Rýhanııat • 16 Qazan, 2019

Naǵyz qazaq

767 retkórsetildi

Qabaǵynan qar jaýyp, qaharynan jurt seskengen keńestik qyzyl ımperııa dáýirinde kúlli jazýshylardyń arasynan úsh-aq adam ǵana óz aty-jónderin qazaqsha jazatyn. Olar – Alashtyń asyl azamattary Baýyrjan Momyshuly, Balǵabek Qydyrbekuly, Shona Smahanuly edi. Jan dúnıeleri, maqsat-múddeleri, is-áreketteri men minezderine deıin eshkimge uqsamaıtyn. «Naǵyz qazaqtar» sapynan sanalatyn kesek tulǵalar ǵoı...

Ardager qalamgerdiń áńgimesinen

«Úsh kún tosa turar...»

Búkil ǵumyryn bir ujymda ótkizip, bir orynda qyzmet isteý – kez kelgen jannyń peshenesine buıyra ber­meıtin sırek qubylys. Izinen ańyz ergen áıgili jýrnalıst-jazýshy Balǵabek Qydyrbekuly sol neken-saıaqtar soıynan. Zeınetkerlikke «Sosıalıstik Qazaqstannan» (qazirgi «Egemen Qazaqstan» gazeti) shyqqan onyń­ eńbek kitapshasynda jumysqa qabyl­dan­ǵany jóninde jalǵyz ǵana sóılem jazylǵan kórinedi. Muny Balǵabek aǵa ómir-baqı maqtan etetin. Uzaq jyldar boıy orynbasar, birinshi orynbasar bol­ǵan ol aqyry redaktorlyqqa da jetti.

Gosarhıvke aýysqan Sapar Baıjanov­tyń orny birer aıdaı bos turdy. Úlken kreslodan árkim-aq dámeli. On bir jyl hal-qadarynsha ter tókken Sapekeńniń oryn­taǵyna «anaý otyrady eken», «joq, mynaý keledi-mis» sekildi alypqashpa qaýe­set te biraz gýledi. Gazetshilerdiń kún­uzaqqy áńgimeleri de osy tóńirekte. Birin jaqtyrsaq, ekinshisin qalamaımyz. «Úı­renisken jaý atyspaqqa jaqsy», demek­shi kóbimizdiń kókeıimizde – «Bákeńdi qoıa­ salmaı ma?..» Jasyratyn nesi bar. O ki­sini jek kóretinder de aramyzda kóp-aq.­ Qatyp-semgen Ortalyq Komıtet qaı ujym­men pikirlesip, sanasýshy edi. Ázir­ge basty úmitker – Qydyrbekuly esh­teńe sezdirmegen. «Kúıgen aýyz úrip isher». Bireý-mireý joǵary jaqqa domalaq aryz dóńgeletip jiberýi ábden múmkin-aý. О́ıtkeni Baı­janovtyń taban astynan jyly ornynan ketýine Úlken úıge úz­diksiz «atqylaǵan» úshbý-aryz bas­ty sebep bolǵan-dy. Sybyrlaǵandy qu­daı estimeı me, degendeı kóp jaıdan jýr­nalıst aǵaıyndar jaqsy habardar­ bolatyn­byz. Áıteýir jeli ońynan turyp, sáti tús­ken redaktordyń mindetin ýaqytsha at­qarǵan Bákeń bir kúnniń ishinde Kremlde bekip, SK-nyń buıryǵyn alyp keldi. Gazetke «redaktor» dep qol qoıa bas­tady.­ Kirip-shyǵyp, sondaı-aq telefon ar­qyly quttyqtaýshylarda qısap joq. Kóńili birlegen Qydyrbekuly atshap­tyrym bólmedegi alyp oryntaqqa otyrý­ǵa asyqpaǵan. Bir kúni Bákeńe KPSS Ortalyq Komıteti Saıası Bıýrosynyń múshesi, Qazaqstan Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshysy Dinmuhamed Qonaevtyń ózi tikeleı telefon shalady:

– Aý, Balǵabek, seni arnaıy quttyq­taıyn dep zvondasam tappadym, áli burynǵy ornyńda otyrmysyń, á?!

– Dımeke, kóp rahmet! Otyz jyl kútken oryn ǵoı, úsh kún tosa turar, – deıdi Qydyrbekuly esh múdirmesten.

 

Kún sekildi

Ár bastyqtyń, ár redaktordyń gazet jasaýdaǵy óz jumys stıli bar. Olardy bir-birinen ózgeshelep, daralap turatyn qa­bilet-qasıetteri de osy kúndelikti ga­zetti shyǵarýdan ap-anyq baıqalsa kerek. О́zim birge qyzmet istegen on bas redaktordyń bir-birine uqsamaıtyn túrli-túrli temirqazyq etken talaptary á degennen basylym­nyń keskin-kelbetinen kórinip shyǵa keletinine kýágermin. Biri materıaldardyń taqyryby men janryna kóńil bólse, ekinshisi kez kelgen maqalanyń ornalasýyna, ıaǵnı gazettiń maketi men ajar-álpetine kóbirek nazar aýdarsa, endi biri otyz jol habardan bastap, úlkendi-ki­shili dúnıelerdiń ishki mazmuny men sal­maǵyn qatty qadaǵalaıtyn.

Al Balǵabek Qydyrbekuly redak­tor­ oryn­taǵyna otyrǵan kúngi nómir­den­ bas­tap syn maqalalar men feleton­dar­dy jarııalaýǵa qulshyna kiristi. «Ga­zetti maket emes, mazmuny oqytady». Ma­terıaldardyń geografııasyn qatal baqy­lap, múmkindiginshe apta ishinde barlyq ob­lystardyń gazet betinde kórinýine erekshe mán berdi. Bul – jańa redaktorymyzdyń berik ustanǵan qaǵıdasy. Aldyn ala arnaıy jazdyrtyp, ázirlep qoıǵan kóldeı-kóldeı syn maqalalardy qorǵasynǵa tergizip (ol kezde qazirgideı kompıýter joq, qas-qaǵymda bir bettik dúnıeni qaǵyp tastaıtyn) tartpasynda «kógendep» ustady. Onyń da sebebi bar. Keıbir daıyn feletondar men azýyn aıǵa bilegen ótkir syn maqalalardy keshki alty-jetiden keıin maketti buzyp, shyǵyp bara jatqan nómirge saldyryp jiberip otyrdy. Árıne dabyldy syn, ashy feleton oqyrmannyń oıynan shyǵatynyn kánigi jýrnalıst jaqsy sezetin. Nebári tórt bettik surǵylt «SQ»-nyń bedelin osy qasań syn maqalalar ájeptáýir kótergeni de shyndyq. Ol zaman­da ishekteı shubatylǵan, arnaıy tapsyr­mamen jazylǵan materıaldyń ishinde syn ózegi bolyp órilgen derekter, iship-jep, búldirip qoıdy degen jaǵym­syz mysaldardyń biren-sarańynyń ózi anyq­tal­sa jetip jatyr. Laýazymyna, kreslosyna qaramaı aıaǵy kókten kelip, birinen soń biri qyzmetterinen qýylyp, partııa­dan shyǵarylady. Máseleni saǵyzdaı sozbaı, raıkomnyń, obkomnyń bıýrosynda qolma-qol sheshiledi. Mine, gazettiń kúshi, partııanyń qudireti. Biraq… Iá, tópelegen judyryqty qaı sheneýnik, qaı jelbýaz, qaı partokrat, qaı alyp-satar­ hosh kórsin!? Biriniń tanysy, biriniń kókesi, endi biriniń jerlesi, ıá bolmasa rýla­sy joǵaryda, SK-da otyrýy da múmkin ǵoı. «Sýǵa ketken tal qarmaıdy». Gazette synalyp, aty-jóni atalǵan qaısybir qoly­ uzyndardyń eriksiz Úlken úıdi jaǵa­laýyna týra keledi. Júre bergen – kózin de tabady.

«Páleqor» redaktordyń, «tentek» redak­tordyń osylaısha qarqynyn tejeýdiń jolyn izdegender Qydyrbekulyna tikeleı eskertýler jasaı bastaǵanyn keı sátteri lezdeme ústinde, josparlaý kezinde qyzyl kremlevkadan ózimiz de talaı estidik. Ońaıshylyqpen buǵalyq salǵyzbaıtyn bastyǵymyz shyr-pyr kúıetin: «Azýy joq gazetti kim oqıdy?», «Joǵaryda oty­ryp ózderiń bizdi, jýrnalısterdi qor­ǵamaısyńdar». «Gazetti óstip, kim kórin­genniń qoljaýlyǵyna aınaldyramyz ǵoı…» Júregine túsken salmaqty seıilte almaı qınalǵan aldaspan redaktorymyz pyshaqtyń qylpyldaǵan júzinde otyrǵanyn da anyq sezedi-aý. Sóıtse de jaltaqtyq, álsizdik bildirgisi joq. Onyń ústine redaktor bop gazetke qol qoıǵan kúnnen beri Balǵabek aǵa nómirdi keshkilik jalǵyz ózi qaraýǵa kóshken-di. Buǵan deıin ejelgi ádet boıynsha redaktorattyń mú­sheleri kúndelikti nómirdi kezek-kezek úılerinde jatyp qadaǵalap, keshkilik kezek­ti ótkizetin. Olar jóninde redaksııa qyz­metkerleri arasynda: «Búgingi úıden ja­typatary kim?» degen mysqyl da aıtylatyn. Bákeń osy dástúrdi buzdy. Kún sa­ıyn túngi gazetti bir ǵana ózi qaraı bastady. Biraq ashyǵyn aıtqan jón, búkil nómirdi jalǵyz adamnyń qaraýy, árıne aýyr-aq. Kezekshiler bar, korrektorlar bar… Sóıtse de «Qate ketip qalmas pa?» degen qaýip júrekti de, júıkeni de bildirmeı jonyp jatsa kerek. Eki aıdan keıin redaktorymyz ınfarkt alyp aýrýhanaǵa tústi…

Aýrýhanada biraz emdelip shyqqan Bákeń shyǵarmashylyq ujymmen úlken jı­nalys ótkizdi. Syrqattanyp jatsa da gazetti útir-núktesin qaldyrmaı súzip oqy­ǵa­nyn baıqatty. Qandaı taqyrypty jaza almaı, qandaı máselelerdi kótere almaı jatqanymyzdy, aqsaǵan tustarymyzdy bólimder boıynsha qadap-qadap kórsetip, qatty-qatty eskertti. Sup-sur júzi únemi qatýlanyp kórinetin Qydyrbekuly uzaq oıyn bylaısha túıindegen:

– Jigitter, bizge eń aldymen, syn kerek. Árıne obektıvti syn qajet. Urda-soq synnan abyroı tappaımyz. Sony bilińder. Sondyqtan da jazǵysh jýrnalıs­terge jol ashyq ámanda. Mashınıstkany, korrektorlardy kez kelgen jerden taýyp alamyn. Kerek deseńiz, saýatty adamdy ár  me­kemeden shaqyryp alýǵa bolady. Al jýr­nalısti ózderiń bilesińder, tórt jyl oqytyp, daıyndaıdy emes pe?! Son­dyqtan da tekke shalqaıa bermeńder. Sýbar­dınasııa degen bolady. Tilshiniń aty – til­shi. Bólim meńgerýshisin tyńdaý kerek. Aıt­qanyn qalt jibermeı oryndaý mindet. Eń bastysy, sendersiz de, bizsiz de gazet shyǵa beredi. Gazet – kún sekildi. Shy­ǵady – batady, batady – shyǵady. Qaı-qaı­syń ketip qalsań da buǵan deıin shyǵyp kel­gen gazet shyǵa beredi. Úsh aı aýyryp jat­qanda mensiz de «SQ»-ny shyǵardyńdar ǵoı. Aýyrdyń astymen, jeńildiń ústimen júrgenderdi bilem. Terteni teń tartaıyq. Demek, oılanyńdar… «Ilegenimiz bir teri­niń pushpaǵy» bolǵandyqtan bar jan-tá­nimizdi salyp, adal jumys isteýimiz tıis…

Taýsylyp sóılegen, momaqan sóılegen qaharly Bákeńniń tolǵaqty lepesi barshamyzdy tereń oıǵa shomdyrǵany ras.

 

Keshikken kommýnızm

Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Ko­mıtetiniń kezekti plenýmy ótisimen ile-shala Balǵabek Qydyrbekulyna úgit-nasıhat bóliminiń nusqaýshysy Rızabek Ádýov telefon soǵady:

– Báke, bastyqtarymyz eskertip jatyr. Erteńnen qaldyrmaı pleným sheshimderin júzege asyrýǵa baılanysty redaksııanyń jalpy josparyn tapsyrýlaryńyz kerek.

– Ýaqyttaryń óte tyǵyz eken. Kóreıik, erteń juma emes pe. Úlgere alar ma eken­biz? – deıdi redaktor ekiushtylaý.

– Meniki bastyqtardyń tapsyrmasyn jetkizý, – deıdi Rızabek bııazy qalpynan aınymaı.

Tájirıbeli de ákki redaktor bólim meńgerýshilerin dereý jınap alyp, Úlken úıdiń buıryǵyn jetkizip otyrǵanda vertýshka jylan shaǵyp alǵan jansha «shar» ete túsken.

– Báke, men – Amangeldimin ǵoı. Juma­dan qaldyrmaı tezdetip redaksııanyń jos­paryn jetkizip berińiz.

Úgit-nasıhat bóliminiń baspasóz jó­nin­degi sektor meńgerýshisi Amangeldi Ahmetálimovtiń qatqyl da jedel tapsyrmasy janyna batqan Bákeń:

– Jańa ǵana nusqaýshyń janymdy alyp edi. Ádýovti aıtam… Robot emespiz ǵoı, tegi. Juma deısińder, tolyq eki kún de emes. Bir jarym kúnniń ishinde ne biti­re qoıamyz. Másheńkege bastyrý kerek, ony kóbeıtý kerek. Eń quryǵanda senbi-jeksenbi kúni tapjylmaı jumys istep, jospardy dúısenbi kúni bólimińe erteletip jetkizip bereıin, – deıdi shyryldap.

– Oıpyrmaı, uzańqyrap ketpeı me? – deıdi Ahmetálimov qınalyńqyrap.

– Áı, Amangeldi eshteńe etpes. Bizdi búıtip qınama. Onsyz da kesheden­ beri murnymyzdan qan ketip jatyr. Qa­zir de, mine, jigitterdi jınap, bólim meń­gerý­shilerine tapsyrmalaryńdy shegelep túsindirip jatyrmyn. Azar bolsa, kommýnızm eki kún keshigip ornar, – dedi qaıtpas-qaısar redaktorymyz.

 

Bas pen jas

Balǵabek aǵanyń kidi minezi men bıik mádenıettiligi ózara úılesim tapqan. Degdarlyǵy bolar ózgelerden qaı ýaqytta da shıraq, sergek júrýdi qatań talap etedi. Jigitterdiń meılinshe jarasymdy kıinip, lezdemeler men óndiristik jınalystarda erkin sóılep, óz oı-pikirlerin anyq ta batyl aıtyp otyrýyna aıryqsha mán beretin. Sólbirep sóılegenderdi, jańbyr jaýmaı sý bolyp, eki ıyǵy salbyrap júretin bozókpelerdi «lıvernyı kolbasa» sekildi byljyramaı, jarqyldap júrmeısińder me dep qaǵyp-silkip alatyn. Osynysyna oraı ózi de óte sulý kıinip, jalt-jult etip, sart-surt sóıleıtin únemi. Bir ǵajaby, qamqor da qaharly aǵa aýa raıynyń qabaǵyna qaraı ádemilep kıinýshi edi. Jaltaqtamaı sóıleýge úıretetin.

Tipti ózi tikeleı bastyǵym-aý dep esh qymsynbastan redaktorymyz Sapar Baıjanovqa kúndelikti josparlaý kezinde, áıtpese lezdemeler men partııa jınalys­tary ústinde «Áı, Sapar, bul ózi bylaı ǵoı», «Sapar-aý, seniń munyń ne?» dep qaǵyp otyratyn. Kóbine Bákeńniń bu qylyǵy bizge, keıingi jastarǵa tym oǵash­taý kórinetin. «Aıaq astynan top aldynda ustasyp, ursysyp qalmasa eken?!» Joq. Úrkek oıymyz lezde aıyǵatyn. Jurt kózinshe atyn atap, tik sóılegen Bá­keń­niń sózin shybyn shaqqandaı elemeı, ja­dyraǵan qalpy Sapekeń óz oıyn ilgeri jal­ǵap, májilisti emin-erkin júrgize beredi.

Birde osyndaı teketiresten topyrlap­ shyǵyp kele jatqanymyzda eń jas bó­lim meńgerýshisi Bolat Asanbaev týra­ esik kózinde qaptaldasa qalǵan aqsaqal­dary­myzdyń biri, tilshiler bóliminiń meńgerýshisi Baımuhambetovke:

– Haıdeke, nege osy Balǵabek aǵa redak­tordyń kózin baqyraıtyp qoıyp, atyn ımenbeı ataı beredi, – dedi shydamsyzdana ári yńǵaısyzdana.

– E, aınalaıyn, Qudaı bergen minez ǵoı. Endi ony eshkim jóndeı almas. Jalpy, Sapardyń basy, Balǵabektiń jasy úlken, – dedi Haıdar aǵa jumsaq jymıyp.

 

Daýsymyz dirildep, tizemiz qaltyldap...

Ádettegi shyǵyp bara jatqan kezekti nó­mirdiń alǵashqy sulbalaryn kórip jat­­qanbyz. Jelp-jelp etken betterdiń jıek­terindegi baspahananyń qap-qara boıaýy juqqan tustaryn ádemilep jyrtyp re­daktordyń atshaptyrym kabınetindegi uzyn ústeldiń ústine jaıdyq. Kúndegi áre­ketimiz osy. Maı-maı betterdi qan­sha­lyqty abaılap kórseńiz de alaqanyń, qolyń, bilegiń, kıimiń jypyrlaǵan árip­terdiń mór-tańbasyna aınalyp shyǵa keledi. Osyny jaqsy biletin Balǵabek aǵa qara sátennen arnaıy búrmelep tigilgen sholaq jeńin kıip alyp ústelge jaqyndaǵan.

– Betterdiń sańylaýlary shamaly sekildi. Búgin grafıkke iligesińder me? – dedi qolyndaǵy syryqtaı áıdik qyzyl qaryndashyn shoshaıtyp.

– Máskeýden túsetin TASS-tyń resmı materıaly ustamasa, jaǵdaıymyz jaman emes, – dedi sekretarıattyń bet júrgizýshi jigiti Baqtııar Erimbetov pen jaýapty hatshynyń orynbasary Sovet Shımanbaev qosarlana.

Osy mezette birinshi orynbasary Aqtaevqa burylǵan bastyq:

– Sarbas, káne, endeshe… QazTAG-qa eskertip qoıshy qazir. Qolbaılaý jasamasyn. Beretinderin erterek jibersin. Búgin jaǵdaıymyz táýir syqyldy.

Redaktordyń sózin jypyrlaǵan kóp telefonnyń biri buzdy. Yldym-jyldym qozǵalǵan Bákeń qolyna ilikken telefon trýbkasyn kóterip edi, ol bolmaı shyqty. Artynsha telefon qaıta shyryldaǵan. Bizge ómir-baqı melshıip turatyndaı kórinetin shetkerirektegi dóńkıgen aq telefonnyń tutqasyn kótergen bastyǵymyz:

– Qydyrbekuly tyńdap tur, – dedi jalma-jan qashanǵy ádetinshe.

– Balǵabek, hal jaqsy ma?

Beıtanys ún, buldyr daýys. Ne aıtyp jatqanyn tolyq estı almasaq ta, qulaǵymyzdy tigip eleńdep turmyz. «Joǵary jaqtan, aıaq astynan resmı materıal túsip júrmese jarady»... Bákeńniń «shańq» etken úni oıymyzdyń álem-tapyryǵyn shyǵardy:

– Dımeke, alam dedim ǵoı, alamyn.

– ?..

Biz ún-túnsiz bir-birimizge odyraıa-odyraıa qarastyq.

О́te qysqa tildesken Balǵabek aǵa:

– Qonaev qoı zvondaǵan, – dedi betterge qaıta úńilip. – Beıbit Qoıshybaevty «SQ»-ǵa bólim meńgerýshisi etip qyzmetke al dep jatyr. (Osydan az ýaqyt buryn jazýshy B.Qoıshybaev qazaqtyń handar shejiresi men etnogra­fııasyna qatysty maqalalar jarııalaǵany úshin «Zerde» (bir kezdegi «Bilim jáne eńbek») jýrnalynyń bas redaktory qyzmetinen jazyqsyz bosatylǵan bolatyn (J.E.).

– Báke, patshamen – Polıtbıýro múshe­simen júreksinbeı, óte qatqyl sóılestińiz ǵoı, – dedi Sovet bastyqtardyń aldynda ózin udaıy erkin ustaıtyn minezine basyp.

– Nemene, Polıtbıýro múshesi telefon soqqanda daýsym dirildep, tizem qaltyrap tu­rýym kerek pe?! Qydyrbekuly ázirshe ondaı músápir halge túse qoıǵan joq dep oılaımyn.

Iá, bul da Balǵabek aǵanyń tek ózine ǵana jarasatyn tik mineziniń bir jarqyly-tyn…

 

Jelbýaz keýde

Patsha demeı, qara demeı kez kelgen laýazym ıesimen teń sóılesip, búgejektemeı oı bólisip, pikir talastyryp «aqty – aq», «qarany – qara» dep aıtyp salý ekiniń biriniń qolynan kelmeıtinin ámse moıyndaǵan jón. Áıtpese, «jaý ketken soń boǵyn pyshaqtap» nemese syrt aınala berip syrtyńnan sibelep jatatyndar kópe-kórineý júregińdi jaralap, júıkeńdi jonady emes pe. Áıteýir esebin taýyp, qybyn keltirip bir súrindirip tastaýdy oılaıtyn baqaıeseptik. Eń abzaly, júregi jarylyp ketse de ádildik kesimdi kimniń bolsyn betine týra aıtý kerek-aý. Árıne… buǵan artyń myqty bop, shamań jetse de…

Gazetshilerdiń aıdaǵan maly, ósirgen egini – gazet. Sondyqtan da aıtar áńgimeń de, bóliser syryń da, eń aqyry, bet jyrtpasań da ilinisip qalatyn usaq-túıek jaılardyń bári de gazet tóńireginde órbıtini sózsiz. Osyndaı bir basqosý ústinde issapardan oralǵan eki-úsh jýrnalıske qaratyp sózin sabaqtaǵan redaktor Sapar Baıjanov:

– Káne, jigitter, komandırovkalaryń qalaı ótti? Gazetimizge jazylýdyń barysy qandaı eken? – degen.

Bálendeı tosyn suraq emes. Bıyl da, byltyr da, arǵy jyly da… aıtylyp júr­gen úırenshikti saýal. Amandyq bolsa, keler jyly da, odan keıingi jyldary da estýiń ábden múmkin. Aıdaı anyǵy – baspasózge jazylýda jańalyq ashyp, jańalyq jasaı almaısyń. Partııa aman bolsa, el aman bolsa… Bári óz retimen júzege asyrylar naýqandyq sharýa. Sóıtse de…

Kókshe baýraıyna baryp qaıtqan aýyl sharýashylyǵy bóliminiń meńgerýshisi Hamıdolla Rahmatýllın men Semeı óńirin aralap kelgen mal sharýashylyǵy bóliminiń meńgerýshisi Ýahap Qydyrhanov «SQ»-ǵa jazylýdyń barysy jaıynda jalpylama habardar etken. Oblystan aýdan-aýdanǵa túsirilgen raznarıadkalar qatań baqylanyp, partkomdar qadaǵalap otyrǵanyn aıtqan. Bulardan soń sóz alǵan feletonshy Nurı Muftahov ushpa báıge atyndaı ekpindeı jóneldi.

– Sapeke dese, podpıskany kabınette otyryp júrgizbeý kerek. Jigitterdi oblystarǵa, aýdandarǵa komandırovkaǵa shyǵarmasa bolmaıdy. Men aınaldyrǵan eki kúnniń ishinde úsh aýdandy araladym. Obl­sotqa, oblprokýra­týraǵa, zań tehnıkýmy­na baryp, basshylarymen aýyzba-aýyz sóı­les­tim. Aıtpaqshy, oblmılısııaǵa soqtym. Oblystyq partııa komıtetine kir­dim. Meni bi­rinshi hatshynyń ózi qabyldady. Gazettiń tırajyn mindetti túrde kóteremiz dep ýáde etti. О́zim tikeleı baqylaımyn dedi. Aýdan­dar­ǵa barǵanda barlyq sovhozdardyń dırektorlaryn aýpartkomǵa shaqyrtyp alyp sóılestim. Tıraj­dy ósiremiz dep jatyr. Men barmaǵanda… keıbir jerler jazylý­dy tipti umytyp ketken. Almatyǵa bar­ǵan­nan keıin taǵy da zvondaımyn dedim. Men… men…

Shydamady bilem, tórdegi Balǵabek Qydyrbekuly «shart» ete tústi.

– Muftahov, sabańa tússeńshi, – dedi sustanyp. – Seniń sózińdi sońyna deıin tyńdaı almadym ǵoı. Kelgeniń keshe ǵana. «Men», «Men» deısiń órekpip. Taldyqorǵan oblysyn jalǵyz aralamaǵan shyǵarsyń. Tilshimen júresiń, tilshiniń máshınesin minesiń. Qasyńdaǵy ózińdi eki orap alatyn Seıdahmet Muhametshındi kózge ilgiń­ kelmeıdi. Ol eń bolmaǵanda ana-ý-ý Oral­daǵy qol basyndaı ǵana Boranǵalı Yrza­baevtaı «kórinbeıtin» adam emes qoı. Mejdý prochım sol «poltara qazaq» Taldyqorǵan oblysyndaǵy «SQ»-nyń tırajyn birneshe jyldan beri óz bedelimen bir danasyn kemitpeı, túsirmeı ustap tur. Aqıqatyn aıtqan jón. Josyqsyz jelbýaz keýdeni soǵa bermeı… «Shirkinde es bolsaıshy sezed degendi» Abaı osyndaıdan aıtqan-aý, shamasy?! Nurıden, seniń munyń jaramaıdy. Myna otyrǵandardyń bárinde de bar sasyq keýde. Biraq…

«Bekire balyqtyń basy tasqa tımeı qaıtpas». Árqaısymyzdyń kókeıimizdegi kekirek sózdi Bákeńniń ot-aýzynan estip, aıyzymyz bir qanyp qalǵany anyq-ty…

 

Ashylmaǵan jańalyq

13 mamyr, beısenbi, 2004 jyl. Belgili jýrnalıst, jazýshy, qoǵam qaıratkeri Balǵabek Qydyrbekulynyń týǵanyna 75 jyl tolýyna baılanysty Astanadaǵy «Esnur» meıramhanasynda shyǵarmashylyq kesh ótkizildi. Mundaı saltanat munyń aldynda, sáýir aıynyń ortasynda Almatyda bolǵan-dy. Balalary Balnur, Dýlatbek quraq ushyp júr. Aqylshy aǵanyń, úlken­ us­tazdyń, abzal azamattyń rýhyn qurmet­te­gen úlkendi-kishili zııalylar eske alý ke­shin óner otyrysyna aınaldyrǵan. Qa­lam­gerdiń ár janrda jazǵan ótkir de ómir­­sheń týyndylarynan úzindiler oqy­lyp, ásem án men kúmbirlegen kúı talaı jú­rekterdiń sezim qylyn terbep, jadyn jań­ǵyrtty. Sherhan Murtaza, Aqseleý Seı­­dimbek, Qoıshyǵara Salǵarın, Jeken Qa­lıev, Márııam Júıriktaeva, Ýálıhan Qa­lı­jan t.b. tárizdi el eleýlileri Balǵabek Qy­dyrbekulynyń adamı beınesin, asyl qa­sıetin ár qyrynan jarqyratyp kórsetýge tyrysqan-dy.

Al tereń tebirene, tolqı tolǵanǵan kórnekti ǵalym, sózdiń maıyn tamyzar Myrzataı Joldasbekov kórikti oı ózegin bylaısha órgen:

– Bákeńdi bir kisideı bilemin desem de men búgin bir jańalyq ashaıyn. Kúnuzaq Balǵabek aǵa haqynda shyn júrekten shyq­qan talaı lebizdi estidik. Degdar, tekti tul­ǵa­nyń qaısar, batyl, ótkir, qara qyldy qaq jaratyn ádilettiń aq semserindeı seziletin minez-qulqy jaıynda shegine jetkize aıttyńyzdar. Menińshe, boıynda osyndaı qasıetter qat-qabat uıalaǵan adam ómir-baqı ótirik aıta almaıtyn syqyldy. Sondyqtan da men ol kisini ótirik aıtpaǵan, basqany bilse de ótirik aıtýdy bilmegen degim keledi. Aqıqat júrgen jerde jalǵandyqqa oryn joq. Meniń álginde megzegen – ashylmaǵan jańalyǵym osy.

Qaı nársege bolsyn oı kózimen qaraǵan saıyn kúrdelene tússe kerek.

 

Azat dáýir dabyly

«Sosıalıstik Qazaqstannan» qurmetti zeınet demalysyna shyqqan Balǵabek aǵa qoǵamdyq-saıası jumystarmen, biryńǵaı shyǵarmashylyqpen bel býyp, bilek sybanyp qulshyna kiristi. Kóp ýaqytyn el ortasynda ótkizdi. Jer jaıynda, til týraly, óner haqynda qulash-qulash ótkir maqalalar jazdy. Árıne munyń bári júıkege salmaq túsirip, eńseńdi ezip sharshatatyny da aıan.

Bir jaqsysy, osyndaıda qalanyń kóp qabatty úıinde qamalmaı, irgedegi Alataý baýraıyndaǵy týǵan aýylǵa tartyp ketedi. Keıbireýler sekildi qınalmaıdy da. Sózi ýáli, qoly uzyn. Sút pisirim ýaqytta jan­ǵa jaıly jasyl jumaqty keship shyǵa ke­ledi. Osyndaı asyǵys saparynda qasyna Sapýra jeńgeıdi ertip týǵan elge zýyldaıdy. Jol-jónekeı saıasatker, syılas, pikir­les qaryndasy sanaıtyn Márııam Júıriktaevany qosyp alady. Qala shýynan ábden sharshaǵan Bákeń jasyl jelekti belden keship, Sýyqtóbeniń basyna órleıdi. Sezimniń adamy emes pe?! Lezde kóńili sergip, oıy qanattanǵan aqynjandy júrek erekshe tolqyp sala beredi. Kúısandyq-keýde yńyldap án aıtqysy keledi, kúbirlep til qatqysy keledi.

– Márııam, myna kókoraı túkti kilemdi kórip kelemisiń. Qarashy, kóz jetkizgisiz son-a-ý­ kókjıekke deıin gúljaınap jatyr emes pe. Myna sovettik qyzyl zaman bol­masa, myna qyzyl kommýnıstik partııa­ bolmasa, nebir talshybyqtaı buralǵan bı­keshterdi, tatardyń aq baltyrly arýlaryn ákelip armansyz sharlaıtyn-aq jumaq emes pe?! Shirkin, kóz salshy mańaıyńa! Tunyp-aq tur, tunyp-aq tur… Jap-jasyl fantazııa araly dersiń. Sulýlarmen saırandap, sulýlarmen syrlasar ǵashyqtar araly ǵoı. Á?..

Shabyty shalqyp, qııaly samǵaǵan Bákeńniń oıyn buzǵysy kelmegen Márııam:

– Iá, qandaı tamasha! – deıdi jadyrap.

Osy kezde sońdarynda jastyq shaǵyn esine túsirip, gúl terip ilbip kele jatqan Sapýra jeńgeı:

– Slava KPSS! Slava KPSS! – dep syńǵyrlaı kúle beripti, kúle beripti.

– О́ı, janym-aý, sen ne aıtyp tursyń? Máńgi ólmeıtin, óshpeıtin kóringen kún kósem men kommýnıstik partııanyń ıdeıasyn Táýelsizdik tolqyny tunshyqtyrǵany qash-a-an, – depti Balǵabek aǵa mysqyldap.

Iá, azat únimiz sańqyldar jańa dáýir dabyl qaqqan.

Janat ELShIBEK,

halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Jańa úlgidegi kólikter

Qoǵam • Keshe

Oqyrmanmen oı bólisti

Rýhanııat • Keshe

Qııanatqa qarsy turǵan gazet

Rýhanııat • Keshe

Jemqorlyq jerge qaratady

Qoǵam • Keshe

«Bir synaǵan jamandy...»

Aımaqtar • Keshe

Erli-zaıyptylardyń erligi

Aımaqtar • Keshe

El ıgiligin eselegen jan

Rýhanııat • Keshe

Teńgeniń tegeýrini

Qarjy • Keshe

Senim kapıtaly

Ekonomıka • Keshe

Shymkenttiń úlgili otbasylary anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Qarasha, 2019

Almatyda páter balldyq júıemen beriledi

Aımaqtar • 14 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar