Rýhanııat • 15 Qazan, 2019

Baıanǵalı týraly baıan

154 retkórsetildi

Ádebıettiń úsh tegi: epos, lırıka, drama. Úsh úlken baǵyt, shegi joq úsh shalqar, basyn bult qursaǵan úsh muzart. «Túgel sózdiń túbi bir, túp atasy Maıqy bı» degenimizben, bul ádebı janrlar men túrlerdiń árqaısysynyń ózindik mazmuny, sýretteý, baıandaýdaǵy bólek tásilderi óz tarapynan júıe quryp, san taraý jikke bólinedi. Asqan daryn, týma talant bolmasa bul úsh qurylymnyń basyn birdeı shalý kóbiniń qolaıyna kele bermeıdi. Kelgen kúnde ol bólek qubylys, aıryqsha qalamger, qaıtken kúnde kóp áriptesinen bási basym, basy joǵary tulǵa. Segiz qyrly, bir syrly Baıanǵalı Álimjanov fenomenine den qoıǵan ýaqytta biz ylǵı osy oımen betpe-bet kelemiz.

Baıanǵalı Álimjanovtyń ataqty jyrshy-manasshy, aıtys alamanynda shashasyna shań juqpaǵan dúldúl, tabıǵatynan tereń oıly shaıyr, dramatýrg, satırık, kompozıtor, balalar ádebıetiniń beldi ókili ekenin jurt jaqsy biledi. Baıanǵalı Álimjanovtyń aıtqyshtyǵy, bilegi bolat boksshy ekendigin de kópshilik ańyz ǵyp aıtyp júredi. Taǵy umytyp baramyz: bul talanttyń synǵa saılaǵan sadaǵy da atqanyna daryp, aıtqany kelip júrgenine zamandastary kýá. Biz búgin munyń bárine kóp toqtalǵymyz kelip otyrǵan joq. Jáne bizge deıin asyryp aıtylǵan kólemdi maqalalar, aqynnyń óziniń aqtarylyp bergen súbeli suqbattary jetkilikti dep esep­teımiz. Biz negizinen Baıanǵalı týraly baıan­dy keıingi jyldary óziniń óndirte qalam terbep júrgen tyń salasy, ja­zýshylyǵyna qaraı baǵyttaǵymyz keledi. Onyń ózi de qyzyq.

 

«Roman-gazetadan» bir-aq shyǵý

Áńgime Máskeýdegi «Hýdojestvennaıa lıteratýra» baspasynan jaryq kórgen «Skaz stoletnego Stepnıaka» («Júz jyl­dyq tolǵaý») atty kitaptan bastaldy. Ba­synda Baıanǵalı Álimjanov orys tilinde kitap shyǵarypty degende, qatty eleńdeı qoımaǵanymyz ras. О́ıtkeni shyǵarmany shet tiline, onyń ishinde orys tiline tár­jimalatyp, Reseıden kitap shyǵaryp jat­qandar barshylyq qoı. Sóıtsek, biz­diń keıipker shyǵarmany orys tilinde ózi ja­zyp, túpnusqany baspaǵa Pýshkın men Tolstoıdyń tilinde ótkizgenin bil­gen­de tańǵaldyq. Onyń ishinde Mak­sım Gorkıı negizin salǵan, kezinde álem ádebıetiniń tańdaýly 200 tomdyq kitaphanasyn shyǵarǵan ataqty baspadan kitaby orys tilinde shyǵyp tursa shytyrmanǵa toly shyǵarmanyń osal bolmaǵany dep kitapty oqýǵa asyqtyq. Kitap­tyń mazmunyna úńilgenimizde, joǵa­ryda atalǵan romanmen qosa «Razreshıte jıt!» degen fantastıkalyq hıkaıaty, «Abylaı han men sol zamannyń batyrlary» týraly tolǵam-baıandary qosa jarııa­lanǵan.

