynyń Bas dırektory Ázıza О́tegenova osy tusta bizdiń elde kraýdfandıng ıdeıasyn kóshirme-shablon dep qabyldaıtyndardyń kóp ekenin aıtady. Bılik tarapynan salmaqty kózqarastyń qalyptaspaýyna osy faktor keri áserin tıgizip otyrǵan kórinedi. «Bizge «Kickstarter» nemese «Boomstarter» deńgeıine kóterilýge áli erte. Biraq ómirdegi barlyq jetistik bastap kórýden bastalady. Bız­nes-ıdeıasyna qarjy tappaı júrgender de, qarjysyn qan­daı jobaǵa salaryn bilmeı júrgender de kóp. Tipti qazir adam kapıtalyna ınvestısııa salý trendke aınaldy.

Jaqynda áleý­mettik jeli arqyly boksty jaqsy meńgergen balanyń jazbasyn oqydym. Kásibı túrde meńge­rýge qarjysy joq. Aralasýǵa týra keldi. Arada aı ótkende balaǵa qarjy salǵysy keletin ınvestor tabyldy. Balanyń Almatydaǵy jat­­tyǵýy, jattyqtyrýshysynyń qar­jysyn da moınyna aldy. «Eko­lo­gııalyq apat. Atyraý qala­syn­daǵy balyqtyń jappaı qyrylýy boıynsha zertteý» jobasy bir táý­likte qomaqty qarajat jınap, zertteý ju­mys­taryn tabysty aıaqtady» deıdi Á.О́tegenova.

AQSh-ta, Germanııada ataǵy álemge jaıylǵan keıbir kompanııalar kraýdfandıng platformalary arqyly qarjylandyrylǵan. Ázıza О́tegenovanyń túsindirýinshe, qoǵamnyń kraýdfandıng platformalaryna degen qajettiligi – áleýmettik jaǵdaıynyń tómendigin bildirmeıdi. Bul – mádenıettiń eń joǵarǵy deńgeıi. «Men jýrnalıstermen kezdesken saıyn ıdeıamyz aqsha tabýǵa emes, adamdardyń jańa jobany bastaýyna múmkindik berýdi maqsat etetinin aıtamyn.  Onyń kommersııalyq sıpatyn ýaqyt sheshedi. Biz tek aıaǵyna tik turyp ketýin ǵana baqylaımyz. Eki jyldyń ishinde bizge 400 ıdeıa kelip tústi. Onyń ishinen iriktep, 50 ıdeıany saıtqa jarııaladyq. Sol elýdiń 35-i ınvestorlaryn tapty» deıdi Á. О́tegenova.

Ol sondaı-aq ózderi qolǵa alǵan jobanyń táýekeli joǵary bolatynyn da aıtyp ótti. «Eń alǵash Almatydaǵy JOO-da oqıtyn eki jigit qabyldaýyma kelip, jobasy týraly aıtty. Qarjylyq quny 14 mln teńge eken. Qajet qarjyny tabýǵa 1 jyl ýaqyt kerek dep oılaǵanmyn. Jarty jyldyń ishinde jınadyq. Qazir álgi jigitter óz ónimderin eksportqa shyǵarýǵa daıyndalyp júr. Búginde qaıyrymdylyq úshin kez kelgen adam tıyn-tebenin sýyryp bere salmaıdy. Mundaı izgi nıet barynsha ashyq túrde jasalsa, kózdegen núktege dóp tıse, qoǵamnyń qundylyqtaryna aınalar edi. Bul úshin memleket Kraýdfandıng platformasy týraly zań qabyldaý kerek. Sol kezde bar máseleni sheshýge bolady. Árbir kásipker qateliktiń ornyn toltyrǵysy keledi. Bul úshin ár kásipker qaıyrymdylyq ilimin jetildirip, arnaıy joba jasaýdy daǵdyǵa aınaldyrsa, naryq alǵa jyljıdy» deıdi Á.О́tegenova.

