Ádebıet • 06 Qarasha, 2019

Júıkeletetin júıesizdik

25 retkórsetildi

Eldiń de, jeke adamnyń da alǵa qaraǵany, keleshekke um­tyl­ǵany jaqsy. Baıandy maq­satyna túzý jolmen, taza din­men umtylǵan utady, zerdeli ur­paǵy talpynsa jetedi. Bul – álim­saqtan qalyptasqan qaǵı­da. Osy jolda «Baryńdy kúzet, aryńdy kúzet, ózińdi kúzet», dep jyr jampozy Qadyr My­r­za Áli aıtqandaı, úsheýin kúzet­ken adam muratyna jetpeı qoımaıdy.

El bolǵaly beri otyz jylǵa taıaý ýaqytta tapqanymyz az emes. Joǵaltqanymyz da bar bolýy kerek. Bul ekeýi de ásirese bilim salasynda taıǵa tańba basqandaı kórinip-aq tur. Álemdik bilim keńistigine kiremiz dep keıde onyń ozyǵy men tozyǵyn der kezinde sarapqa salmaı, tóte tartqanda jetkenimizben qatar, barymyzdan aıyrylyp qalyp jattyq. «Ár sypyrǵy árqalaı sypyrady», dep orys mátelinde meńzegendeı, is basyna kelgen mınıstrdiń birazy óz baǵdarlamasymen kózge túsýge tyrysty. Kóp jaǵdaıda onyń nátıjesi qalaı bolady degenge mán bere qoı­mady. Maqsaty jumys istemepti degen­nen qutylýǵa saıdy. Onyń ús­ti­ne basshylardyń aýysýy da kóp ju­mys­tyń aıaqsyz qalýyna, júıesiz bolýy­na áser etti. Sózimiz jalań bol­m­asyn, bilim salasynda jıyrma segiz jylda on bes mınıstr kelip, on altynshy mınıstr tizgindi qolǵa aldy.

Al onyń aldynda qanshama reformalar júrgizildi deseńizshi. On-on bes jylǵa, bes-on jylǵa arnalǵan baǵdarlamalar men tujyrymdamalar jetip artylady. Bazalyq oqýlyq pen balama oqýlyqty jarystyryp oqýǵa bolady dep edi, árkim ártúr­li oqý­lyqpen oqytyp, eki ortada oqý­shynyń obalyna qaldyq. Bol­syn, bolmasyn, oqýlyq jazýǵa umtyl­ǵandar kóbeıdi. Tipti ony bızneske aınaldyrǵandar da tóbe kórsetti. «Bul bolmaıdy eken» dep balama oqýlyqty jıyp qoıdyq ta bazalyq oqýlyqty qaldyrdyq.

Odan keıin bir ǵasyrdan asa ult urpaǵynyń saýatyn ashyp, sap­qa qosqan, júzdegen alyptardy qa­nat­tandyrǵan A.Baıtursynuly «Álip­pesin» qurtyp, saýatsyz elde ómir súrip jatqandaı kúrekteı «Saýat ashý» kitabyn shyǵaryp, ul men qyzdyń qolyna ustattyq. «Bul qalaı? Ilgeri basý ma, keıin ketý me?» dep halyq qalaýlysy Bekbolat Tileýhannan bastap, jurt shý kótergende, reforma jasaýshylardyń aıtqan ýáji, órkenıetti elde bala-baqshada árip tanyp, esep shyǵaryp mektepke attaı shaýyp keledige saıdy. Biz de soǵan jettik degender, balabaqshadaǵy bes-alty jastaǵy búldirshinderge bir­neshe oqýlyq shyǵarǵandaryn alǵa tartyp, saýat ashylǵandar «Saýat ashý» kitabyn oqıtynyn dáıektep baq­ty. Biraq olar balabaqshasy joq aýyl­dardaǵy ul men qyzdyń qala balasyndaı «saırap» tur­maǵanyn esten shyǵarǵanyn ishteı moıyndaǵanymen, syrttaı óz dálelderin keltirýden tana qoımady.

Endigi jerde «Álippeniń» de, alty jastan oqytýdyń da «joly» bol­­maǵanyn ýaqyt kór­se­tip, ha­lyq­tyń qalaýy alǵa ozdy.

Taǵy bir jaǵdaı, ınformatıka, fızıka, hımııa, bıologııa pánderin joǵary synyptarda oqytýdy 2019 jyly júzege asyrý ıdeıasy edi. Oǵan qosa, Dúnıejúzi tarıhy pánin orys tilinde oqytýdy qolǵa alý kóterildi. Tez arada, úsh aıda aǵylshyn tili mu­ǵalimin daıarlap shyǵamyz dep oǵan qyrýar qarjy bólindi. Sóıtip, Otanymyzdyń ul-qyzy ózge tilde oqýǵa bet buryp jatty. Osy jerde «Eshkim de eki qojaıynǵa qyzmet ete almaıdy» degen japon jurtynyń támsiline baǵyp, áli de bolsa irgemizdi bekemdeı túseıik, ózgege sińbeıtin ult­tyq bolmysymyzdy, tilimizdi bas­qa tildiń qojalyǵyna bermeıik, urpaq qajetine qaraı tanyp bilsin degen qumyqqan únin eshkim estı qoı­mady. Qanymyzda bar ilip áketý úr­disi­men mektepti qoıyp, bala­baq­sha­daǵy baldyrǵandar da aǵylshyn tilin úırenip jatyr dep jar salǵandar tóbe kórsetti. Oǵan qalany qoıyp, keı­bir aýyldaǵy uranshyldar ún qosty. Nesin jasyramyz, otandyq bilim keńistigi synaq alańyna aınala berdi. Onyń zardabyn muǵalim, oqýshy, ata-ana tartty.

Osy arada úlgi tutatyn keıbir el­derdiń ádemi dástúrin eske túsi­rer bol­saq, mınıstrdi qoıyp, onyń orynbasary qyzmetke taǵaıyn­­da­larda úsh jylǵa arnal­ǵan baǵ­dar­lamasyn talqyǵa usy­nyp, ótken soń qyzmetke saılanady. Úsh jyl merzim aıaqtal­ǵanda ne bitti, ne qaldy degenge esep beredi eken. Bir sebeptermen jarty jolda qyzmetten ketse, ne basqa jer­ge aýyssa, onyń ornyna kelgen adam álgi baǵdarlamany jalǵap, sońy­na jetkizip baryp óziniń jobasyn usynatyn kórinedi.

Iá, ótken ótti ǵoı deıik, biraq sol ót­kenniń jaqsysyn jalǵap, kemin túzep sabaq alý jaǵy qalaı degen suraq kókeıden ketpeıdi. Biz aldaǵy keıbir dáıekterdi sabaq alsaq eken degen nıetten týyndatyp alǵa tartyp otyrmyz.

Endigi jerde kemel tirlikpen kórinetin kez kelip tur. Bul Elbasy N.Nazarbaevtyń «Rýha­nı jańǵyrý» maqalasynda «Jas­tarymyz basym­dyq beretin meje­lerdiń qatarynda bilim ár­daıym birinshi orynda turýy shart. Sebebi qundylyqtar júıes­in­de bilimdi bárinen bıik qoıa­tyn ult qana tabysqa jetedi» degen baǵytty temirqazyq etip, Pre­zıdent Q.Toqaev Jol­daýyn­daǵy naqty tapsyrmalardy múltiksiz atqarý mindeti kim-kimge de syn bolýy tıis.

Al bıylǵy muǵalimderdiń dástúrli tamyz máslıhatynda Memleket basshysy «Ult ustazy Ahmet Baıtur­synulynyń «Biz áýeli eldi túzetýdi bala oqytý isin túzetýden bastaýymyz kerek» degen sózi bar», deı kelip, bilim berý isin jetildirýdi tilge tıek etken edi. Ǵylymı jaratylystaný pánderin aǵylshyn tilinde oqytý máselesin múmkindikke qaraı sheshýdi maman yńǵaıyna qaraı, mektepter­degi aǵylshyn tilinde sabaq berý isin ata-analardyń qalaýymen sheshýdi mindettedi. Ásirese, tárbıe máselesine de tereń mán berdi. Bul bilim men tár­­bıeni ushtastyra júrgizýdiń qajet­tigin ańǵartady.

Keıde oqýshylardyń bilim sapasy tómen dep jatamyz. Sebe­bin qaz­balamaı, saldaryn alǵa tartyp, bul qalaı deımiz. Tipti sebebin bilip tursaq ta aıt­qymyz kelmeıdi. Osy­dan kelip, kináli ul men qyz bolyp shyǵady. Barynan joǵy kóp, bazasy nashar, úsh aýysymdy bilim mekemesinde bilim sapasy bolmaıtyny túsinikti. Zaman talaby endigi jerde júrdim-bardymǵa jol bere qoımas. Etek jeńimizdi jımasaq jas urpaqtyń bolashaǵyna kedergi keltirýimiz de ǵajap emes. Keıde sol bilimniń sapasyzdyǵy daıyndaıtyn mamanǵa da qatysty bolyp jatady. Osy kúni halyq­qa qajet nárse bilim men densaý­lyqtyń jaqsarýy bolyp tur. Al sol maman qalaı daıyndalyp jatyr degenge kelsek, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıteti de medısına mamandaryn daıyn­dap kele jatqany belgili. О́tken jyly alǵashqy túlekterin ushyrypty. Búginde medısına jáne densaýlyq saqtaý fakýltetinde júzdegen stýdent oqıdy eken. Osy arada bir kúmándi oı mazalaıdy. Túlekter medısına mekemelerine birden jumysqa kirise ala ma? Ota jasaý qolynan kele me? Ǵasyr­ǵa jýyq tarıhy bar medısına ıns­tıtýty men ýnıversıtetteri daıarlaǵan mamandarǵa kóńil tolmaı júrgende, bazasy tolyq emes ulttyq ýnıversıtette bakalavrıat, magıstratýra, rezıdentýra, doktorantýra ázirleý ońaı bolmasy anyq. Jasyratyny joq, kez kelgen oqý orny kez kelgen mamandyqty daıyndaýǵa talpyný mamandyqtyń bedelin túsirmeı qoımaıdy. Bir zamanda jýrnalısterdi ál-Farabı ýnıversıteti, keıin Qaraǵandy ýnı­versıteti ázirlese, qazir eli­mizdegi otyzǵa jýyq joǵary oqý oryndary daıarlaý ústinde. Sol mamandardyń kóbi talap údesinen shyǵa qoımaıdy. Eń bas­tysy, tilge shorqaq.

Qalaı desek te maman daıyndaý isin ońaltsaq, bilim sapasy artyp, urpaq aldyndaǵy paryzymyzdy adal atqarǵanymyz bolar edi. Bir kezderi bedeli túsip ketken pedagogtardyń mártebesin kóterý úshin, qıyn kezde jabylyp qalǵan ne basqa oqý oryndaryna qosqan pedagogıkalyq oqý oryndaryn Elbasynyń qoldaýymen qaıta qalpyna keltirgenimiz málim. Endi sol bilim ordalaryn ýnı­versıtetterge qosý máse­­lesi sóz bolyp jatyr. Bul da jańa reformanyń bastalǵanyn kór­sete me? Mundaı qadam túptiń túbinde bilim men táji­rıbeni ushtas­tyra júrgizýge keri áserin tıgiz­beı qoımaıdy. Osy «át­te­ge­naılar» júıesizdikke uryn­dy­ryp, júıkeni juqartqany málim. Aldaǵy ýaqytta osyndaı qo­laı­­syzd­yqtardy keńsede otyryp sheshpeı, halyqtyń talabyn eskersek aqaý ketpesi aqıqat. Sonda ǵana ót­kennen sabaq alyp, bolashaqqa jas­tardyń nyq qadam basýyna múmkindik jasalary anyq.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Kásipqoı boks: WBC reıtıngi jarııalandy

Kásipqoı boks • Búgin, 12:18

Kúlki kerýeni № 14

Rýhanııat • Búgin, 11:47

Jańaózende «Ashyq esik kúni» ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:37

176 keli qyzylbalyqpen ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:50

О́ńiraralyq forýmda tanystyryldy

Ekonomıka • Búgin, 08:23

6 myń shaqyrym jol aqyly bolady

Ekonomıka • Búgin, 08:21

Arnaıy ekonomıkalyq aımaq

Ekonomıka • Búgin, 08:13

Úzdik nátıje – 12-oryn

Sport • Búgin, 08:04

Qaharmanǵa qurmet

Rýhanııat • Búgin, 08:02

Balýandardyń Syrdaǵy básekesi

Aımaqtar • Búgin, 08:01

Maqsaty bıik «Mámile»

Aımaqtar • Búgin, 07:59

Kelisimshart qural bolmasa...

Qoǵam • Búgin, 07:56

Nur-Sultanda «adaldyq saǵaty» ótti

Qoǵam • Búgin, 07:52

Internet qoldanýshylar eskeretin jaıt

Tehnologııa • Búgin, 07:50

JITS-ke qarsy is-sharalar ótedi

Medısına • Búgin, 07:43

Talanttar tálimgeri

Rýhanııat • Búgin, 07:41

Aqyn jáne onyń mýzasy

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Kúı qudireti arab álemin moıyndatty

Aımaqtar • Búgin, 07:38

Aýadan qarmaǵan aıyppul

Aımaqtar • Búgin, 07:34

Sholohovqa aq bota syılaǵan

Aımaqtar • Búgin, 07:30

Úrkimbaev úılesimi

Aımaqtar • Búgin, 07:27

Joshyǵa aparar jol

Qoǵam • Búgin, 07:23

Túrlenip, túlegen Túrkistan

Aımaqtar • Búgin, 07:21

Kásibı kadrlar jumys isteýi tıis

Ekonomıka • Búgin, 07:12

Basshylyq quram attestattaldy

Qoǵam • Búgin, 07:08

Ońaltý ortalyqtary salynady

Aımaqtar • Búgin, 07:03

Baýyrlastyq baılanystar bekı túsedi

Saıasat • Búgin, 07:00

Baǵdarlamalarǵa belsendi qatysady

Saıasat • Búgin, 06:52

Telefon arqyly sóılesti

Prezıdent • Búgin, 06:50

Elorda nege jaryqsyz qaldy?

Qoǵam • Búgin, 06:42

Jahandyq únqatysý is-sharalaryn talqylady

Prezıdent • Búgin, 06:33

Uqsas jańalyqtar