Eń bastysy, taıaýda atalǵan dúnıe­ler Máskeýdiń ejelden el súıip oqıtyn erekshe basylymy «Roman-gazetada» basylyp shyqty degende shyn qýandyq. Bul rasymen de jahanǵa jar salyp maqtanatyn úlken oqıǵa edi. Mundaı qur­metke ıe bolǵan qazaq qalamgeri saýsaqpen sanarlyǵyn eskersek, erekshe toqtalatyn jaǵdaı. Ataqty «Roman-gazeta» týraly, oǵan shyǵýdyń mashaqaty men mańyzy jaıly óz quttyqtaýlarynda ǵalym Qulbek Ergóbek: «Kóp qazaq qalamgeriniń qoly jetpegen «Roman-gazeta». Qıyn joldarmen qınalyp alyp, qyzyǵyp oqıtyn edik kezinde. Zamanynda Ə.Nurpeıisov dosy Sh.Aıtmatovtyń alǵysózimen shyqqan basylym ǵoı ol», dese, aqyn Qorǵanbek Amanjol: «Án ónerinde Dımash bala­myz álemdi aýzyna qaratyp jatsa, meniń Baıash dosym ádebıet salasynda Más­keýdi baýrap, Reseıdi jaýlaýyn odan ári jalǵastyrýda. Maǵaýın kókem aıt­qandaı, munaraly Máskeýdiń bir bıigine shyqqan Baıanǵalı», dep erekshe lebiz bil­diripti. Barlyq lepes oryndy, dál baǵa berilgen. Ony biz atalǵan romandy oqyp otyrǵanda, sondaı-aq orystyń úlken jazýshysy, akademık, Reseı sóztaný akademııasynyń vıse-prezıdenti, Reseı Jazýshylar odaǵynyń hatshysy Georgıı Prıahınnyń alǵysózin zerdelegende anyq ańǵardyq. Alǵysóz gazetimizde budan buryn jarııalanǵandyqtan oǵan toq­talyp jatpadyq. Sonymen «Júz jyl­dyq tolǵaý», ıakı «Skaz stoletnego Stepnıaka» romany týraly bizdiń tolǵam qandaı?

 

Jıyrma birinshi ǵasyrdyń erekshe romandarynyń biri

Shyn máninde romanǵa jurttyń nazary aýǵanymen, jazary azdaý bolǵany baıqalady. Joǵaryda atap ketken G.Prıa­hınniń alǵysózinen bólek, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Saǵymbaı Ju­ma­ǵulovtyń maqalasy bar, birdi-ekili pikirden basqa aýyz toltyryp aıtqan aǵa býyndy baıqamadyq. Bul samarqaýlyq jalǵyz Baıanǵalı Álimjanovtyń shyǵar­mashylyǵyna ǵana qatysty emes, jalpy jańa shyǵarmaǵa qalamger qaýymnyń reaksııa bildirýi múldem toqtaǵandaı. Aıtalyq, B.Álimjanovtyń «Júz jyl­dyq tolǵaýy» týraly ǵalym Serik Negımov táýel­sizdik alǵan jyldardan beri qaraı jazylǵan úsh-tórt romandy ata dese osy B.Álimjanovtyń romanyn aıtar edim dep baǵa beredi. «Munda barlyǵy bar. Tarıhı shyndyq, kórkem shyndyq, psıhologızm, áńgimeshildik. I.Goncharovtyń «Oblomov» degen romany bar. 1858 jyly «Sovremennık» jýrnalynyń tórt sanyna shyqqan. Sony Reseı on jyl kútken eken. On toǵyzynshy ǵasyrda shyqpaı jatyp dańqqa kenelgen sol Goncharovtyń romany bolsa, jıyrma birinshi ǵasyrda bizdiń Baıanǵalıdyń «Skaz stoletnogo Stepnıaka» romany da jaı shyǵarma emes, ǵajap shyǵarma. Bul proza jolyndaǵy úlken jetistik. Jıyrma birinshi ǵasyrda jaryq kórgen úsh-tórt jaqsy roman bar, sonyń bireýi osy roman. Baıanǵalıdy zertteý úshin bir ınstıtýt, bir akademııa kerek», dep úlken baǵa beredi S.Negımov. Biz aıtyp otyrǵan romannyń shoqtyǵy bıik shyǵarma ekenin ǵalym Shákir Ybyraı da kelisti aıtyp ótedi. «Baıanǵalıdyń keıip­kerleri qarapaıym aýyl adamdary. Olardyń ár alýan minezderi júregińde úlken iz qaldyryp, óte tartymdy oqy­lady. Shynaıy ómirdiń ózi ekeni, realızmge negizdelgeni kórinip tur. Onyń óz shyǵarmalaryn orys tilinde jazyp, ózin shetelge de moıyndatýy shyn mánisinde biregeı talanttyń qolynan ǵana keletin qubylys. Qos tildi qatar ıgerip, basqa tilde osynshama kórkem, qyzǵylyqty, tartymdy jazý keremet. Bul roman – qazaq ádebıetiniń shoqtyǵyn kóterip tas­ta­ǵan qundy dúnıe», deıdi fılologııa ǵylymdarynyń doktory Sh.Ybyraı.

Asanbaı ómiri – Alash tarıhy

Romannyń basty keıipkeri Asanbaı qart – ǵasyr qurdasy. Sonaý 1900 jyly aq patsha dáýirinde dúnıege kelgen qarııa táýelsizdik alǵan búgingi zamanǵa deıin qıly-qıly taǵdyrlardy keshe júrip je­tedi. Asanbaıdy basty keıipker dege­nimizben, romandaǵy kez kelgen obrazdan basty qaharman jasap alýymyzǵa bolady. Shyǵarma ádeıi solaı qurylǵan da bolýy múmkin. Asanbaıdyń ózinen kishi inisi Sálimniń Alashorda týynyń astynda ádilet izdep, orystarmen ómir boıy soǵysyp ótýi, Eýropa asyp, toqsannan asqan shaǵynda oralman bolyp elge oralǵan sáti, óziniń ata-babasy jatqan qorymda qol jaıyp otyryp jan tapsyrýy – basty planǵa uıalmaı shyǵarýǵa bolatyn birden-bir keıipker. Nemese ómir boıy bir-birimen keskilesip ótken, búginde tatý-tátti ulttar nemis, orys, qazaq birligi – búgingi Qazaqstan halqy Assambleıasynyń negizgi ıdeologııa­syn megzeıdi. Jazýshynyń ózi de búgingi tańda bir keıipker tutas dáýirdiń kelbetin bere almaıtynyn aıtady. «Bizdiń qazirgi basty keıipkerimizdiń bári – plakat. Bir ádebı keıipker bir zamannyń tynysyn berýi múmkin emes. Ulttyń tarıhyna bir adam etalon, ensıklopedııa bola almaıdy. Gogol qatal, keıipkerin qatty synaıdy, men jumsaqpyn, kez kelgen adamnan jaqsy qasıet kórýge tyrysamyn», deıdi avtor. Shynymen de B.Álimjanovtyń «Júz jyldyq tolǵaýyndaǵy» Asanbaıdy alaıyq, «О́mir súrýge ruqsat etińiz» pove­sindegi múgedek keıipkerdi alaıyq, bári-bári álemdi qutqaratyn sulýlyq emes, meıirimdilik dep biledi. Olar osy ómirlik kredolaryn shyǵarma boıyna oqyrmannyń esine qaıta-qaıta salyp otyrady.

«Júz jyldyq tolǵaý» romanyn oqyp otyryp, jazýshy ár shyǵarmasynda belgili tarıhı oqıǵalarǵa silteme jasap otyratynyn ańǵarasyń. Onysy óte kórkem jáne sátti oryndalady, sondaı-aq oqıǵalar jelisi temirdeı berik logıkaǵa qurylady. Aıtalyq, basty keıipker Asanbaıdyń 1937 jyly mektepte Abaıdyń Gete, Lermontovtan aýdarmalaryn oqýshylarǵa jattatyp turǵanda NKVD jendetteri Asanbaıdy alyp ketip, tar qapasqa qamap tastaǵanda, qasyndaǵy zııa­ly kisi Jákejan bıdiń: «Shynyńdy aıtyp turǵandaı kórin, alashordashylardyń jelbýaz ıdeıalaryna elikkenim ras, adasyppyn de. Sen jassyń, bar ómiriń alda. Saǵan senbegen kúnniń ózinde olarǵa mine, qazaqtyń ózińdeı ulttyq kadrlary kerek. Sovet ókimetine degen qarsylyǵyńdy asa qupııa júrgiz» degen sózderi bizge Alashordanyń arystary Ahmet Baıtursynuly men jas Muhtardy eske túsiredi. Nemese jappaı qazaq mektepteri jabylyp jatqan ýaqytta Abaı atyndaǵy eń sońǵy mektepke qazaq balalarynyń sany jetpeı, kórshi nemis otbasy Lıon men Zoıanyń kenje balalary Geroldty qazaq mektebine bergizip, ol keıin alǵyr, bilgir bala retinde Gerold Bilgir atanatyny, sóıtip jalǵyz qazaq mektebin qazaqshaǵa sýdaı Gerold Bilgirdiń qutqaryp qalǵany – ataqty Gerold Belgerdi eske salady Hám atalǵan tulǵaǵa avtordyń kórset­ken iltıpaty, taǵzymy sııaqty áser qal­dyrady. Ol – shynymen solaı.

Oqıǵalar orny-ornymen kórkem baıandalady jáne shyǵarma sońynda eshqandaı dúdámal oı irkilmeıdi. Barlyq keıipker umyt qalmaıdy. Ǵalym Saǵym­baı Jumaǵulov óziniń osy roman týraly «Jankeshti ult» maqalasynda «Shy­ǵarmanyń ón boıynda Bektemirovter áýletiniń kúrdeli taǵdyry el ómirindegi daýyldy jyldardyń tynys-tirshiligimen baılanysta óristeıdi. Asanbaıdyń ózin­dik «menin» saqtaýdaǵy jankeshtiligi, tabandylyǵy ult biregeıliginiń bolat ózegi urpaqtar sabaqtastyǵymen úılesim taýyp jatady. Týyndy bastaýyndaǵy kórkemdik detal «Balbal tas» – baǵzy men búgingini baılanystyryp turǵan rámizdik belgi», dep týra baǵa bere ketedi. Shy­nymen de jazýshy kólemdi shyǵarmada kórkem shtrıhtardy sátti qoldana biledi.

Mysaly, basty keıipkerimiz Asanbaı­dyń Uly Otan soǵysynda maıdanda júrip: «Kenet súrinip kettim. Eńkeıip qarap edim – qaraǵaıdyń butaǵy. Bir kezde snarıad qıyp túsken úlken qaraǵaıdyń túbinde jaqyn ósken, jartylaı úzilse de tamyrynan ajyramaǵan bir butaǵy shóptiń ústinde jatyr. Ústinen aýyr mashına ótkeni kórinip tur – álgi butaq jerge janshyla tapalyp qalypty, sonda da synbaǵan. Keı jeri topyraqqa kómilip, sonyń ózinde ıilip-búgilip óse bergen, kúnge umtylýdan tanbapty» deıtin sózi bar.

Bul – shyn máninde shyǵarmanyń kilti, bas qaharmannyń ishki ustanymy, osy jas butaq, qaraǵaıdyń qarsy bitken myqty dińimen beınelengen. Jas butaq – ishki ustanym. Qıylyp túsken úlken qaraǵaı – kelmeske ketken kóshpeli qazaq dáýiri, odan bóline jazdap aman qalǵan jalǵyz butaq – Asanbaı Bektemirov. Onyń da ústinen nebir aýyr «mashınalar» júrip ótti. Biraq báribir ol ómirge, О́mir-Kúnge talpynyp keledi. Sol shybyqqa shalynyp qalǵan keıipkerimiz jaýdyń oǵynan, tutqynǵa túsýden aman qalady keıin. Sátti sýret der edik. Jáne mundaı detaldar shyǵarmanyń ón boıynan kóptep kezdesedi.

Jalpy, roman aıryqsha oqıǵalardy attap ótpeıdi, bárin ret-retimen kelisti baıan­dap otyrady. Ásirese otyz jetinshi jylǵy repressııa kezeńin óte shynaıy sıpattaıdy. Aqyn Baýyrjan Úsenovtiń «Qarańǵy tún, qap-qara bir mashına, Shyqpaı qoıdy, shyqpaı qoıdy túsimnen» deıtin qara mashınasy da shyǵarmaǵa reńk, oqyrmanǵa, zamanǵa úreı týdyryp dúril­dep kele jatady. Áli de qorqynysh bar, bul ulttyń úreıi. Avtory osy úreıdi ózi de tereń sezinetini qyzyq. Qara mashına – biz­diń kompleks, bizdiń fobııa. Asanbaı de­mek, qazaqtyń jıyntyq obrazy. Ol álbette – solaı.

Shyǵarma týraly romandy qazaq tiline aýdarǵan jazýshy, aýdarmashy Nur­lan Qamı úlken pikir aıtady. «Bul – programmalyq shyǵarma. Orystildi qaýymdy, ózge ulttardyń ókilderin qazaq halqynyń jıyrmasynshy ǵasyrda – týra júz jyldyń ishinde basynan kesh­kenimen, ómirimen, taǵdyrymen tanystyrý maqsatynda ádeıi orys tilin­de jazylǵan. Tabylǵan sheshim! Avtor­dyń bilim-biligine, oı-órisine, azamat­tyq ustanymyna, patrıottyǵyna, gýmanıs­tigine, jazýshylyq sheberligine tántimiz», deıdi N.Qamı.

 

«Razreshıte jıt!» hıkaıaty jaıly biraýyz sóz

Jalpy, atalǵan shyǵarma qazaq áde­bıetine kelgen jańa taqyryp, tyń súrleý deýge bolady. Búginde povestiń elektrondy nusqasy ınternettegi áıgili «Lıtrýs» júıesi boıynsha dúnıe júzindegi orys tildi oqyrmandarǵa emin-erkin taralýda. Ǵalamtordaǵy «Rýslıt», «Kýllıb», «Maıbýk», «Býkskrıptor» jáne basqa da ondaǵan ádebı kitaphanada, portal, saıttarda eń aıtýly shyǵarmalarmen birge tur, myńdaǵan adam oqyp jatyr. Kitaptyń taralymyna, oqylýyna qatysty ómirde bolǵan qyzyq jaıttardyń birin aıta ketkenimiz jón. Birde Almaty sán jáne dızaın kolledjiniń ádebıet páni oqytýshysy Gúlzııa Aýqashova orys tilinde bilim alatyn bir toptyń stýdentterine «Razreshıte jıt!» povesin oqýǵa berse kerek. Bul shyǵarma ádiletsiz soǵystyń ádiletsúıgish múgedeginiń «álem bıleýshilerine» janaı­qaıy: ol dúnıedegi qııanat, zorlyq, zulymdyq ataýly adam balasynyń uıat pen ádildik sezimin joǵaltqannan bolady dep sanaıdy. Sóıtip kúshtilerdiń uıaty men ádilet sezimin oıatatyn fantastıkalyq qarý oılap taýyp, qııanatqa qarsy kúre­sedi. Shyǵarmanyń tili jeńil, qyzǵylyqty oqylady. Stýdentter qyzyǵa oqyp, qoldan-qolǵa ótkizip, aqyry uıaly tele­fonǵa kóshiremiz dep ekige bólip tastaǵan. Julym-julym bolǵan kitap bir toptan ekinshi topqa aýysady. Aqyrynda ata-analarynyń qolyna kóship, qaıta oralmaıdy. Bir kúni basqa bir toptyń stýdentteri: «Apaı, sizde amerıkalyq pa, japondyq pa, ıtalııalyq pa, fransýz ba, áıteýir bir sheteldik jazýshynyń jaqsy kitabynyń oryssha aýdarmasy bar eken ǵoı, bizge de oqýǵa berińizshi!», dep suraıdy. Álgi muǵalim «Joq, eshqandaı sheteldik emes, qazaq qalamgeriniń shyǵarmasy, avtory Baıanǵalı Álimjanov» dep túsindirse jurtshylyq ań-tań, shamasy mundaı qyzyq shyǵarma tek shetel qalamgerleriniń ǵana qalamynan týady dep oılasa kerek. О́resi bıik, órisi keń ustaz Gúlzııa Saıasatqyzy «Shy­ǵarmadan ózim alǵan áserdiń shákirt­terimniń kókeıine de ornyqqanyna qýan­dym. Álemdik, jahandyq, adamzattyq ortaq izgilik jolyndaǵy qaıtpas-qaısar rýhty kúreskerdiń eshbir ultqa jat emes, qaıta óz baýyryndaı jaqyndyǵyna, oqyrmandy baýrap, olardy da adamı, izgi­lik týyn jelbiretýge tárbıeleıtinine kýá boldym», deıdi tebirenip.

 Nemese «Ognı Alataý» gazetine qurmetti jýrnalıst Zabıra Saıdıldına «Eger siz bul shyǵarmanyń avtoryn bil­meseńiz, ony «álemniń adamy» jazǵan shyǵar dep oılaısyz, óıtkeni «general Iаn Mjanba» búginde barlyq jerde – Ońtústik Azııadan bastap barlyq aımaqta ómir súredi. Nıkaragýa ma, Zımbabve me? Soǵys pen beıbitshiliktiń máńgilik suraqtary, jaqsylyqtyń jamandyqqa qarsylasýy, qaıǵy, qorqynysh jáne batyldyq arqyly shyndyqty iske asyrý shyǵarmanyń negizgi ıdeıasy. Povest ýaqyt pen keńistikti erkin ıgerýimen qundy», dep jazady.

Eń qyzyǵy, bul shyǵarma da jazý­shynyń qalamynan orys tilinde týýynda. Bir sózben aıtqanda «О́mir súrýge mursat ber!» povesi – bolashaq shyǵarmasy, izgilik izi.

Túıin

Bıyl Baıanǵalı Álimjanov esimi alpys beske aıaq basyp, asqaraly beleske ótkeli tur. Jýyrda on alty tom shyǵarmalar jınaǵy jaryq kórgen jazýshynyń osy rette súıikti oqyrmandaryna taǵy bir jaqsy jańalyǵy baryn aıta ketkenimiz jón. «Skaz stoletnego Stepnıaka» kitaby aǵylshyn tiline tárjimalanyp bolyp, alty qurlyqty erkin aralap ketpek. Shyǵarmashylyq adamyna budan asqan qandaı baqyt kerek? Biz avtorǵa óziniń eń súıikti keıipkeri – Asanbaıdyń jasyn, ǵasyr toıyn tileımiz. Asanbaı árbirden soń Baıanǵalıdyń ózi. Oǵan bultartpas dálelder jáne kóp. Shyǵarmany oqyǵan adam osy sózimizge tolyq kelisetinine senimdimiz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Nur-Sultanda gaz baǵasy qansha bolady?

Qoǵam • 20 Qarasha, 2019

Teristiktiń óndirisi jandana bastady

Ekonomıka • 20 Qarasha, 2019

Tennıs: Devıs kýbogyn jeńispen bastadyq

Tennıs • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar