Rýhanııat • 10 Qańtar, 2020

Taǵdyrly tarlan

93 retkórsetildi

Belgili jazýshy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, «Egemenniń» turaqty avtory Sábıt Dosanov 80 jasqa tolyp otyr. Biz qarymdy qalamgerdi mereıli jasymen quttyqtaı otyryp, osy maqalany oqyrman nazaryna usynamyz.

Sábıt aǵa Dosanovtyń ómir órnekteri, taǵdyr taraýlary tańdandyrady. Jer-jahanǵa demesek te, búgingi jarty álem­ge áıgilenip tanylǵan qazaqtyń zań­ǵar qalamgerine áýelden, áý bastan-aq áldebir taǵdyrly peshene buıyrǵan syńaıly bolady da turady. Dúıim dú­nıeni dúrkiretken soǵystan bir jyl bu­rynǵy qaqaǵan qańtarda, Ahań men Jaqańdaı áýlıe arystardyń, Amangeldi-Keıkideı keremet batyrlardyń, Syraǵań men Ǵafańdaı ǵalamat aqyndardyń týǵan topyraǵy – Torǵaı atyrabyndaǵy Baıǵabyl aýylynda osydan seksen jyl buryn ómir esigin ashqan bala segiz jasynda jazýshylyq jolyn bastapty desek, álbette, tańdanasyz. Iá, rasynda da solaı. Bul beker sóz emes, aıǵaqty áń­gime. «Pishen dalasynda» atty shaǵyn áńgimesi alǵash «Pıoner» jýrnalynda jarııalanady da, kóp uzamaı balǵyn jetkinshektiń osy tyrnaqaldy týyndysy ekinshi synypqa arnalǵan mektep oqýlyǵynda basylyp, jıyrma jyl boıy úzdiksiz jaryq kórip turǵan sol kitaptyń betinen túspeıdi. Iá, shynymen de, bul ǵajapqa kimniń de bolsa qaıran qalyp tańdanary haq.

Júre kele qazaq ádebıetiniń alyp klassıgi kádimgi Sábıt Muqanovtan aq tilekke toly alqaýly bata alǵan, búginde ózi de «Sábe» atanǵan Sábıt aǵamyz segiz jasynan seksenniń seńgirine deıingi júrip ótken óreli de órnekti ómir jolynda aınala qaýmalaǵan qaýym jurtyn tańdandyrýdan tanbaı keledi desek, bul da esh qospasy joq alǵaýsyz shyndyq. Mysaly, tórtinshi synyp oqyp júrgende «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetine «Basshylar aıda, halyq qaıda?» degen maqala jazyp, aýylda monshanyń joqtyǵyn syn sadaǵyna alady. Bul jaı búkil elge málim bolǵasyn aýdan basshylyǵy tik turyp, aýylǵa monsha salyp beredi. Qarshadaı balanyń sol sharapatyn aýyl adamdary áli kúnge deıin ańyz qylyp aıtyp otyrady.

Taǵy bir tańdanarlyǵy sol, Sábıt aǵany sonaý jas shaǵynan Qydyr áý­lıe pále-jaladan, kesir-kesapat pen jamanshylyqtan qorǵap-qorshap júre­tindeı kórinedi. Ylǵı bir synaq ústindegi aýyr jolda aýyrtpalyq, taýqymetke kóbirek ushyraıdy. Dese de, perishtesi qaǵyp, on márte týra kelgen ajaldan aman qalady. Osynyń bárin bylaı qoıǵanda, tepse temir úzip bulyqsyǵan jıyrma tórt jasynda ómir súrýge eshbir úmit qaldyrmaǵan ǵalamat ushaq apatynda tiri qalǵan Allanyń jal­ǵyzy da osy kisi bolatyn. Ajal da aınalyp ótken taǵdyrly tarlan ǵu­myrnamasynyń bul ǵajabyna qazir biz razylyqpen súıinemiz. Iá, qazaq ádebıetiniń mańdaıynyń baǵy bar eken. Sol soıqan apatta Alla qoldap, kórkem sózimizdiń bolashaq bir ustyny aman qalypty. Bir jaǵynan, bul Gınnestiń rekordtar kitabyna jazylatyn sırek jaǵdaı. Sebebi jalpy álem boıynsha alyp qaraǵanda da, mundaı alapat ushaq apattarynan aman qalǵan adamdar sanaý­ly kórinedi.

Qalaı degenmen de, osynaý basqa túsken sergeldeń synaqtyń arty qaıyr­ly bolyp, kóp uzamaı jıyrma altydaǵy jas talap daryn ıesi «Qaıyrly tań» at­ty áńgime-ocherkter kitabymen izetti sálem bere ádebıet aýylyna qadam bas­ty. Ol tuńǵysh kitaptyń alǵysózin aǵa býyn aqsaqal qalamger Seıitjan Omarov ja­zyp, «balaýsa gúldeı qulpyryp ósip kele jatqan jas jazýshynyń tuńǵysh jemisti qadamyna qýanyp, oǵan aǵalyq meıirbandyqpen sóz arnap, dos nıetpen sát sapar tilegen» eken. Osy aq tilek uzaǵynan súıindirgen uly jol­ǵa jalǵasty. Jas bota Sábıttiń ja­zý órnegine úlken ata Sábıttiń qusy tús­keni bir keremet boldy. Bul jaıtty árbir qazaq biletin ataqty Sábıt Muqa­nov «Ulǵaıǵan úmit» degen arnaıy maqalasynda bylaısha tarqatady:
«.... Dosanovtyń «Arýana» hıkaıasynda ana­lyq túıe men onyń botasyn sıpattaýy adamnan beter. Tilsiz túıeniń týǵan mekenin, balajandyǵyn sıpattaǵanda Sábıt oqyrmandarynyń sana-sezimin tolǵandyryp, keıde kózine jas alǵandaı halge keltiredi... Adas jazýshymen alǵash joldasqanda qazaq keńes ádebıetiniń kórnekti kadrynyń biri bolar dep tu­tanǵan úmit jyl sanap ulǵaıa berdi de, aqyry qatarymyzǵa qalamy tóselgen, daryndy kórkem ádebıet qalamgerin ákep qosty... Qutty qalamyń qarqyndaı ber­sin, qurmetti Adas!».

Ádebıetimizdiń alyp tulǵasynan osyn­daı aq bata alǵaly da eki jyly kem elý jyl – jarty ǵasyr ýaqyt ótipti. Búginde ata Sábeńniń sol aq-adal senimi ábden aqtalǵanyn kóremiz. Jáne de jalǵyz bul emes, kórkem pro­za­daǵy 27 jasynda jarııalanǵan al­­ǵashqy kólemdi hám kórnekti týyn­dy­sy, talantty shyǵarmasy basqa da úl­ken qalamgerlerdiń iltıpatyna ili­nip, abyroıǵa bóledi. «Aq arýana» hı­kaıaty jaryqqa shyqqan kezde ony zamanymyzdyń zańǵar jazýshy­sy Shyń­ǵys Aıtmatov Qazaqstan Jazý­shylar odaǵy basqarmasynyń sol kezdegi birin­shi hatshysy, úlken qalamger Ánýar Álim­janovtyń kabınetine ádeıilep shaqyryp alyp aq batasyn beripti. Iá, ol kezdegi ata dástúrdiń joly osyn­daı-tyn. Shyqań keıinirek Sábıt inisine: «Sen qazaq ádebıetiniń damýy úshin kóp nárse tyndyrdyń, seniń shyǵar­malaryńdy oqıdy, jurt seni jaqsy kóredi... Bul jaıdyń úlken máni bar» degen jyly sózin aıtyp, dem berdi, qoltyǵyna qanat baılady.

«Bataly erge baq qonar» degendeı, «Aq arýanany» jazǵannan keıin ózi­miz­diń kádimgi Sábıt Muqanovtyń, odan qala berdi, joǵaryda aıtqandaı, Shyńǵys Aıtmatovtyń aq batasyn alǵan ekinshi Sábıt sodan bergi elý jyl kóleminde álemniń kóp elderine belgili jazýshylardyń qataryna qosylypty. Teatr taqyrybyn tuńǵysh qaýzaǵan «Taý joly», qazaqtyń ǵajaıyp da­ýylpaz aqyny Qasym Amanjolovtyń kúıli-muńly qıyn taǵdyryn órnektegen «Ekinshi ómir», Qońyrat pen Balqashtaǵy jumysshylar ómirin ózek etken «Kún men tún» romandary esimin ádebıet súıgish qaýymǵa tanyta tústi, ádebı ortada eleýli ete tústi. Al «Jıyrmasynshy ǵasyr» degen ortaq ataýmen biriktirilgen, «Qylburaý», «Uıyq», «Tuıyq» jáne
«Namys naızaǵaıy» atty tórt kitaptan turatyn roman-epopeıasy qazaq halqynyń bir ǵasyrlyq ómirin qamtyǵan shyn mánisindegi keń aýqymdy kórkem polotno retinde moıyndaldy. Osy rette Sábıt Aımuhanulyna elimizdiń eń mártebeli Memlekettik syılyǵy berilýin de jurt­­shy­lyq, ásirese, halyqaralyq áde­­bı qaýymdastyq rızashylyqpen qa­byl­daǵan bolatyn.

Taǵy bir asqar bıik, seńgirli beles­ke sharshamaı-shaldyqpaı, keń tynys, shalqar shabytpen jetip, taǵy bir bel asqan qazaq qalamgeriniń halyqaralyq ataq-syılyqtaryn sanamalap shyǵýǵa qos qolyńyzdyń saýsaqtary jáne de jete qoımas. Munyń ózi Sábıt Dosa­novtyń jazýshylyq abyroı-bede­liniń shekarasy barǵan saıyn keńeıe túsip otyrǵanyn aıǵaqtasa kerek ári búkil qazaq ádebıetiniń mereıi desek artyq bolmas. Al bizdiń toqtaıtynymyz – osy­dan birer jyldyń arysynda aı­tylǵan: «Kúni búginge deıin 30 tomdaı kór­kem shyǵarma jazyp-jarııalaǵan Sábıt shyǵarmashylyǵy bizdiń ulttyq ádebıetimizdiń baǵaly úlgileriniń biri» degen akademık Serik Qırabaevtyń abyz tujyrymy. Taǵdyrly jazýshynyń osynaý ádil baǵaǵa da, buǵan deıingi syıly marapattarǵa da saı ekendigi altyn arqaýly tutas shyǵarmashylyǵynan aıqyn da anyq tanylǵandaı.

Altyn arqaý degende aldymen aıtarymyz, Aq arýana, Aqbas búrkit, Kók­bóri rýhy, Alash arystary, El aza­mattary men Qazaq áıeli Dosanov shyǵar­malarynda sımvoldyq obrazdarǵa aınalǵanyn baıqamaý múmkin emes. Bulardyń ózeginde eldik, ulttyq murat, jalpy adamzatqa ortaq paıym-para­sat máseleleri jatady. Izgilik pen zulym­dyq, jaqsylyq pen jamandyq, mahabbat pen óshpendilik syndy kereǵar da qara­ma-qarsy polıýsterdiń shaıqasy roman-hıkaıattarynyń aktýaldylyǵyn odan ári arttyra túskeni anyq. «О́mirde bolamyz ba, bolmaımyz ba, jer betinde qalamyz ba, qalmaımyz ba?» degen shekspırlik problemany ásirese «Jıyrmasynshy ǵasyr» epopeıasynda halqymyzdyń júzjyldyq tarıhyn kórkem sıpatta kórsete otyryp kóterýi óte áserli. Osy turǵydan alǵanda, bul romandar top­tamasy, basqa da týyndylary ult ádebıetindegi eń táýir úlgilerdi eske salatynyn birqansha aýzy dýalylar aıtyp ta úlgeripti.

Al osy dýaly aýyzdar kimder eken? Asa kórnekti orys jazýshysy Iýrıı Bon­­darevtiń aıtýynsha, «Beınelilik pen qyraǵy baıqaǵyshtyq jaǵynan izgi ári sırek kezdesetin zor daryn ıesi bola otyryp Dosanov týǵan halqy ómi­riniń, onyń jan dúnıesiniń, arman-ańsar­larynyń tereń qatparlaryna boılaıdy». «Lıteratýrnaıa gazetanyń» bas redak­tory Iýrıı Polıakov: «Jazýshy Sábıt Dosanov – barǵan saıyn shyrqaý bıikke sharyqtaǵan qazaq ádebıeti as­panyndaǵy aıryqsha qubylys» dep baǵalasa, fransýzdyq ádebıet synshysy, professor Albert Fıshler jazý­shynyń Parıjdegi 2007 jyly ót­ken shyǵarmashylyq keshinde fransýz tilinde jaryq kórgen «Aq arýana» kitaby týraly: «Bul jınaq fransýz oqyrmanyn beıjaı qaldyra almaıdy. Sábıt Dosanov ótkendi, búgin men bolashaqty kórsetetin sergek sýretter ári baıypty áńgimeshi eken» dep aǵynan jarylypty. Al Máskeýde ótken keshinde sóz alǵan grýzın aqyny, synshy, akademık, Mýrman Djgýbrıanyń: «Sirá, «Aq arýanany» qazaq mektebinde oqytatyn bolar. Biraq bul poemany kez kelgen mektepte oqytýy tıis, óıtkeni bul mán-mazmuny óte úlken, kesek dúnıe. «Arýana» – gaýhar tas, injý-marjan, poema. «Arýanada» halyqtardy biriktiretin, ártúrli dinı senimderdi biriktiretin nárseler bas qosqan. Bul – klassıkalyq týyndy» dep kesip aıtqanyna qalaı kelispessiz. О́zgelerdiń aýzynan osyndaı rııasyz iltıpatty lebizderdiń shyǵyp jatýy da Dosanov shyǵarmashylyǵynyń úlken ónegesin aıshyqtaıdy. Qala berdi, qazaq ádebıetiniń halyqaralyq abyroı-bedelin asqaqtataryna sóz bar ma?!

Jaqsyǵa súıine biler syrbazdar óz tarabymyzdan da jetip-artylǵandaı. Ázız júrekti Ázaǵań – Ázilhan Nur­shaıyqov izbasar rýhtas ininiń talmas talant pen jankeshti eńbeginiń je­misine alǵaýsyz qýanypty. Árqashan ádildikke júginer jaryqtyq Ázaǵań «Jıyrmasynshy ǵasyr» epopeıasynyń dańqy jer jarǵan dástúrli qazaq romandary kerýeniniń zańdy jalǵasy ekenin aı­ta kelip: «...taqyryby da, ıdeıasy da sal­maqty. Qazaq ádebıetindegi áli túren túspegen tyń taqyryp – Stolypın reformasynan keıingi Reseı men Qazaqstan arasyndaǵy shıeleniske túsken asa kúrdeli qarym-qatynastan bastaý alǵan ro­man HH ǵasyrdyń basty oqıǵalaryn tórt urpaqtyń kúrdeli taǵdyry arqyly keń tynys, kemel oı, kesteli túrmen sheber sýrettegen» dep tujyrady. Ásirese, 32-niń qyzyl zulmat asharshylyǵy, seksen altynshy jyldyń Jeltoqsan qasireti epopeıa qasıetin arttyra túskeni talaı adamdardyń pikir-maqalalarynda tap basyp aıtylǵan. Ádebıetimizdiń basqa bir korıfeıi, abyz tulǵa Ábish Kekilbaev Sábeń shyǵarmashylyǵynyń 30 jyldyǵyna oraı M. Áýezov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq drama teatrynda ótken jıynda sóılegen só­zinde otyz jyl buryn óziniń de áde­bıettegi tusaýyn kesken osy búgingi Sábıt Dosanov ekenin jarııa etip, «Me­niń alǵashqy kitabymnyń redaktory, sol qıyn kúnderde maǵan túsken kóp júkti jeńildetken de osy Sábıt edi» dep, Sábıttiń úlken qasıeti onyń rý­ha­nı elgezektigi ekendigin qadap aıtýdy paryz sanaǵan-dy. Osy arada Ábeń Sábeńniń tanymal jazýshylyǵyna qosa adamgershiligin, dostyqqa adaldyǵyn jaqsy sıpattaıdy.

Budan aryda daýsyz klassık Ǵabıt Músirepov jas qalamgerdiń «Aq arýana» syndy tyrnaqaldy shyǵarmasyn qoljazbasynan oqı sala: «Ádebıetimizge bolashaǵynan úlken úmit kúttirgen talant keldi» dep qýanǵan eken. Buǵan Memlekettik syılyqtyń laýreaty, úlken sýretker Orazbek Sársenbaı kýálik etedi. Sóıtedi de, S.Dosanov qa­la­­mynyń asa  qunarlylyǵyn, tyń­nan jol salǵysh jańashyldyǵy men izdenimpazdylyǵyn alǵa tartady. Tasjúrek taǵdyrdyń tálkeginen san márte ótken Sábıt zamandasynyń qaısarlyǵy men kúreskerligine tańǵa­la­tynyn jasyrmaıdy. Súıikti uly Danııardan aıyrylǵannan keıin eńse tiktep jazǵan «Qasqyr ulyǵan tún» roman-elegııasyndaǵy mahabbat, saǵy­nysh, ańsar, sher-nalaǵa yryq bermes er namys, jasampaz rýh qalamgerdiń ómirlik kredosyna aınalǵanyn aıǵaqtaı pash etedi. «Jıyrmasynshy ǵasyr» romandar tizbegin qosa alǵanda, osylardyń bári: Aq arýana, Aqbas búrkit, Kókbóri – kókeıden ketpes kórkemsózdiń jańa bıigi ekendigin Orazbek Sársenbaı mar­qum aǵamyz óte-móte dál aıqyndap kórsetipti.

Al M.Gorkıı atyndaǵy Álem áde­bıeti ınstıtýtynyń dırektory, aka­demık Felıks Kýznesovtyń osydan 20 jyl buryn «Jıyrmasynshy ǵasyr» roman-epopeıasynyń birinshi kitaby orys tilinde jaryq kórýine oraı Máskeýde ótken konferensııadaǵy dostyq ráýi­shi mynadaı: «Kitap orys tilinde shyq­qandyqtan, bul qazaq ádebıeti úshin ǵana emes, orys ádebıeti úshin de úlken oqıǵa. Biz ádebıettegi aıqyn tańbalanǵan sholo­hovtyq dástúrmen ushyrasyp otyrmyz. Jazýshynyń úlken epıkalyq prozany, orystyń klassıkalyq ádebıetin, eń aldymen, Sholohov dástúrin jal­ǵastyrǵandyǵy esh kúmánsiz. Dál osylaısha ol Abaı, Áýezov, Nurpeıisov pash etken qazaq mádenıetiniń, qazaq ádebıetiniń dál sondaı qudiretti dás­túrin jalǵastyrýda... Osy romanmen qazaq ádebıeti jalpyreseılik jáne túptiń túbinde álemdik deńgeıge shy­ǵa­­tynyna meniń senimim kámil». «Jaq­sy sózge jan súıinedi» degendeı, osyndaılyq bıik baǵa jalǵyz Sábeńniń emes, barshamyzdyń mereıimizdi asyrmaı ma!

Aıtsa aıtqandaı, halyqaralyq dáre­jede tanylǵan qazaq jazýshylary­nyń ishinde jańa ǵasyrdyń jańa bederinde de Sábıt Dosanovtyń eshkimge des bermeı júrgenin eske salyp qoıǵan da artyq emes. Ol – Reseıdiń M.Sholo­hov atyndaǵy halyqaralyq syıly­ǵy­nyń laýreaty. Bul burynǵy Lenındik syı­lyq ornyndaǵy marapat ekenin es­kersek, mundaı qurmetke uly Áýe­zovten keıin ıe bolǵan birden-bir qazaq qalamgeri de Sábeń ekenin daralap kórsetkenimiz jón. Sábeńe Máskeý, Sank-Peterbýrgtegi qalamdastary odan keıin V. Pıkýl atyndaǵy halyqaralyq syı­lyqty, Sergeı Esenın atyndaǵy «Altyn kúz» ádebı syılyǵyn, Anton Delvıg atyndaǵy Búkilreseılik «Za vernost slový ı otechestvý» syılyǵyn, Vasılıı Shýkshınniń «Altyn medalin» tabys etip qana qoımaı, Reseı Áde­bıet akademııasynyń akademıgi etti. Al qyrǵyz aǵaıyndar «Altyn qa­lam» ulttyq ádebı syılyǵymen, Sh.Aıt­ma­tov atyndaǵy halyqaralyq syı­lyq­pen, sondaı-aq «Qyrǵyz ulttyq teatr akademııasynyń akademıgi»  ata­ǵymen marapattady. Qazaqtyń osynaý aımańdaı jazýshysy týraly maqala túrik baýyrlardyń mıllıon taralymy bar gazetinde basylǵanyna da súıinemiz. Osy arada M. Qashqarı atyndaǵy «Túrik álemine sińirgen asa zor eńbegi úshin»  halyq­aralyq syılyǵynyń laýreaty da ózimizdiń Sábıt aǵamyz ekendigin, álbette, maqtan tutamyz.

Iá, álemniń kóp elderinde aq nıetti Alash rýhanııatynyń elshisindeı, Sábıt Dosanov qazaq ádebıeti men má­denıtiniń mereıin asyryp júrgeni sózsiz. Biraz jyldar buryn Parıjde, ataq­ty Sorbonna ýnıversıtetinde, IýNESKO uıymynyń qatysýymen fran­sýz tilinde shyqqan kitabynyń tusaýkeserine arnalǵan shyǵarmashylyq keshi keremet bolyp ótip, jaqsy áserge bólegeni bar-dy. Odan soń Qyrǵyz eliniń teatry jazýshynyń «Januran» atty spektaklin qoıyp, qazaq halqynyń táýelsizdik jolyndaǵy kúresiniń bir kezeńin kórermenge sahna tilinde beınelep usynǵanyn da bilemiz. Al osydan bes jyl buryn, 75 jyldyq mereıtoıyn Reseı Jazýshylar odaǵynyń shaqyrýymen áýeli Máskeý tórinde bas­tap ótkizip, úlken abyroıǵa bólenip, jadyrap qaıtqany kúni búginde esimizde.

Máskeýde bastalǵan naq osy mereı­toıdyń odan ári mamyr aıynda Bishkekte jalǵasqan jarqyn kúnderdiń kýási bolý qurmetin enshilep edik. Qyrǵyz elinde Sábıt Dosanovtyń beınebir óz jazýshysyndaı, óz perzentindeı áspettelýi sonda sonshalyqty ǵanıbet bolyp jarasyp turdy.

Sábeńniń 75 jyldyq mereıtoıyn­ Bishkek saparynan keıin ile-shala Al­maty jurtshylyǵy da dúrildetip atap ótkeni umytylǵan joq. Sonda deımin-aý, aq peıilmen aıtylǵan baýyrlastyq syrlarda da, shyn júrekten arnalǵan jarqyn jyrlarda da tolas bolmap edi. О́zi dostyqtyń qadirine jetpese, Abaı hakim aıtqandaı, dostyq degen­niń qazyna-kán ekendigin ıman uıy­ǵan jan-júregimen zerdesine túıip túsin­bese, Sábıt aǵanyń sol toıyna 20 shaqty alys-jaqyn elderden qanshama ataqty dos-jarany saǵynysa sabylyp aǵyl­yp­ keler me edi, aǵyl-tegil aq peıil­der­di aqtaryp tóger me edi deımiz-aý taǵy. Sol dostarynyń attaryn ǵana atap óteıikshi: tájik aqyn-jazýshylary Gýlrýhsor Safıeva men Sottor Tursyn, «Túriksoı» jáne Túrkııa jazýshylar odaǵynyń atynan Serkan Hastúrik, qyrǵyz týǵan­dardan Qyrǵyzstan Ulttyq jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy, aqyn Akbar Ryskýlov, Qyrǵyz ǵylym akademııa­synyń vıse-prezıdenti Abdyldajan Akmatalıev, belgili qyrǵyz aqyny Marhabaı Aamatov, Máskeý jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Vladımır Boıarınov, Sholohov jáne Tvardovskıı atyndaǵy syılyqtardyń laýreaty, aqyn Lıýdmıla Shıpahına, ataqty belarýs aqyny Oles Kojedýb, armıan jazýshysy Stanıslav Ogenıan, Reseı aqyny Nına Popova, elimizdiń «Rýhanııat» syılyǵynyń laý­reaty, fransýzdyq meıman Albert Fıshler men Madlena Fıshler hanym, ıakýtııalyq qalamger Ilıa Petrova, ózbek jazýshysy Mehmanqul Islamqulov, ázerbaıjan aqyny Elhan Zal Qarahan... Mine, tolyq emes tizimdegi osyndaı ta­masha dostaryna qarap biz Sábıt Dosa­novtyń da tolaǵaı tulǵasyn, jetken bıigin tanı túskendeımiz. Olardyń Sábeń­niń ǵana emes, Sábeń arqyly búkil qazaq ádebıetiniń, Alash mádenıetiniń dostary, tilekshileri bolyp júrgenderi de qandaı ǵanıbet.

Jalpy, Sábıt mineziniń, bolmysynyń sıpat-ereksheligin qaıran Ǵafań – óziniń aqyn aǵasy Ǵafý Qaıyrbekov ǵalamat sýrettep bergen eken: «Kúnshilder kúń­ki­­line qulaq aspaı, Talant pen eńbe­gińnen taptyń baqyt!». Osy arada ózimiz­diń taǵy bir aıtýly aqynymyz Maral­taı Raıymbekulynyń bir oraıda Tólegen Aıbergenovtiń «Arýana baýyr dúnıesimen» S. Dosaevtyń «Aq arýana» hıkaıaty arasyna parallel tartyp astastyrǵany eske túsip, maǵan da bir oı salǵandaı. Shynymen de, Tólegen aqynnyń: «О́le bersin kúnshil­der kúıiginde, óz ǵasyrym ózimniń  ıi­nim­­de» degen qaǵıda-kredosy óziniń «Jıyrmasynshy ǵasyryn» taý kótergen Tolaǵaıdaı surapyl qýatpen tik kóter­gen Sábıt qalamgerdiń de qaıtpas qaısar ustanymy ekenin baıqaımyz. Sóıtemiz de, bozbala jigit shaǵynda ushaq apatynan aman qalǵan, búginge deıin ult rýhanııatyna otyz tomnan asa kórkem ádebıettiń qazynaly oljasyn salǵan, basyna túsken qat-qabat qaıǵyny ǵalamat sabyrmen eńsere bilgen taǵ­dyrly Tarlan seksennen sekirip ótip, toqsan-júzge jetkenshe týǵan halqyn áli de tolassyz tańdandyra bersin, degen tolaıym tilekpen túıindeımiz osy maqalamyzdy.

 

Qorǵanbek AMANJOL,

Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Sabannan jasalǵan qalashyq

Aımaqtar • Keshe

Aýylǵa kel, jas dáriger

Aımaqtar • Keshe

Tarıh. Tulǵa. Túrkistan

Rýhanııat • Keshe

Adamdyqtyń qaınary

Rýhanııat • Keshe

Berik Ýálı: Abaı men Alash

Rýhanııat • Keshe

Elimizdiń birqatar aımaǵynda joldar jabyldy

Qazaqstan • 19 Qańtar, 2020

Baıanaýylda boranda joǵalǵandar tabyldy

Aımaqtar • 19 Qańtar, 2020

Uqsas jańalyqtar