Qazaqstandyq kásipkerlerdiń bári kraýdfandıng platformasyn qabyldady dep aıtýǵa áli erte. Sol sebepti «StartTime» ókilderi áleýmettik jelide jazylýshylary kóp blogerlermen baılanys ornatýǵa basymdyq beredi eken. Tanymal prodıýser Baıan Esentaeva Almatynyń shetki aýdanynyń úıden shyǵa almaıtyn qarııalaryna tegin em-dom kórsetýdi qolǵa alǵan erli-zaıypty otbasylarǵa quny 2 mln teńge turatyn shaǵyn ÝZI apparaty úshin qarjy jııýdy óz jaýapkershiligine alypty. Al belgili sánger Quralaı Nurqadilova bolsa skrıpkada oınaıtyn Symbat Altynbekovanyń Venada ótetin konkýrsqa qatysýyna sebepker bolǵan. «Alǵashynda usynys túskende «Men ne isteı alamyn?» degen oı keldi. Másele onyń sahnaǵa kıetin kıimin tigip berýmen shektelmeıdi. Symbat Venada kem degende 1 aı turýy kerek. Áleýmettik jelidegi paraqshama Symbat týraly jazdym. Sońynda bári oń sheshildi. Qarjy da tabyldy» deıdi Quralaı Nurqadilova.

Q.Nurqadilova osy rette «bul jobadan siz qandaı paıda kóresiz?» degen saýaldyń jıi qoıylatynyn aıtyp ótti. «Investorlardyń qatarynda meniń aty-jónimniń atalýy bıznesime degen senimdi kúsheıtedi. Budan artyq dıvıdendtiń keregi joq» dep sózin túıindedi Q. Nurqadilova.

Psıhologtar osy rette mundaı izgi maqsattaǵy jobalardyń ózin «aqyldy» jáne «aqylsyz» dep bólýdiń qajet ekenin aıtyp júr. Kásipkerdiń balalar úıine teledıdardy syıǵa tartqany nemese demalys úılerine joldama alyp bergeni onyń sońǵy túrine jatady.

«Qarym-qatynasty ózgertetin, stereotıpter men mıfterdi joıatyn jobalar «aqyldy» qaıyrymdylyqqa jatady. Qazaq bıznesindegi qaıyrymdylyq jasaý mádenıeti osyndaı deńgeıge kóterilse, bizdiń bolashaǵymyz da jarqyn. Qaıyrymdylyq ilimin syzyp, jobasyn jasaqtaý elde qaıyrymdylyq jasaý mádenıetin kóteredi. Sondyqtan kraýdfandıng platformasyn qaıyrymdylyq sharalarymen bólýge bolmaıdy» deıdi Á.О́tegenova.

«AQSh azamattarynyń 90 paıyzy qaıyrymdylyqpen aınalyssa, bizde 10 paıyzy ǵana» degen derek reıtıng qýǵandar úshin asa jaǵymdy habar emes. Brıtandyq «Charities Aild Formation» atty halyqaralyq uıymnyń «Qaıyrymdylyq» ındeksi boıynsha» Qazaqstan byltyr 139 eldiń ishinde 87 orynǵa turaqtaǵan eken. Resmı sarapshylardyń esebi boıynsha Qazaqstannyń qaıyrymdylyq naryǵynyń jyldyq aınalymy – 300-500 mln teńgeniń arasy.

Qazaqstandyq kásipkerler qaýymdastyǵynyń ókili Pavel Kazansev bıznestiń tabıǵaty qaıyrymdylyqqa jaqyn ekenin aıtady. Biraq ekeýiniń til tabysyp ketýine salyqtyń aýyrtpalyǵy kóp kedergi keltiredi eken. Bul jerde kásipkerler salyqtyń barlyq túrinen 100 paıyz bosatýdy surap otyrǵan joq. «Sheteldik tájirıbede bıznestiń qaıyrymdylyq sharalaryna jumsaǵan qarjysy salyq esebine jatqyzylady. Bul bıznestiń áleýmettik jobalarǵa kóbirek aralasýyna múmkindik beredi. Al bizde tipti shaǵyn bıznes ıdeıalarǵa qarjy salǵan kásipker tasada qalǵysy keledi. Sportty, mádenıetti damytý, ardagerlerge kómek kórsetý, buqaralyq aqparat quraldaryna qaıyrymdylyq qorlarynyń demeý bolýy umyt qalǵan. Kraýdfandıngtik platformalardyń jumysy men baǵytyn ártaraptandyratyn kez keldi» deıdi Pavel Kazansev.

Sońǵy jyldary kraýdfandıngtiń kómegimen bıznesin dóńgeletip júrgenderdiń kóbeıgenin kórip júrmiz. Olardyń qatarynda ónertapqyshtarmen qosa, sáýletshiler men óz fılmin qarjylandyrǵysy keletin rejısserler bar. Sarapshylar tipti ánshiler men ártisterdi baptap, qarjy quıyp, úlken sahnaǵa alyp shyǵatyn prodıýserlerdi de naryqtyń osy segmentine jatqyzyp júr. «Bolashaq» baǵdarlamasymen AQSh-ta bilim alǵan, Sanfransıskodaǵy О́ner akademııasynyń túlegi Murat Esjan jýrnalıstermen kezdesken kezde kınosyn kraýdfandıngtiń kómegimen túsirgisi kelgenin aıtqan. Tipti onyń Kickstarter-ge salǵan vıdeosynan keıin «Parıjge ketem bir kúni» (I’m going to Paris) degen jobasyna Oskar syılyǵyn alǵan Janna Sıýl Memeldiń ózi jetekshilik jasaǵysy kelgen eken.

Qysqasy, kraýdfandıng uǵymy álemde keń taraǵaly biraz boldy. Reseıdiń Ortalyq banki de bul naryqty baqylaýǵa alǵysy keletin yńǵaı tanytyp júr. Reseıdegi eń iri kraýdfandıng platformasynyń ıesi Anna Tadjımýratova Almatyǵa kelgen kezde Ortalyq banki platformalar týraly saýaldama júrgizip, olardyń jumysyn zerttep jatqanyn aıtqan. «Kraýdfandıngten bólek kraýdlendıng (crowdlending) jáne kraýdınvestıng (crowdinvesting) degen quraldar bar. Múmkin olar osyndaı alańdardy baqylaýǵa alatyn shyǵar» degen-di ol. 2019 jyly 24 maýsymda «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń Qarjylyq qyzmetterdi retteý komıteti (AHQO) Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankiniń qoldaýymen óńirdegi tuńǵysh ınvestısııalyq jáne nesıelik qarajat jınaqtaý (kraýdfandıng) boıynsha erejeni ázirledi. AHQO qarjylyq tehnologııalar jónindegi basqarýshy dırektory Asylbek Davletovtyń aıtýynsha, kraýdfandıng startaptardy, kishi jáne orta bıznesti qoldaýda jáne qarjylandyrýda paıdaly balama bolyp, órkendeý, ekonomıkalyq ósim jáne jańa jumys oryndaryn qurýda mańyzdy ról atqarady.

Qazaqstanda naryqtyń keńistigi tar ekeni, mundaı ortada iri kólemde qarjy jııýdyń múmkin emestigi belgili. Sol sebepti iri joba ıeleri Reseı arqyly Batys elderine ketip jatyr. Kósh júre túzeledi.

Sebebi bul qazaqqa jat uǵym emes, kádimgi ózimizdiń asar sııaqty ǵoı. Asarlatyp júrip naryqtyń bul segmentin de baǵyndyrarmyz. Tek yqylas pen peıil túzý bolsyn dep tileıik.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Nur-Sultanda gaz baǵasy qansha bolady?

Qoǵam • 20 Qarasha, 2019

Teristiktiń óndirisi jandana bastady

Ekonomıka • 20 Qarasha, 2019

Tennıs: Devıs kýbogyn jeńispen bastadyq

Tennıs • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar