Ekonomıka • 05 Qarasha, 2019

Yntymaqtastyqtyń kúngeıi men kóleńkesi

36 retkórsetildi

Birneshe kúnnen keıin Reseıdiń Omby qalasynda Qazaqstan men Reseı shekaralas óńirleri yntymaqtastyǵy XVI forýmy ótedi. Osy forým qarsańynda Reseımen shekaralas óńirlerdiń alys-berisi jóninde taqyrypty qaýzaǵandy jón kórdik.

Sóıtse, qazaqstandyq kásip­kerler úshin kórshiles óńirler tara­pynan kezdesetin kedergiler jet­kilikti eken. Soltústik Qazaq­stan oblysynyń jalpy syrtqy saýda aınalymy bıylǵy qańtar-ta­myz aılarynda byltyrǵy jyl­dyń sáıkes merzimimen salys­tyrǵanda 4,3 %-ǵa artyp, 392,6 mln dollar deńgeıine jetip otyr. Sonyń ishinde eksport 141,1 mln dollardy qurap, 15,4 %-ǵa artsa, ımport 251,5 mln dol­larǵa jetip, 1%-ǵa azaıdy.

Soltústik Qazaqstan Reseıdiń Qorǵan, Túmen jáne Omby sııaqty úsh oblysymen shektesip, saýda-sattyq jasaıdy. Ekijaqty suranystardy qanaǵattandyrýda kóp jyldan beri jolǵa qoıylǵan óndiris pen saýda júıesi bar. Alaıda naryq talaby keıde óziniń qysastyqtaryn da kórse­tip qalady. Sonyń mysalyna ústi­mizdegi jylǵy «Zenchenko ı K» kásipornynyń bastan keshken shyrǵalańyn aıtýǵa bolady.

Sút ónimderin shyǵarý bo­ıyn­sha qazaqstandyq brend dáre­jesine jetken bul kompanııanyń ónimderi ishki naryqta da úl­ken suranysqa ıe. Sondaı-aq Re­seıge de óz ónimderin shyǵara­dy. Básekelestikke qabiletti­ligi joǵary «Zenchenko ı K» ónim­deri kórshi eldiń tutynýshy­lary­nyń suranys talabyn qanaǵat­tandyryp, jergilikti ón­di­ri­s­­shilerdi shań qaptyryp ketedi.

Zaýyt dırektory Georgıı Selyh­tyń aıtýyna qaraǵanda, kásip­oryn pasterlengen sút pen qaımaqtyń árqaısysynan maıly­lyǵyna qaraı úsh túrin, aıran, irimshik jáne aq maı shyǵarady.

 «Qorǵan qalasynyń naryǵyna biz kirgen úsh jylda olardyń jergilikti sút kásiporyndarynyń óndirisi básekelestikke tótep bere almaı, 30 paıyzǵa tómendedi. Halyqtyń bizdiń ónimderimizge suranysy arta tústi. Bıylǵa deıin biz eki kúnde 13 tonna ónim satatynbyz. Bul jaǵdaı jańadan kelgen gýbernatorǵa jaqpady», deıdi ol.

Sóıtip qazaqstandyq kásip­orynnyń ónimderin engizbeýdiń túrli syltaýlary tabylady. Sonyń ishindegi eń bas­tysy árıne ónim sapasyn anyqtaıtyn «Rosselhoznadzordyń» sheshimin paıdalaný. Bul uıymnyń Qorǵan qalasynda attestasııadan ótken zerthanasy joq eken, sondyqtan olar kórshiles Chelıabi qalasyndaǵy fılıalǵa aparyp, qazaqstandyq sútten qozdyrǵysh tapqan-mys. Al sol sútten Petropavl men Omby qalalarynyń zerthanalary esh kemshilik taba almaǵan. Sóıtip reseılikter tarapynan EAEO sheńberinde jasalǵan kelisim buzylyp, qoldan jasalǵan kedergilermen qazaqstandyq taýarlardyń enýine qysym jasaldy. Alaıda, buǵan «Zenchenko ı K» basshylary qyńbady, olar qyrkúıek aıynda ózderiniń Reseı rynogynan shyǵatynyn málimdep, satyp alýshylaryna aldyn ala eskertti.

Osy oqıǵa kásipkerliktiń aıaǵynan shalý, EAEO kóleminde qabyldanǵan kelisimderdiń talabyn aıaqqa basý dep baǵalanyp, bul aqyry uıymnyń talqysyna túsken bolatyn. Qazaqstannyń Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń basshylary men mamandary reseıliktermen kezdesip, máseleniń oń sheshilýine qol jetkizgen. Osydan keıin qazan aıynyń ortasynda «Rosselhoznadzor» burynǵy sheshimin ózgertip, «Zenchenko ı K» jáne basqa da qazaqstandyq kompanııalardy aıaǵynan shalýyn  qoıyp, rynoktyń esigin qaıtadan aıqara ashqan.

Al jýyrda ózara saýdaǵa kedergi keltiretin osy jáne basqa da máselelerdi EAEO ekonomıkalyq komıssııasy arnaıy qarady.  Bul komıssııada rettegish áserlerdi baǵalaıtyn (RÁB) top bar. Ekonomıka jáne qarjylyq saıasat alqasynyń múshesi (mınıstr) Tımýr Jaqsy­lyqovtyń tóraǵalyǵymen ótken osy toptyń otyrysynda veterınar­lyq tekseristerge jatatyn nysandardy birtekti birlese tekserý jáne taýar­lardyń synaǵyn alý erejesiniń oryndalýy talqylandy. «Bul jumys ókiletti organdardyń ákimshilik yntymaqtastyǵy bıznes pen saýdada tıisti dárejede tıimdiligin arttyryp, kedergi keltirýin joıýǵa baǵyttalǵan. Otyrys qorytyndysynda biz EAEO elderi rynoktaryna sút jáne et ónimderiniń túsýin retteýdiń joldaryn usyndyq», dedi óziniń sózinde Tımýr Jaqsylyqov.

Osyndaı kedergilerdiń kesirinen bıylǵy segiz aıda oblystyń Reseı Federasııasymen arasyndaǵy saýda aınalymy 218 mln AQSh dollaryn qurap, byltyrǵy jyldyń sáıkes merzimimen salystyrǵanda 6,2%-ǵa azaıǵan. Sonyń ishinde eksport 3,3%-ǵa azaıyp, 32,3 mln AQSh dollaryn, ımport 6,7%-ǵa qysqaryp, 185,7 mln AQSh dollaryn qurady.

Oblystan Reseıge shyǵarylatyn ónimder arasynda metall synyqtary, sút ónimderi, bıdaı, un sııaqty taýarlar basym. Al Reseıden alynatyndar arasynda munaı ónimderi, aýyl sharýashylyǵy mashınalary, qurylys materıaldary, ydys-aıaq, t.b. bar. 

Reseı ınvestorlarynyń qatysýymen Soltústik Qazaqstanda metall rýdalaryn shyǵaratyn «Tıolaın», altyn óndirýmen aınalysatyn «Áýlıe Gold Maınıng», traktor qurastyratyn «Petropavlovskıı traktornyı zavod» BK kásiporyndary jobalary iske asýda. SQO mashına jasaý zaýyttary Reseı naryǵynda  belsendi jumys isteýde. Mysaly, «Zavod ım. S.M. Kırova» AQ ónimderine reseılik tutynýshylardan suranys týyp keledi. Búgingi tańda Omby qalasynda «Qazmarket»  saýda júıesiniń jeti dúkeni ashylyp, negizinen Soltústik Qazaqstanda shyǵarylatyn ónimderdi satady. Sondaı-aq birneshe kásiporyn reseıliktermen 30-dan artyq saýda-sattyq kelisimshartyn jasaǵan.

Reseı kásiporyndarymen teristiktiń agroqurylymdary da tyǵyz baılanys ornatqan. Búgingi tańda oblys alqaptarynda júrgen 8 myń kombaınnyń jartysynan astamy Reseıde shyǵarylǵan. Sondaı-aq egý agregattary men jatkalar jáne t.b. qurylǵylar kórshi elde óndirilgen. Soltústikqazaqstandyq aýyl sharýashylyǵy mashınalaryn shyǵaratyn «Avagro» JShS ónimderi Reseıde úlken suranysqa ıe bolyp otyr. Sońǵy jyldary ǵana olar ózderiniń 300-den artyq ónimin Reseıde satqan.

Qazaqstandyq dıqandar Reseıden jaqsy tuqym da alyp turady, al mal ósirýshiler 2019 jyly ǵana «Sybaǵa» baǵdarlamasynyń sheńberinde  203 tuıaq asyl tuqymdy qara mal satyp alǵan.

Árıne teristiktegiler men reseı­­likterdiń arasyndaǵy yntymaq­tas­tyqtyń barlyq qyryn qamtý múmkin emes. Bul ómirdiń barlyq salasynda júrip jatyr. Onyń jaqsy jaqtary kóp bolǵanymen, kóleńkeli tustary da joq emes. Mysaly, Petropavldyń úzdik mektepteriniń oqýshylary Reseıdegi túrli pán olımpıa­dalaryna qatysyp, júlde alyp jatady. Al olarǵa mektep bitirgennen keıin sol eldiń JOO-laryna oqýǵa grant beriledi. Sóıtip aqyldy jastarymyzdyń kóbi kórshi eldiń kósegesin kógertýge attanady. Al olardyń arasynan qaıtyp kelip jatqany neken-saıaq.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy 

 

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar murasy – urpaqqa ónege

Aımaqtar • Búgin, 06:42

«Atyńnan aınalaıyn, Áýlıe ata»

Rýhanııat • Búgin, 06:40

Paralımpıadalyq nysandy aralady

Úkimet • Búgin, 06:24

El ardaǵy – elý esim

Qoǵam • Búgin, 06:20

On aıdaǵy ornyqty damý

Ekonomıka • Búgin, 06:17

Strategııalyq yqpaldastyq artady

Parlament • Búgin, 06:09

Mıssııa basshysymen kezdesti

Úkimet • Búgin, 06:08

Kúlki kerýeni № 14

Rýhanııat • Keshe

176 keli qyzylbalyqpen ustaldy

Aımaqtar • Keshe

6 myń shaqyrym jol aqyly bolady

Ekonomıka • Keshe

Arnaıy ekonomıkalyq aımaq

Ekonomıka • Keshe

Qaharmanǵa qurmet

Rýhanııat • Keshe

Maqsaty bıik «Mámile»

Aımaqtar • Keshe

JITS-ke qarsy is-sharalar ótedi

Medısına • Keshe

Talanttar tálimgeri

Rýhanııat • Keshe

Aqyn jáne onyń mýzasy

Rýhanııat • Keshe

Aýadan qarmaǵan aıyppul

Aımaqtar • Keshe

Sholohovqa aq bota syılaǵan

Aımaqtar • Keshe

Úrkimbaev úılesimi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar