Qoǵam • 13 Qańtar, 2020

Tórtinshi moratorıı túıindi tarqata ala ma?

75 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń byltyr qyrkúıek aıynda mıkro jáne shaǵyn kásipkerlik sýbektilerin tekserýge úsh jyldyq tyıym salý týraly sheshimi jańa jyldan bastap kúshine endi. Prezıdent pármenin júzege asyrý Qarjy mınıstrligine 600 mlrd teńgege túspek.

 «Biz tutynýshylar aldyn­da jaýap beretin bızne­si­miz­diń tutastyǵyna jáne zań­ǵa baǵy­natynyna senemiz. Mora­torıı kezinde ózin ózi retteý jáne qoǵam­dyq baqylaý qural­daryn jandandyrý qajet», degen-di Memleket basshysy. Úkimettiń ekonomıkalyq blogy, Qarjy mınıstrligi ShOB sýbektilerine aldaǵy 3 jyl ishinde orta eseppen 100 myńǵa jýyq tekserý júr­gizilmeıti­nin habarlady. Bul ákim­shilik júk­temeni azaıtýǵa, bız­nes-orta­nyń turaqtylyǵyn qam­tamasyz etýge, bıznesti ońaı júr­gizýge jáne básekelestikti da­my­týǵa múmkindik berýi tıis.

Qarjy mınıstri Álıhan Smaıylov shaǵyn jáne mıkro bıznes salyq tóleýden bosa­tylǵan kezde bıýdjetke túsetin qarjy kólemi qysqaratynyn buǵan deıin de aıtqan bolatyn. Úsh jylǵa arnalǵan jalpy transferdi josparlaý barysynda munyń barlyǵy eskerilipti. «Qazaqstanda 1 mln 308 myń mıkro jáne shaǵyn bıznes sýbek­tisi bar. Onyń 1 mln 236 myńy arnaıy salyqtyq rejimdi paıdalanady. Atap aıtsaq, patent jáne jeńildetilgen deklarasııa boıynsha jumys isteıdi. Kásipkerlerdiń bul toby jalpy tabysynan 2 nemese 3 %-yn salyqqa tóleıtin. Endi osy kásip­ker­ler úsh jylǵa tabys saly­ǵy­nan bosatylady», deıdi Á.Smaıylov.

Bıznesti tekserýge moratorıı jarııalaýdan el qazynasyna túsetin qarjy qanshalyqty azaıatynyn da Úkimet eseptep úlgerdi. Qarjy mınıstrligi 1 jylda 200 mlrd, jıyntyǵy úsh jylda 600 mlrd teńgeni az alaıyn dep tur. Iаǵnı, Prezıdenttiń pármenin oryndaý 600 mlrd teńgege túspek.

Qarjy mınıstrligi týyn­daǵan shyǵyndardy salyqtyq jáne kedendik ákimshilendirýdi jetildirý arqyly óteýdi josparlap otyr. Sebebi kásipkerlikti damytý kóbine-kóp óńirlik sıpatqa ıe. Mınıstr Á.Smaıylovtyń aıtýynsha, osynyń arqasynda 2019 jyly bıýdjettiń kirisi 1,1 trln teńgeden asty. Onyń 850 mıllıardtan astamy kedendik ákimshilendirýdi jetildirýge baǵyttalǵan.

2020 jyldan bastap ShOB sýbek­tilerinen túsetin kor­poratıvtik tabys salyǵy oblys ákimdikterine aýdarylatyny belgili. Sarapshylar orta jáne shaǵyn bıznesten túsetin salyqtyń birte-birte azaıýy Úkimettiń ekonomıkalyq blogynyń etek-jeńin jııýyna múm­kindik beretinin aıtyp otyr.

2020 jyldan shaǵyn jáne orta bıznesten túsetin korporatıvti salyq jergilikti basqarý oryndarynyń esebine aýdarylady. Osyǵan baılanysty Úkimet «Atameken» UKP-men birlesip óńirlerdegi ósý kózderin anyqtaý úshin eldik skrınıng júrgizdi. Búginde júıege respondentter týraly 1,8 mln-ǵa jýyq málimet júktelgen. Sonyń nátıjesinde, memlekettik qoldaý sharalary «aýdandyq jáne aýyldyq okrýgter deńgeıinde» ázirlenipti.

Sarapshylar bızneske baǵyttalǵan moratorıı qazaq qoǵamy úshin jańalyq emes ekenin aıtady. Eń alǵashqy marotorıı 2003 jyly qabyldanǵan bolatyn. Arada 5 jyl ótkende – 2008 jyldyń 31 jeltoqsan kúni Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda sol kezdegi Premer Kárim Másimov: «Men búgin shaǵyn jáne orta bıznesti tekserýge moratorıı jarııalaý týraly qaýlyǵa qol qoıdym. Endi túrli baqylaý oryndary «tyrnaq astynan kir izdep», kásipkerlerden «tıyn-teben» dámetkendi tyıyp, aıylyn jıyp júredi» degen bolatyn.

Sarapshylar bıylǵy moratorıı bızneske qalaı áser etetinine qatysty túrli kózqarasta. Máselen, Respýblıkalyq kásipkerlerge kómek kórsetý ortalyǵynyń dırektory D.Kazansev bizge bergen suhbatynda moratorıı arnaıy salyqtyq rejim boıynsha jumys isteıtinderge ǵana emes, mıkro-shaǵyn bıznestiń barlyq sýbektilerine ortaq bolýy kerektigin aıtady. Salyq rejımi mıkro jáne shaǵyn bıznestiń barlyǵyna ortaq bolmasa, shaǵyn bıznes ıeleri tabysynyń bir bóligin jasyryp, arnaıy rejimderge aýysyp, jumysyn jalǵastyra beretin kórinedi. Mundaı jaǵdaıda kásipkerlerdiń qarjysy taǵy kóleńkege ketedi, utylatyn taǵy da Úkimet.

Osyǵan deıingi moratorıler shaǵyn jáne orta bıznestiń jolyn ashty ma? Saıasattanýshy, sarapshy Dosym Satpaevtyń paıymdaýynsha, elde shaǵyn jáne orta bıznesti tekserýge moratorıı jarııalaý júıesi durys úılestirilmegen. «Qaýly qabyldadyq, sheshim shyǵaryldy, osymen is bitti» degen oıdyń aınala-synda júrmiz. Munyń bári moratorıı jarııalaýdan kelip týyndaıtyn túıtkilderdiń túıinin odan saıyn kúrdelendirip jiberdi. Budan bólek, elimizde shaǵyn jáne orta bıznes sýbektisi retinde tirkelgenderdiń bári birdeı jumys istemeıdi degen derek bar.

«Olar nege jumys istemeıdi?» degen saýal jergilikti bılik oryndaryn asa tolǵandyra qoımaıtyn tárizdi. Sondyqtan qarapaıym azamattardyń shaǵyn jáne orta bızneske moıyn burýyna jaǵdaı jasap, bıznes pen bılik arasyndaǵy aıqyn da ashyq qatynasqa qol jetkizgen soń ǵana tekserýdi ýaqytsha shekteý máselesin qolǵa alýǵa bolar edi», deıdi D.Satpaev.

Degenmen, osymen tórtinshi ret jarııalanǵan moratorııdyń buǵan deıingilerden ereksheligi – onyń merziminiń úsh jylǵa deıin uzartylatyny. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev moratorıı merzimi bite salysymen jappaı tekserýdiń bastalyp ketýine jol bermeıtinin qadap aıtty.

Kásipkerlerdiń deregine júginsek, qazir tekserýler sany da, olardy tekseretin mekemeler sany eki ese azaıǵan. Eń bastysy, kásipkerler ózderin qandaı mekemeniń tekserýge quzireti baryn biledi. Al osy yqpaldy sheshimdi orta joldan toqtatyp tastap, merzimin bir jylmen qaıyrsaq, másele odan saıyn kúrdelenip, «baıaǵy jartas – bir jartasqa» aınalyp shyǵa kelýi ábden múmkin edi. «Biz mundaı jaǵdaıda ildebaılap kún kórip otyrǵan kásipkerlerdiń jaǵdaıyn nasharlatyp alamyz. Elde otandyq ónim óndirý aqsaıdy, jumyssyzdyq óris alady. Eger biz áleýmettik-ekonomıkalyq aýyrtpalyq údeı túspesin desek, shaǵyn jáne orta kásiporyndardyń, osy sharýamen aınalysatyn kásipkerlerdiń jumysyna kedergi keltirmegenimiz durys» deıdi D.Satpaev.

Respýblıkalyq kásipkerlerge kómek kórsetý ortalyǵynyń dırektory D.Kazansev shaǵyn jáne orta kásipkerlikti tekserýden úsh jylǵa bosatýyny ózi bızneske úlken kómek ekenin aıtady. Búginde elimizdiń belsendi turǵynynyń 30%-dan astamy shaǵyn jáne orta bıznespen aınalysady. Ekonomıkadaǵy ShOB úlesi 28,5%-dy quraıdy. «Atameken» UKP-men birlesip atalǵan kórsetkishti 2025 jyly 35% deıin jetkizý jáne 2025 jylǵa qaraı 50% deıin jetkizý jóninde strategııalyq mindet qoıylǵan.

«Sondyqtan bul ózgeristi tolyq qoldaımyn. Jalpy, elimizde tekserýshi organdar men bıznes arasynda araaǵaıyn bolyp júrgen deldaldar kóp. Onyń barlyǵy kásipkerdi jan-jaqtan talaǵan kezde buǵan shydaıtyny bar, shydamaıtyndar da bar. Máselen, elimizde 1 mln 400 myń shaǵyn jáne orta kásipkerlik nysany tirkelgen, qazir qanshasynyń jumys isteıtinin eshkim bilmeıdi. Osynyń ózi bul salada jumysty jalǵastyrý qanshalyqty qıyn ekenin baıqatsa kerek. Negizinen, bul arada eki taraptyń jaýapkershiligi birdeı emes. Máselen, osyǵan deıingi jarııalanǵan 1 jyldyq marotorıı kezde qadaǵalaýshy organdardyń jańa kásipkerlikti tekserý faktiler kezdeskeni jıi aıtyldy. О́z kezeginde qadaǵalaýshy organ «mundaı zańnyń baryn bilmeı qaldyq» dep qutyla salady. Másele sógis jarııalaýmen bitedi. Bul durys emes», deıdi ol.

Buǵan deıin de 2003, 2008, 2014 jyldary moratorıı jarııalanǵan-dy. Solaı bola tura, kásipkerler «kún bermeı júrgen» túrli tekserý oryndarynyń orynsyz áreketterine jıi shaǵymdandy. Memlekettik deńgeıde naqty shara qabyldanǵanǵa deıin san túrli tekserý oryndaryna «jem» bolyp keldi. D.Kazansevtiń aıtýynsha, bıznes te, bılik te bul sheshimge sanaly túrde kelýi kerek. Bıznes fılosofııa, úılesimdilik jáne strategııasy aıqyn baǵytqa aınalǵan kezde ǵana oǵan degen kózqaras zamanaýılanady.

 «Bizde munyń biri de joq. Sebebi kúni búginge deıin bıznes elıtanyń qalyptasýyna saıasattyń oń yqpaly az boldy. Sondyqtan el ishinde bıznesti tek alypsatarlyqpen baılanystyratyndardyń qatary kóp. Biz toqsanynshy jyldardyń bas kezinde Túrkııa men Qytaıdan ala dorba arqalaǵan kezden qazir de alystap ketken joqpyz. Buryn sómkemen tasysaq, qazir poıyzben, ushaqpen tasımyz. Qazir qazaq bıznesiniń abyroıyn saýda, qonaq úı men qoǵamdyq tamaqtandyrý salasy ǵana jaýyp tur. Basqasha aıtqanda aqyl-oı, ıntelektýal bıznesi emes, alypsatarlyqpen ǵana shektelip turmyz», deıdi D. Kazansev.

Sarapshynyń sózine qaraǵanda, qoǵamdyq sanada «bıznes jan baǵýdyń ǵana kózi emes, memlekettiń bolashaǵyn anyqtaıtyn baǵyt» degen kózqaras qalyptaspaı, qazaq bıznesiniń kúre tamyryna qan júgirmeıdi. «Bul úshin bıznestiń álippesin mektepten bastaý kerek. Bala mektep jasynan aqsha sanaýdy jáne ózine, jan-jańyna ne kerek ekenin bala jastan túısiný kerek. Biz osy deńgeıge kóterilmeıinshe, marotorıılerdiń áseri az bolady. Bıznestiń órkendeýine yqpal etetin basty faktorlardyń biri – salyq saıasatynyń gýmanıstik sıpaty. Salyq jeńildikteri, ony tóleý tetikteriniń yńǵaılylyǵy adamdardyń bızneske barýyna, biliktiligin arttyrýyna yqpal etedi» deıdi D.Kazansev.

Sonymen, sarapshylardyń paıymyna salsaq, shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerin tekserýge moratorıı jarııalanǵany kásipkerlerdi zań aldyndaǵy jaýapkershilikten bosatpaýy tıis. Bul qoǵamdy masyldyqqa bastaıtyn jol. Moratorıı jarııalady eken dep jónsizdikke salynbaý úshin tıisinshe baqylaý bolýy shart. Bul bir jaǵynan kásipkerlerdiń áleýmettik jaýapkershiligin bildirse, ekinshiden – olardyń naryqtaǵy básekelestigin arttyrýǵa berilgen zor múmkindik. Sondyqtan, bıznesmender ýaqyt ozdyrmaı, moratorıdi barynsha utymdy paıdalanýǵa jumsaýy kerek. Sebebi úsh jyl – saladaǵy problemalardy sheshýshe jetkilikti ýaqyt.

 

ALMATY

 

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Bul – jańa ekonomıkalyq baǵyt

Qoǵam • Búgin, 07:12

Ýhandaǵy 61 stýdent elge qaıtady

Qoǵam • Búgin, 07:04

Traktormen kelgen feldsher

Aımaqtar • Búgin, 07:00

Tolǵaq qyssa, qarly boranǵa qaraı ma?!.

Aımaqtar • Búgin, 06:55

Sabaq toqtady, joldar jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:53

Qar qalyń, qaýip kóp

Aımaqtar • Búgin, 06:51

Yrǵyn qar yryq berer emes

Aımaqtar • Búgin, 06:50

143 jolaýshy qutqaryldy

Aımaqtar • Búgin, 06:47

Máselelerdi birigip talqylady

Qoǵam • Búgin, 06:45

Jyraqtaǵy juldyzdar

Qoǵam • Búgin, 06:43

qolań kúńkili

Rýhanııat • Búgin, 06:41

Ázİl-ospaq, syn-syqaq

Qoǵam • Búgin, 06:39

Tońazytqyshtyń topalańy

Rýhanııat • Búgin, 06:38

Qojanasyr hıkaıalary

Rýhanııat • Búgin, 06:35

Shaıtannyń kókesi

Rýhanııat • Búgin, 06:34

Shyǵystaný ǵylymynyń jańa jetistigi

Rýhanııat • Búgin, 06:31

Tarbaǵataıda dárilik shópter kóp

Qoǵam • Búgin, 06:29

Elektiń sory – alty valentti hrom

Qoǵam • Búgin, 06:27

Taksı jáne toıymsyzdyq

Qoǵam • Búgin, 06:14

Hakim tutynǵan jádigerler

Abaı • Búgin, 06:10

Balabaqsha bos tur

Qoǵam • Búgin, 06:00

AÁK: jańa tártip tıimdi me?

Medısına • Búgin, 05:56

Árbir tapsyrma oryndalýymen qundy

Úkimet • Búgin, 05:54

Úıiniń qaryn kúrep berdi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar