Qazaqstan • 25 Qarasha, 2019

Derek pen dáıektiń degdary

39 retkórsetildi

Jer júzine mystyń mol qorymen tanylǵan Jezqazǵan degen shahar bar. Bıyl, sol bolmysy - berik, baılyǵy - bekem Jezqala 65 jyldyq mereıtoıyn atap ótti. Kendi oshaqtyń tarıhy qalalyq «Dıdar» telearnasymen tikeleı baılanysty. Uly dalanyń jarshysyna aınalǵan telearnaǵa 60 jyl tolyp otyr. Úkimet Qaýlysymen jekemenshikke satylyp ketken  «Dıdar» ujymnyń tabandylyǵynyń arqasynda sot sheshimin buzǵan jalǵyz aqparat quraly. Osy maqsatta, tarıh pen taǵylymdy, tynymsyz eńbek pen tulǵaly erin dáriptegen «Dıdar» telearnasynyń soqtyqpaly-soqpaqty eńbek jolyn dırektory Bazarbaı Áleýhanuly baıandap berdi.

-Ulytaýdyń eteginde ornalasqan ulaǵatty «Dıdar» telearnasynyń negizin  metallýrgtar qurǵan deıdi. Osy ras pa?

-Negizin uly ǵalym, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Qanysh Sátbaev qalaǵan Jezqazǵan taý-ken metallýrgııalyq kombınatynyń B.A.Dlýgach, A.A.Troshın bastaǵan bir top ınjenerleri 1959 jyly áýesqoı stýdııa uıymdastyrady. Sóıtip, sol jyly qyrkúıektiń besi kúni metallýrgterdiń Mádenıet úıinen jergilikti stýdııa arqyly kıno kórsetildi. Keıinirek Qazan Tóńkerisiniń 42 jyldyǵyn, SSRO Konstıtýsııasy kúnin arqaý etken habarlar shyqty. Qalalyq partııa komıteti bul bastamany qyzý qoldap, joǵarydan járdem suraıdy. Nátıjesinde, 1960 jyly 20 aqpanda Respýblıkalyq televızııa jáne radıo habaryn tatartý memlekettik Komıtetiniń Jezqazǵan telestýdııasyn qurý týraly buıryǵy shyǵady. Sonymen, 1960-1964 jyldary stýdııanyń alǵashqy dırektory bolyp Kerimbaı Kópbaev qyzmet istedi. Stýdııany 1964-1970 jyldary Zınovıı Lvovıch Shkýndın, 1970-1985 jyldary Raqymbaı Jumataev basqardy. 1985 jyldyń maýsymynan atalǵan Komıtettiń basshylyǵyna Sábıt Júnisbekuly Baıdalın keldi. Komıtet 1991 jyly Jezqazǵan oblystyq teleradıokompanııasy bolyp qaıta quryldy. S.J.Baıdalın osy qyzmetti 1997 jylǵa deıin, ıaǵnı Jezqazǵan oblysy tarap, osyǵan baılanysty oblystyq teleradıokompanııa jabylǵanǵa deıin atqardy.  Osy jyly (1997j.) Jezqazǵan qalasynyń ákimi J.Ibadıldınniń Qaýlysymen «Jezqazǵan qalalyq teleradıohabaryn taratý dıreksııasy» kommýnalydq memlekettik qazynashylyq kásiporny quryldy. Dırektory bolyp Valentına Chernısına taǵaıyndaldy. 1999 jyldan beri bul qyzmetti men jalǵastyryp kelemin. «Dıdar» telearnasy 2012 jyldan beri 100%-dyq memlekettik úlespen jaýapkershiligi shekteýli seriktestik (JShS) bolyp qaıta rásimdeldi.

-«Dıdardyń» alǵashqy qadamy qalaı boldy? Zaman aǵymyna ilese aldy ma? Naryqtyq ekonomıkany qalaı meńgerdińizder?

1999 jyly telearnanyń dırektory laýazymyna konkýrs jarııalandy. Kadr saıasatynda mundaı jarııalylyq buryn-sońdy bolmaǵan. Ujym qajyp tur. Konkýrstyń basty sharty telestýdııany tyǵyryqtan alyp shyǵýǵa arnalǵan bıznes-jospar usyný. Baıqaýda komıssııanyń kóńilinen shyqqan bıznes-josparmen dırektor bolyp taǵaıyndaldym. Qulazyǵan ǵımarat pen keteýi ketken qural-jabdyq, seńdeı soǵylysqan jýrnalıster aılap jalaqy almaǵan. Ákim jańa qyzmetime sáttilik tileı otyryp, menen aqsha surama dedi úzildi-kesildi. Ashynyp aqsha izdedim. Shyǵyndy azaıtýdyń joladaryn qarastyrdym. Halyqtyń suranysyn zerttedim. Shyǵarmashylyq jáne tehnıkalyq topqa bólinip otyrǵan ujymdy bir ǵımaratqa ornalastyrdyq. Bosap qalǵan ǵımaratty «Qazaqmys» korporasııasyna ótkizip, ornyna beınekameralar, montajdaý ústelderin jáne taǵy basqa qural-jabdyqtar aldyq. Bul kommýnaldyq shyǵyndy eki esege azaıtýǵa sebep boldy. Kórermenniń kóńili qalaǵan birneshe aqyly baǵdarlamalar dúnıege keldi. Kásiporyn, uıymdarmen tyǵyz qarym-qatynas ornattyq. Kez kelgen jańa iske jarnamanyń qajettiligin dáleldedik. Maǵan deıingi dırektor, Valentına Chernısyna orynbasarym bolyp qaldy. Bas ınjener Mahmýt Seksembaev, tájirıbeli tálimgerler Petr Sevostıanov, Toǵanbaı Qulmanov, Baqyt Máýkenova, Amankúl Arymbekova, Jambyl Bekjanov, Elvıra Mınchýk, beıneoperator Maqsut Seksembaev, rejısser Dýlat Ábildın t.b. bilek sybanyp iske jańasha kiristi. Sóıtip, naryqqa beıimdele bastadyq.

«Dıdardyń» qalyptasý kezeńine toqtalsańyz?

-1997 jyly kásiporynǵa «Dıdar» degen ádemi ataý qostyq. Ýaqyt ozǵan saıyn qalanyń ǵana emes, búkil aımaq turǵyndarynyń dıdarlasý ortalyǵyna aınalǵan telearna, bastaýyn sonaý 1959 jyly alǵan Jezqazǵan televızııasynyń tarıhı jalǵasy bolyp, qyzmetin dóńgeletip ala jóneldi. Osy aralyqta men televızııa ardagerleri Esken Hasenov, Janbaý Birmanov, Galına Petrovna Dragovoz, Sara Ysqaqova, Raıa Baımagambetova, Amanjol Ýsenov, Shuǵa Nurmaǵambetova, Ásııa Aıdarhanova, Nesken Bıtenova, Valentına Golovınany jumysqa tarttym. Es jııa bastaǵanda lısenzııalaryń joq eken, jabylasyńdar degen jamant habar dúńk ete qaldy. Sóıtsek, Jezqazǵan oblysy taratylǵan tusta Jezqazǵan oblystyq teleradıo  kompanııasynyń «Qazteleradıo» ustaıtyn lısenzııasy kúshin joıypty. Uly dalanyń mańdaıyna bitken jalǵyz telearnasyna «Dıdarǵa» tikeleı jabylý qaýipi tóndi. Jan-jaqty tergeý bastaldy. Ujymdy úreı jaılady. Qaraǵandy, Astana, Almaty keńseleriniń tabaldyryǵyn tozdyrdyq. Qaıtsek te «Dıdardy» saqtap qalýymyz ekerek. Jan alqymǵa kelgende sol kezdegi Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń tóraǵasy Oralbaı Ábdikárimovke júginýge týra keldi. О́ıtkeni, qujat tapsyrý «merzimi» aıaqtalyp qalǵan edi. Ile-shala quramynda mınıstrlikter ókilderi, Senat, Májilis depýttattary bar bedeldi komıssııa quryldy. Komıssııa músheleri bizdiń ótinshimizdi bir kisideı qoldap, qolymyzǵa Memlekettik Lısenzııa ustatty. Qazaqstan Respýblkasy Jýrnalıster odaǵynyń tóraǵasy Seıitqazy Mataevtyń qolymdy alyp quttyqtap. Jezqazǵanda telarna bolýy kerek degeni áli esimde.

Elý jylda el jańa, jalpy «Dıdardyń» órleý kezeńi qalaı boldy?

Memlekettik lısenzııa qolǵa tiıisimen (2001 j) alańsyz iske kiristik. Qaryzdarymyzdy túgel jaýyp, ýaqytymen jalaqy ala bastadyq. Táýligine 16-17 saǵat efırge shyǵatyn boldyq. Kommersııalyq qyzmet túrleri jolǵa qoıyldy. Orta jasy otyzdan aspaıtyn, bir úıdiń ul-qyzdaryndaı tatý ujym qalyptasty. Kádimgideı kiris sanaıtyn dárejege jettik. Sóıtip, ómiri sylap-sıpaý kórmegen ǵımaratymyzdy, jylý, sý, elektr júıelerin tolyq jańarttyq. Baspaldaqtan bastap kúrdeli jóndeý júrgizdik. Baspasóz klýbyn ashtyq. Munyń syrtynda qanshama qural-jabdyq jıhaz alyp ujymnyń óńi kirip qaldy. Qyzmetkerlerimiz jaıaý júrmeıtin boldyı. Kólikter aldyq. Áleýmettik jaǵdaıǵa basa nazar aýdaratyn  halge jettik. Kiristen túsken qarjydan  paıyzsyz «ishki nesıe» qoryn uıymdastyrdyq. Ujymnyń basym bóligi jastar bolǵandyqtan, bul qareketimiz iske jarap tur. Bireýler páter alýǵa qajetti alǵashqy jarnalaryn, basqa da kerek-jaraqqa degen qarjyny osy qordan alady. О́mir bolǵan soń qýanysh pen qaıǵy qatar júretini belgili. Mundaıda materıaldyq kómek kórsetiledi. Birge qýanyp, birge qaıǵyramyz.Ujymda 50-ge jýyq qyzmetker bar. Demalystaǵy 13 jas ananyń ornyna jastar alyp, tárbıeleýdemiz. «Dıdar» telearnasy analogty, sandyq taralymmen jumys isteıdi. Jeke saıtymyz bar. Sońǵy jetistigimiz - IDTV júıesine qosyldyq. Demek, baılanystyń talshyqtyq optıkalyq syzyǵy  arqyly respýblıkaǵa habar taratýdamyz. Bul kásibı mamandar qashanda qajet degen sóz. IDTV júıesine arnalǵan jańa jobalar ázirlendi. Osyǵan oraı  aýdan, qalalarmen tikeleı baılanys ornatpaqshy oıymyz bar. Sondyqtan, kórermenderimizdiń qulaǵy túrik júrse eken deımiz. Birneshe jyl buryn ashylǵan saıtymyz www.didartv.kz Jezqazǵan-Ulytaý aımaǵy týarly úzbeı aqparat taratyp keledi. Elmen birge alys-jaqyn tarıhı otanyna kóshken, buryyǵy jerlesterimiz de habarlasyp jatady.

Aımaqtyq telearnanyń qandaı máseleleri bar?

«Dıdar» telearnasy memlekettik tapsyrys ta oryndaıdy. Ár kórermendi áriptesimiz dep sanaımyz. О́ıtkeni, olardyń basym kópshiligi bizdiń aqyly málimetimizdi paıdalanýshylar. «Jumadaǵy júzdesý», «Jezkıik», «Shyńdaǵy shynar», «Kókeıtesti», «Salmaqty sóz», «Mereı», «Rýhanı qazyna» jáne t.b. tanymdyq habarlar bar. «Dıdar» telearnasy efırge 8:00-24:00 saǵat aralyǵynda 5 márte jańalyqtar toptamasymen shyǵady. Munyń bireýi sýrdoaýdarmamen. Sonymen birge oblystyq jáne keıbir respýblıkalyq telekompanııalarmen áriptestik qarym-qatynasymyz bar. Jezqazǵan aımaǵynan jańalyq surasa janymyz qalmaı járdem beremiz.

-Telarnanyń jetken jetistikteri qandaı?

Birde álemniń biraz elderine taraıtyn reseılik NTV telearnasynan tapsyrys kelip tústi. Áıgili akter Oleg Iаnkovskıı qaıtys bolypty. Materıal kerek. Sol kezdegi redaktor marqum Qunanbaı Tóleýov bastaǵan túsirý toby bir táýliktiń ishinde ataqty jerlesimizdiń tamyr-tanystaryn izdep, tipti úıiniń ornyna deıin taýyp salmaqty, bes mınýttyq sıýjet daıyndap berdi. Iаnkovskıler otbasy otyzynshy jyldary Jezqazǵanǵa jer aýdarylǵan eken. Sol sıýjet minsiz jasalǵany sonsha ile-shala NTV jańalyqtarynan esh ózgerissiz berildi. Ujymda qatarynyń aldy bolyp eńbeginiń jemisin kórip júrgender az emes. Olar, Tólesh Asanov, Maqpal Orynbetova, Eldos Kókenov, Marjan Ǵabsattar, Gúlshahıra Serekbaeva, Baqytgýl Akparova, Nurlan Ismaılov, Dýman Orazov, Nurbol Úzdikbaev, Tańat Ysqaqov jáne t.b. «Dıdardyń shekpeninen shyqqan biraz qyz-jigitter el aýzyna iligip, jan-jaqtan shaqyrtýlar aldy. Láılá Nurǵalıeva «Qazaqstan-Qaraǵandy» ekranynyń shyraıyn kirgizse, Gúlnur Jáken «Birinshi Qarǵandy» arnasynda dıktorlyq qyzmette. Maqsut Sarybaev «Evrazııa birinshi aransy» telearnasynyń Qaraǵandy oblystyq bólimshesinde jumys jasaıdy. «Habarda» Damır Galıev, «Qazaqstanda» Nurlan Ábildın eńbek etse, «KTK-da» Nurbolat Qulmanov qyzmet istedi. Olardyń biri redaktor, biri habar avtory, biri bedeldi beıneoperator. Táýlik boıy aqparat taratatyn «24KZ» telearnaynda Arman  Ámen bar. Telearna jumysynyń jiligin shaǵyp, maıyn ishken Ersin Musabekov búginde Qaraǵandy oblystyq «Ortalyq Qazaqstan» gazeti bas redaktorynyń birinshi orynbasary. Bıyl jýrnalıster meerkesi qarsańynda Qaraǵandy oblysyndaǵy 200-ge jýyq buqaralyq aqparat quralynyń ishinde oblys ákiminiń «Altyn suńqar» syılyǵynyń bas júldesi – 1 mıllıon teńgeni «Dıdar» telearnasy jeńip aldy.

«Dıdar» telearnasynyń jekemenshik qolǵa satylýy respýblıkada úlken rezonans týdyrdy. Telearnany nege satylymǵa qoıdy? Nege ol qoǵamda úlken tolqý týǵyzdy?

Joǵaryda «Dıdar» telearnasynyń sharýashylyǵy men shyǵarmashylyǵynan qysqasha dáıek keltirip, sholý jasaǵan boldyq. Osylaı óz kúnin ózi kórip kele jatqan «Dıdar» telearnasy sońǵy jyldary 2-3 márte kásipkerlerge satylyp kete jazdady. «Dıdar» memlekettik lısenzııasyz qalyp, jabyla jazdaǵanda, qural-jabdyqqa zar bolyp, jalaqyǵa jarymaı júrgende jalǵyz tirek ujym boldy. Qazaqstan Úkimetiniń Qaýlysymen 2014-2016 jyldary 35 buqaralyq aqparat  quraly jekeshendiriledi. Sol tizimniń ókpe tusynda Uly dalanyń «Dıdary» boldy. Osy Qaýly negizinde Jezqazǵan qalasynyń ákimdigi «Dıdar» telearnasyn 2016 jyldyń 30 jeltoqsanynda satyp tyndy. Sodan bir jyldan astam sottasyp, Qaraǵandy oblystyq soty saýda-sattyqty zańsyz dep tapty. Bul sheshim Joǵarǵy sotta bekidi. Bir ókinishtisi, osy aralyqta ujymnyń shyǵarmashylyq qyzmeti birshama toqyrap qaldy. Oıdaǵy habarlar oryndalmaı qaldy. Sol ahýaldy áli túzep jatyrmyz.

Suhbatyńyzǵa rahmet! Isterińizde sáttilik bolsyn!

Qoǵam qoparylǵan Qazan tónkerisi tusynda «kún kósem» V.I. Lenın  áýeli telegraf pen poshta baılanysyn basyp alýdy kózdegen eken. Naryq zamanynda óńirdegi aqparat salasynyń kóshbasshysy bolyp, básekelestikke tótep berý ońaı dúnıe emes.  Alpystyń asqaryna kóterilgen «Dıdar» arnasy aqparat aıdynynda óńirdiń óndirisi men ónerin, ónegesi men ómirin aıshyqtap keledi.

Lázzat Qojahmetova

Qaraǵandy oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • Keshe

Jas otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Keshe

Kúlki kerýeni № 25

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar