Qoǵam • 15 Jeltoqsan, 2019

«Sábıra Muhamedjanova atynda 560 metr kóshe bar»: Qaharman qyzǵa týǵan jerinde laıyqty qurmet kórsetildi me?

829 retkórsetildi

Sol bir qıly kezeńde qazaq qoǵamyn ǵana emes, búkil Keńes Odaǵyn dúr silkindirgen Jeltoqsan kóterilisi jaıynda sóz qozǵalsa, eń áýeli sol kóterilistiń qurbandary bolǵan Qaırat Rysqulbekov, Erbol Sypataev, Sábıra Muhamedjanova, Lázzat Asanova, Kenjegúl Moldanazarova jáne Myrzaqul Ábdiqulov syndy erjúrek jastardy erekshe qurmetpen eske alamyz. Alaıda eli úshin, alashynyń azattyǵy jolynda janyn qurban etken sol qaharmandarǵa laıyqty qurmet kórsetildi me? «Jıenqulǵa kelgende shyqpaıdy únim» degendeı, bul saýalǵa kelgende kúmiljıtinimiz ras. Bizdiń aıtaıyn degenimiz, erligi eskerýsiz qalyp kele jatqan Jeltoqsan qurbany, О́skemendegi pedagogıkalyq ýchılısheniń 2 kýrsynda oqyp júrip, nebary 16 jasynda qyrshynynan qıylǵan qazaqtyń batyr qyzy Sábıra Muhamedjanova jaıynda.

Sábıra Muhamedjanovanyń mekteptegi, ýchılıshedegi ómiri, Jeltoqsan oqıǵasyna qatysty kórgen qorlyǵy, onyń otbasynyń, jaqyn-jýyqtarynyń tartqan azaby, shekken mehnaty týrasynda buǵan deıin kóp aıtylyp, kóp jazylǵandyqtan biz bul taqyrypty táptishtemeýdi jón kórdik. Biz «Erjúrek qyzdyń erligi nege durys eskerilmeı keledi?» degen suraqqa ǵana jaýap izdep kórýge tyrystyq.

«Tas túsken jerine aýyr» demekshi, Sábıraǵa qurmet, Sábıraǵa taǵzym eń áýeli týǵan topyraǵynan, ósip-óngen mekeninen bastalýy kerektigi aıtpasa da túsinikti shyǵar. Bul rette batyr qyz túlep ushqan, oqyǵan Tarbaǵataı aýdany, onyń ishinde Aqmektep aýylynyń azamattary qoldan kelgen qurmet-qoshemetterin kórsetip-aq jatyr. 2001 jyly Sábıra Muhamedjanovaǵa «Tarbaǵataı aýdanynyń Qurmetti azamaty» ataǵy berildi. Bıyl Sábıra oqyǵan Aqmektep aýylyndaǵy orta mekteptiń aldyna Táýke urpaqtarynyń uıymdastyrýymen qaısar qyzdyń keýde músini qoıyldy. Osy aýdannyń Aqjar aýylynyń týmasy, belgili atbegi, Tarbaǵataı aýdandyq máslıhatynyń depýtaty Serjan Omarbekovtiń Sábıra Muhamedjanova esimin ulyqtaý maqsatynda jyl saıyn dástúrli túrde ústel tennısinen týrnır ótkizip kele jatqanyn erekshe atap ótýge bolady. Taǵy bir súıinishti jańalyq, Tarbaǵataı aýdanynyń belsendi azamattary tarapynan Aqmektep aýylyndaǵy orta mektepti Sábıra esimimen ataý jóninde usynys aıtylypty. «Bul usynys aýdan tarapynan qoldaý taýyp, jaqynda oblystyq onomastıkalyq komıssııaǵa jiberildi» deıdi Tarbaǵataı aýdany ákiminiń orynbasary Erjan Sabyrbaev.

Al kúıinishtisi, Sábıra Muhamedjanova týyp-ósken Aqmektep aýylyndaǵy batyr qyzdyń otbasy turǵan úıdiń búginde qaraýsyz qalǵandyǵy.

«Bul úı - Sábıranyń ózi turǵan úıi, buzylǵannan keıin jańadan salynǵan. Aýylǵa kelimdi-ketimdi jurt «Sábıranyń úıi qaısy?» dep suraǵanda kórsetkenge yńǵaısyzdanasyń. О́zi aýyldyń týra kireberisinde tur. Osy úı jóndelip, mýzeıge aınalsa jaqsy bolar edi» deıdi osy aýyldyń turǵyny Meıirjan Temirbekov.

Máseleniń anyq-qanyǵyn bileıik dep Qarasý aýylynyń ákimi Shalqar Mýslımovke habarlasqanymyzda: «Eń áýeli aýyldaǵy mektepke Sábıra atyn berip alsaq pa dep otyrmyz. Úıdi mýzeıge aınaldyrý máselesin sosyn qolǵa alamyz. Muny «Jeltoqsan qorynyń» jigitterimen de aqyldasqanbyz», - degen jaýap estidik.

Al Sábıra Muhamedjanova sanaýly stýdenttik jyldaryn ótkizgen О́skemende oǵan qandaı qurmet kórsetildi? Bilýimizshe, ózi oqyǵan burynǵy pedagogıkalyq ýchılıshe, qazirgi Shyǵys Qazaqstan gýmanıtarlyq kolledjiniń syrtyna: «Mýhamedjanova Sabıra Esimbekqyzy osy kolledjde oqyǵan. Elimizdiń bostandyǵy men Táýelsizdigi úshin qurban bolǵan. «PQ «Jeltoqsan aqıqaty» RQB, 2012 jyl» degen jazý jazylǵan eskertkish taqta ilingen. Kolledjdegi qaharman qyzǵa qatysty bar belgi – osy.

Kolledj basshysy Farhat Qurmanovqa habarlasyp, «Kolledjde Sábıra Muhamedjanovaǵa qatysty budan basqa eshteńe joq pa?» dep suraǵanymyzda: «Men kolledjge dırektor bolyp kelgende eskertkish taqtanyń tozyp turǵanyn kórip, óz qarajatyma jańartqyzdym. Kolledjde Sábıra atyndaǵy arnaıy kabınet joq. О́ıtkeni, bilim salasyna qatysy joq qoı. Biraq jyl saıyn eske alyp, atyn atap, balalarǵa aıtamyz, tárbıe saǵatyn ótkizemiz» degen jaýap aldyq.

Sábıra Muhamedjanova О́skemende oqyǵan bilim ordasy Amýr (oryssha Amýrskaıa) dep atalatyn kóshede ornalasqan.

«Osy Amýr kóshesine Sábıra Muhamedjanova esimin berý kerek» degen usynystar kópten beri aıtylyp júrgeni belgili. Sóıtsek, О́skemende Sábıra Muhamedjanova esimi berilgen kóshe bar eken. Shynymdy aıtsam, mundaı kóshe baryn ózim de alǵash ret estip, tańǵaldym. Qaıda deısiz be, qalanyń shet jaǵynda eken. «Bul kóshe Ahmer aýylynda ornalasqan. Uzyndyǵy – 560 metr. 2012 jyly О́skemen qalasynyń Menevnoe aýyldyq okrýgi ákiminiń sheshimimen ataýsyz kóshelerge ataý bergen kezde №21 kóshege Sábıra esimi berilgen» deıdi О́skemen qalalyq Ishki saıasat, mádenıet jáne tilderdi damytý bólimi tilderdi damytý sektorynyń meńgerýshisi Baqyt Jansaǵymqyzy.

Jeltoqsan qurbany, qazaqtyń qaısar qyzy Sábıra Muhamedjanovaǵa týǵan jeri Shyǵys Qazaqstanda kórsetilip jatqan qurmet-qoshemet osyndaı ázirge. Árıne, buǵan kóńili tolmaıtyn jurt qatary da az emes.

«Sábıra qandaı qurmetke de laıyq. Ol kóptiń biri emes, Jeltoqsanyń naǵyz qurbany. Naǵyz batyr qyz. Sábıranyń jaqyn-jýyqtary da kóp qıynshylyq kórdi. Anasy Sábıra jataqhanadan sekirip kóz jumǵannan keıin basy aýyryp, esi aýysyp ketti. Men onda Tarbaǵataıda ákimmin. Maǵan kelip, jylaı beretin, jaryqtyq! Sóıtip júrip ómirden ótti ǵoı. Sábıranyń kúıigimen ketti ǵoı. Sondyqtan batyr qyzǵa qazirgi kórsetilip jatqan qurmet az, eske alý sharalarynyń aıasyn keńeıtetin kez jetti» deıdi qoǵam qaıratkeri Túsiphan Túsipbekov.   

Iá, batyr qyzdy ulyqtaý sharalary aldaǵy ýaqytta jalǵasyn taýyp, О́skemendegi keń kóshelerdiń birine esimi berilip, eskertkishi de ornatylar dep úmit etemiz.    

 

О́SKEMEN

Sońǵy jańalyqtar

ShQO-da qar kóshkini júrdi

Aımaqtar • Keshe

Balalyq shaqtyń kórmesi

Qoǵam • Keshe

Uly hakim ulaǵaty urpaqqa úlgi

Rýhanııat • Keshe

Qazaqtyń tuńǵysh abaıtanýshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar