Rýhanııat • 04 Jeltoqsan, 2019

Áltıdiń qystaýynda...

469 retkórsetildi

Osydan júz jyl buryn, 1919 jyldyń kúzinde qazaqtyń bolashaq klassık jazýshysy, on toǵyz jastaǵy Sábıt Muqanov oqý izdep, alashordalyq azamattar Kolchak ókimetiniń qoldaýymen Omby qalasynda ashqan muǵalimder daıyndaıtyn kýrsqa bara jatyp, jolda, serikterimen birge Áltıdiń aýylyna toqtaıtynyn «О́mir mektepteriniń» ekinshi kitabynan kózi qaraqty oqyrmandar jaqsy biledi.  

Sýrette: Soldan ońǵa qaraı «Petrovka» selosynyń turǵyny Beıimbet, professor-ólketanýshy Zarqyn Taıshybaı, Áltıdiń shóberesi Naǵashybaı Barlybaev jáne avtor

Áltıdiń Jambyl aýdanyndaǵy «Qyzyl oı» degen jerdegi «Petrovka» (qazaqshasy «Baqyr ilgen») selosynyń túbindegi qystaýyna jýyrda biz de at basyn tiregen edik. Jer jaryqtyq ústinde ne bolyp jatsa da kóterip, sol qalpynda jatyr. Aınalada qara jel soǵyp, yzǵar bolyp tursa da, qalyń aǵashtyń keń qoınaýyndaǵy Áltıdiń qystaýy typ-tymyq, janǵa jáıli bir qalyp tanytady. Onyń tórt úıiniń orny da jaqsy saqtalǵan. Árqaısynyń aýmaǵy jobamen 100-120 sharshy metrdiń aınalasy. Keńes ókimeti ornap, Áltıdiń balalaryn jer aýdarǵanda aǵash úılerin jańadan ashylǵan aýdannyń ortalyǵy Maıbalyq aýylyna túrli keńseler salý úshin buzyp áketken eken.  

О́ziniń Áltı qystaýyna túsken oqıǵasyn jazýshy kitabynda «Mıllıonerdiń úıi» degen taqyryppen bylaı sıpattaǵan: «Qalyń qaraǵashtyń yǵyna ornalasqan Áltıdiń qystaýyna biz ymyrttatyp jettik. Bul qystaý qazaqtyń men kórgen ózge qystaýlarynyń bireýine de uqsamaıdy. Mundaǵy qystaý qala tártibimen kóshe bolyp salynǵan, qańyltyr shatyrly, bıik qaraǵaı úıler. Olardyń aralaryna shubala salynǵan qoıan-jon aǵash saraılar...». Al Áltıdiń baılyǵy týraly serikterinen estigen áńgimelerine qaraǵanda ol Qorǵan qalasynda bank ustaǵan tórt mıllıonerdiń biri ekendigi, eki myńdaı jylqysy, sonymen birge kúnine úsh shelek sút beretin nemistiń qyzyl-qasqa «shvıs»  sıyryn mol ustaıtyndyǵy aıtylady. Osy oqıǵadan bir jyl buryn Áltı halyqpen kezdesýge kelgen Alashordanyń júz shaqty azamatyn qonaq qylyp, jeke ózi kútkendigi aıtylady. Bul týraly solardyń arasynda bolǵan Sábıttiń jol serigi Bákenniń aýzynan bylaı jazylǵan: «Áltı qajy bylaıǵy jurtqa: «aýyldan kelgen jabaıy qonaqtardy sender kútińder, oqyǵan azamattardy ózim kúteıin» depti. Azamat sany júzge tarta kisi eken. Solardy Áltı qajy óziniń jazǵy úsh úıine bólip túsiredi de, shahar ǵurpyn istep, asty árkimge jeke ydyspen bergizedi. Sonda osy úıdiń sandyqtarynan buryn eshkim kórmegen, neshe túrli kárlen sháshkeler men farforly qymbat tárelkeler dıýjınalap shyǵypty. Qyzyljardan, Ombydan kelgen azamattar «apyr-aı, qazaqta da mundaı múlik bolady eken!» dep aýzyn ashyp, kózin jumdy. Keshke qonaqtar jatarda teńdep býǵan kilemderden ıne-jipten jańa shyqqan neler asyl kórpe-jastyqtar alynyp, júzden asa qonaqqa mol jetti».

Áltıdiń baılyǵyn osylaı tanytqan jazýshy sol kezdegi senzýranyń qyraǵylyǵyna qaramaı ózderi qonǵanda onyń balasy Sádýaqas pen kelini Ybyshtyń jalshylarymen birge jumys istep, úıge óte kesh kirgenin aıtady. Ol kezdegi ıdeologııa boıynsha baılar parazıt, aramtamaq, ózderi jumys istemeı tek halyqtyń eńbegin soratyndar bolyp sýrettelýi kerek edi ǵoı. Biraq Sábeń shyndyqty da kórsetip ketedi. Alaıda dalaǵa shyǵyp, jalshylardyń úıine barǵanda olardyń tym aýyr turmysta ekenin,  eńbekteriniń qanalatynyn da saıasattyń yǵyna sáıkes baıandap, «shyndyqty ótirikke orap», ótkizip jibergen sııaqty. Sonyń ishinde ákesi ólgende elý shómele shóbim bar edi dep Áltıdiń jalǵyz sıyrdyń torpaǵyn alǵanyn da jazady.  О́zi myńǵyrǵan baı bolsa, ózi qajy bolsa Áltı bir torpaqqa bola jetimdi jylatýshy ma edi? Bul tipti musylmanshylyqqa jat qoı. Osyndaılaryn oqyǵan aýyldyń aqsaqaldary keıin Sábıt Muqanov eline kelgende ótirigin betke basyp, aıyptaǵan eken. Oǵan jazýshy osylaı demesem, baıdy jamandamasam jazǵanym shyqpas edi dep aqtalǵan eken.

Joǵaryda aıtqan kazaktardyń «Petrovka» hýtory Áltıdiń qystaýyna tórt-bes shaqyrym jerde. Keıin ol úlken eldimeken bolyp, «Oktıabrdiń 60   jyldyǵy» atyndaǵy keńshardyń ortalyǵyna aınaldy. Osy seloda turatyn Vıktor Shapovalov degen jetpisten asqan qarttyń ájesi Pelageıa Áltıdiń saýynshysy bolǵan eken. «Meniń atam men ájem Ýkraınanyń Poltava gýbernııasynan osy jaqqa qonys aýdarǵandar. О́te kedeı, ash-jalańash bolǵan eken. Ájem Áltıdiń úıine jaldanyp, saýynshysy bolypty.  Tek sodan keıin ǵana aýyzdary aqqa tıedi. Marqum óle-ólgenshe Áltıdi meıirimdi kisi, tamasha adam edi dep maqtap otyratyn», deıdi V.Shapovalov.

Osy jerdiń týmasy bolǵan, bertinge deıin ómirge súrip, 1987 jyly ómirden ótken Orazalyuly Kámálı degen kisi de Áltıdiń jylqysyn baǵyp, jaldaýda bolsa da qajynyń adamgershiligi men kisiligi týraly kóp áńgime aıtady eken. Áltı qaraý baı emes, kózi ashyq, jańa zamanǵa laıyq ómir súrýge tyrysqan. Ol mal ǵana satpaı, Ombyǵa, Qorǵanǵa et-sút ónimderin, teri t.b. shyǵaryp otyrǵan. Alashordalyq azamattardy qarsy alyp, olarǵa qoldaý bildirgendigi, Alash týynyń kóterilýine jaqtas bolǵandyǵy joǵarydaǵy derekterden kórinip tur.

Mine, Sábeń saıasattyń salqynymen ǵana jamandaýǵa májbúr bolǵan Áltı mıllıoner osyndaı adam bolǵan. Ol 1873  jyly týyp, 1925 jyly 52 jasynda óziniń qystaýy «Bıbalaıda» ómirden ótken. Urpaǵy uly kámpeskege ilegip, 1928-shi jyldan bastap, qýǵyn-súrginge ushyraǵan. Áýeli Aqtóbe oblysyna jer aýdarylyp, odan elge jaqyn kelmek bolyp, Sibir ormandaryndaǵy aýyl-selolarǵa qonystanyp, biraq NKVD-nyń, keıin KGB-nyń túrtpekteı berýi saldarynan bir jerden ekinshi jerge jıi kóshýge májbúr bolyp, barlyǵy on jeti ret meken aýystyryp, tek bertin ǵana elge kelgen. Onda da ata-babasynyń týǵan jerine týra kelýge qorqyp, «Beloe» degen orys selosyna qonystanǵan. Famılııalaryn da arǵy atalary Barlybaıdyń atyna jazdyrǵan. Alaıda nemeresi Sabyr qansha qýǵyn-súrginde júrse de óz balalarynyń bárine joǵary bilim áperip, sonymen birge ata-babasynyń kim bolǵanyn bildirip otyrypty. Olardyń bári Keńes odaǵy jyldarynda úlken qyzmetter istedi. Sonyń ishinde bes birdeı balasy keńshar dırektorlary boldy. Tektilik degen sol, áne. Ol týraly biz kezinde «Bir otbasydan - bes dırektor» degen maqalany «Egemenge» jazǵan bolatynbyz.

Áltı meken etken qazirgi Jambyl aýdanyna 1985 jyly shóberesi, joǵaryda aıtylǵan bes dırektordyń biri Esmaǵanbet Barlybaev aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy bolyp keledi. Ol kezde Áltıdi kózi kórgen aqsaqaldar da, týystary da, ákesi de bar, bári qajynyń orlanǵan zıratyn kórsetip, onyń basyna shóbereleri qazirgi belgini qoıady.

«Ornynda bar ońalar» degen emes pe, qazir Áltıdiń tekti urpaǵy ony ǵana emes ar jaǵyndaǵy Tábeı, Táshtıt, Itemir jáne t.b. atalaryn da joqtap, báriniń basyna kesene ornatýdyń qamynda júr. Olardyń elge jasaǵan eńbegi týraly «Bir otbasynyń taǵdyry», «Dara jol» degen kitaptar jazyldy. Bul eńbekter eldiń aýzyndaǵy áńgimelerge ǵana emes arhıv qujattaryna negizdelgen. Kezinde aǵa sultan Eseneıdiń zasedateli, odan keıin birneshe jyl bolys bolǵan Tábeıdiń kisiligin, qazaqtardy kazaktardyń ozbyrlyǵynan qorǵap, tartyp alǵan jaıylymdaryn patshanyń joǵary ákimdikterine shaǵyna otyryp, qaıtartqandyǵy týraly ózimiz de «Egemenge» bertin jazǵan bolatynbyz («Eldiń esindegi er Tábeı», «E.Q», 05.07.2019 j.).

«Elbasynyń «Rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» baǵdarlamalyq maqalalaryna sáıkes ultymyzdyń ustyny bolǵan erlerdiń esimi jańǵyrtylyp jatqanda bizdiń de kezinde elge tutqa bolǵan atalarymyzdyń esimderi jańǵyrtylǵanyn qalaımyz», deıdi osy isterdiń uıytqysy bolyp júrgen Áltıdiń bir shóberesi Naǵashybaı Barlybaev myrza. Olar aldaǵy ýaqytta respýblıkalyq deńgeıde ǵylymı-praktıkalyq konferensııa ótkizip, oǵan belgili tarıhshy, ádebıetshi ǵalymdardy shaqyrmaq. Konferensııa materıaldaryn kitap etip shyǵarýdy da josparǵa engizip qoıǵan. Sóıtip, urpaqtary atalarynyń atyn jańǵyrtýdy oılap júr. Árbir áýlet ataqty atalarynyń jolyn osylaı izdese, jalpy ulttyq sanamyz jańǵyra túseri sózsiz.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda Abaı klýby ashyldy

Rýhanııat • Keshe

Dımash Qudaıbergen tyńdarmandaryna alǵys aıtty

Rýhanııat • 14 Jeltoqsan, 2019

Ǵalymdar: Adam qysta az jumys isteýi kerek

Qoǵam • 14 Jeltoqsan, 2019

Neımar «Barselonany» taǵy da sotqa berdi

Fýtbol • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraý oblysy Táýelsizdik kúnin atap ótti

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Mańǵystaýda «Jyl adamy - 2019» anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Aqtaýda turǵyn úı paıdalanýǵa berildi

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Almatylyqtarǵa memlekettik marapat tapsyryldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar