Qoǵam • 05 Qarasha, 2019

Ult úlgisi

66 retkórsetildi

Ult – uly uǵym. Ultsyzdanamyz dep júrip, máńgirgen máńgúrt kúıin keshýge sál qalǵanda, armandaǵan azattyqqa qol jetkizip, baq pen baqytymyzdyń zor ekenin baıqatyp, sonyń jeńisin sezip, jemisin jep otyrmyz. Qoldaǵy mataý, aıaqtaǵy tusaý úzildi. Tórtkúl dúnıeniń myqtylarymen ıyqtasa turyp, qatar otyryp sóılesetin dárejege jettik.

Degenmen erkindik dep erkelikke boı aldyryp, urpaqqa kerek ult úlgisin, babalar taǵy­lymyn baǵamdaı almaı, kóringenniń qy­zylyn qyzyqtap júrgenimiz de ras. Keıbir úlken-kishilerimiz ózimizde joqtaı, basqanyń salt-sanasynyń, kıim úlgisiniń sońynda shuby­ryp júr. Bul qalaı deseń, zamanǵa siltep, sileń­di qatyrady. Zaman qymbat pa, el qymbat pa?

Tipti ózim bilemin, eshkimniń aqylynyń qajeti joq, damyǵan elder osylaı ómir súredi deıtinder de bar. Iá, ony joqqa shyǵarmaımyz. Sol órkenıetti elderdiń jahandaný «selinen» aman qalý tásilderiniń qamynda júrgenin kim joqqa shyǵara alar eken? Ol óz aldyna másele desek, halqynyń azaıyp, bir shoǵyrynyń ashyq-shashyq júrýi (bizde de joq emes), emı­granttardyń tynysty taryltyp, typyrlata túskenin bilsek kerek edi. Bul da sabaq emes pe?

Ulttyq úlgiden kóz jazǵandar adaspaı qalmaıdy. Onyń saldary men kesiri halyq­qa tán erekshelikti joıyp, tobyrlyqqa uryn­dyrýy da múmkin. Odan aman qalatyn: rýhy myqty ult, namysy bar, ne bolsa soǵan esi ketip, kózi baqyraıyp eliktemeıtin jurt qana. Bizge qazir osyndaı bolat qadir-qasıet kerek bolyp tur. Jalǵan namysqa erip, sóz ben is alshaq ketse, qulqyn ozsa, ar tozsa ultty uryn­dyrady, urpaq senimnen qalady. Munyń keıbir belgileriniń baryn kim joqqa shyǵara alady.

Qazaq atam zamannan úlgini úlkennen úırengen. Tal besikti terbetken ananyń aqyly, eki sóılemeıtin, aıtsa bitirip, kesse úzetin atanyń aıbyny bólek bolǵan. Sol qasıet suıylyp bara jatqanda, ult ustazy Ahmet Baıtursynuly: «Aldymen el aǵalary, sender qatelespeńder. Sender qatelesseńder sońdaryńnan ergen el qatelesedi», degen eken. Qazir sol úrdisti jalǵaıtyn úlkenderdi, aqsaqaldardy, abyz dárejesindegi aıtýlylardy zeınetker, ardager dep «qunyn» quldyratyp aldyq. Osylaı kete bersek, ardager birte-birte tobyrǵa deıin tómendeýi múmkin. Buǵan taǵy zamandy kinálaı salamyz ba? Joq. Jalbaqtap júrip onyń qunyn túsirgen ózimiz-aý, ózgeden kórip qaıtemiz. Túsken bedeldi qaıta qalpyna keltirýdi oılastyrsaq, qane? Oılastyrmasaq ardagerdi bárimiz birdeı maldanyp júre bersek, jurt kisisi bolýdan qalyp qoıý qaýpi bar. Bul búgingi ardagerge sál aýyr tıgenmen, keıin­gi ardagerler ot basynan ozbaıtyn bolady. Úlken­deriniń úlgisi joıylǵan basqalardyń kebin kıip qalarymyz haq.

Burynǵylar ulyna «táıt!»dep er jetkizgen. Qyzyna qyryq úıden tyıym qoıǵan. Úlkeni turǵanda kishisi sypsyńdamapty. Al aqyly asqan kishi top jaryp shyqsa aldyn kespepti. «Taı degenim tulpar, bala degenim suńqar eken», dep jol beripti. Oǵan Qazybek bıdiń: «El ebelek emes, er kebenek emes, dat!» deýi sózimizge dálel. Sóıtip taýdyń taǵysyn qolǵa úıretken atalarymyz qoldaǵy balasyn taý qyranyndaı túletip shyǵaratyn bolǵan.

Bul kúnderi dos degen uǵym bar. Ony buryn tamyr dep ataǵan. Tamyr sózi qandaı qasıetti, qandaı taǵylymdy deseńizshi. Ulttyq kıim úlgisi, ony úlken- kishiniń tańdaýdaǵy talǵamy qandaı edi. Qazir qyrǵyz ben qytaıda tigilgen olpy-solpy shapandy ár jerge tyqpalap, «shapanızasııany» óristetip baramyz. Áıel, erkek, ul men qyz zamandy jeleý etip shalbarlanyp alatyn boldy. Tipti ol shalbarlarynyń buta arasynan shyqqandaı jalbyr-jalbyry shyǵyp, denesi kórinip júretini jáne bar. Tipti áıel men erkekti ajyratýdan qalyp baramyz. Buryn qyzdar sıraǵyn sıdı­typ, tobyǵyn kórsetip júrse, endi oǵan erler qosyldy. Bylaıǵy kezdi aıtpaǵanda, kóp telmirip otyrǵan teledıdarda balaǵyn túrip, sıraǵyn sıdıtyp habar júrgizetin jigitter qanshama? Buryn Eýropaǵa eliktesek, mynaý Shyǵystan shyqqan «moda» kórinedi. Bul ańqaý jurtymyzdy ózderine tartýdyń joly ekeni de belgili.

Muny tizýdegi sebep, elimizdi qoıyp, ár otbasyna dendep enip bara jatqan jahandanýǵa qazaq tótep bere ala ma, álde bir zamandary jutylyp ketip júrmeı me, degendikten qaýzap otyrǵan jaı bar. Jaǵalastyryp turǵan jahandanýdan saqtaıtyn qudiretti kúsh – ulttyq úlgi, til, dil, ult bolmysy, salt-sana, ádet-ǵuryp ekeni aıdaı aqıqat. Onyń qunyn bilmesek, árkimge bir eliktep dalaqtaı bersek, tilimiz tynyp, úlgimizdiń úńireıip orny qalmaq. Otyz jylda ońala qoımaǵan til shatqaıaqtaýdan qutylý bylaı tursyn, jahandanýdyń qanjyǵasynda ketý qaýpin joqqa shyǵara almasaq kerek. О́ıtkeni ult isi aýyzda bar da, iste ala-qula. Jahandaný jalmap kete me dep myqty elder eleńdeı bastaǵanda, biz de etek-jeńimizdi jınamasaq utylamyz. Basqa qonǵan baq pen taqtyń búgin baǵasyna jetpesek, urpaqtyń nalasy men jalasyna qalýymyz múmkin. Endeshe, ultty qorǵaıtyn aýqymy alyp ulttyq úlginiń qunyn quldyratpaı, tóńiregin túlete bereıik.

 

Sońǵy jańalyqtar

Keńeıtilgen alqa otyrysy ótti

Qoǵam • Búgin, 09:05

Erlikti el bilýi tıis!

Qoǵam • Búgin, 08:53

Sapardaǵy syr

Rýhanııat • Búgin, 08:51

Turǵyndar qaýipsizdigi – basty nazarda

Aımaqtar • Búgin, 08:47

Aǵalardyń jas shaǵy

100 • Búgin, 08:42

Aqańnyń amanaty

Rýhanııat • Búgin, 08:40

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar