Qazaqstan • 13 Qańtar, 2020

Jóndelgen joldarda jol-kólik apatynyń kóbeıýine ne sebep?

12 retkórsetildi

2019 jyly respýblıka boıynsha jańadan salynǵan jáne qaıta jańǵyrtylǵan avtokólik joldarynyń 641 shaqyrymy kólikter úshin ashyldy. Jol tóseminiń sapasy jaqsarǵan soń barlyq qatysýshylar úshin jol qozǵalysy jaıly ári qaýipsiz bolýy tıis edi. Biraq, joldar tegistelgen saıyn kólik apattary, onyń ishinde qaıǵyly aıaqtalatyn jaǵdaılar kóbeıgen. Bul týraly Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti habarlady.

Táýelsizdik jyldary Qazaqstanda 12,5 myńnan asa shaqyrym avtojol jańadan salyndy jáne qaıta jańǵyrtyldy. 2,8 myń shaqyrym avtomagıstral I tehnıkalyq sanat ólshemderine sáıkestendirildi. Bul kólik júrgizýshileri 3 myńdaı shaqyrym jolda saǵatyna 140 shaqyrymǵa deıin jyldamdyqpen júre alady degen sóz. Jalpy «jol-kólik apattarynyń sany sapaly joldarǵa baılanysty kóbeıdi» degen sóz qulaqqa oǵashtaý estiletini ras. Degenmen, statıstıkaǵa súıensek, 2019 jyly joldaǵy apattardyń 33,6% jyldamdyqty arttyrýdan, 14,1% joldyń qarsy betine shyǵyp ketýden, 9,5% júrgizýshiniń kólikti basqara almaı qalýynan, 8% araqashyqtyqty saqtamaýdan bolǵan. Sondaı-aq, sharshaý, mas kúıinde kólik aıdaý jáne avtomobıldiń aqaýy sııaqty jaǵdaılar apatqa sebep bolyp jatady.     

2019 jyly respýblıkalyq jáne halyqaralyq mańyzdaǵy joldarda barlyǵy 2547 jol-kólik apaty bolǵan. Bul 2018 jylmen salystyrǵanda  18% kóp. Osylaısha, joldardyń sapasy artqan saıyn jol-kólik apattary da kóbeıgen. Osy oraıda ótken jyly elimizde respýblıkalyq mańyzdaǵy avtojoldardyń 4,4 shaqyrymynda qaıta qurylymdaý jáne salý jumystary júrgizilip, rekordtyq kórsetkishke jetkenin aıtý kerek. Nur-Sultan – Pavlodar, Shýchınsk – Zerendi, Beıneý – Aqjigit, Jetibaı – Jańaózen, Taskesken – Baqty, Temirtaý – Qaraǵandy ýchaskeleri tolyq aıaqtaldy. Búgingi tańda respýblıkalyq joldardyń 88% jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıda.

Jyl ótken saıyn otandyq avtojol salasynda ınfraqurylymdy damytý jáne qaýipsizdik deńgeıin arttyrý sharalary kúsheıtilip keledi. Aıtalyq, «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda 2025 jylǵa deıin 13,5 myń shaqyrym jol salynady jáne qaıta jańǵyrtylady. Onyń ishinde 2 myń shaqyrym jol I tehnıkalyq sanattaǵy jolǵa jatady. Tıisinshe, aqyly ýchaskeler sany artady. Qazirgi ýaqytta jalpy uzyndyǵy 682 shaqyrymdy quraıtyn 4 aqyly jol bar: «Nur-Sultan – Shýchınsk», «Nur-Sultan – Temirtaý», «Almaty – Qorǵas» jáne «Almaty – Qapshaǵaı». Orta eseppen elimizde jeńil avtokólikter úshin I sanatty joldarmen júrý baǵasy 1 shaqyrymǵa 1 teńge, úlken júk kólikteri úshin 5-ten 25 teńgege deıingi aralyqta. Salystyrmaly túrde alsaq, Fransııada onyń quny 40 ese joǵary, ıaǵnı, jeńil kólikter úshin 43 teńge, júk kólikterine 228 teńge. Biraq, Batys Eýropada jol-kólik apatynan bolatyn ólim-jitim Qazaqstanǵa qaraǵanda 15 ese az. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń esebi boıynsha elimizde apattardan bolatyn ólim-jitim kórsetkishi 100 myń avtokólikke 71,8 oqıǵadan keledi.

Qazaqstanda avtokólik quraldarynyń sany artyp kele jatqanyn aıtý kerek. QR Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Statıstıka komıtetiniń málimetinshe, búgingi tańda elimiz joldarynda 3 mln.-nan astam avtokólik júr. Orta eseppen 100 qazaqstandyqqa 21 kólikten keledi, ıaǵnı árbir besinshi otandasymyzdyń jeke kóligi bar.     

Adam ómiriniń mańyzdylyǵy memleket úshin basym baǵyttardyń biri ekeni sózsiz. Degenmen, joldardaǵy apattardy azaıtý - memlekettik organdardyń ǵana emes, jol qozǵalysyna qatysýshylardyń árqaısyna ortaq jaýapkershilik. Kólik aıdaý mádenıetin arttyrý - búgingi tańdaǵy negizgi mindetterdiń biri. Barlyq taraptyń kúsh-jigerin biriktirý arqyly ǵana Qazaqstanda apattar sanyn azaıtyp, eń qundy qazyna – adam ómirin saqtaýǵa bolady. 

Sońǵy jańalyqtar

Bul – jańa ekonomıkalyq baǵyt

Qoǵam • Búgin, 07:12

Ýhandaǵy 61 stýdent elge qaıtady

Qoǵam • Búgin, 07:04

Traktormen kelgen feldsher

Aımaqtar • Búgin, 07:00

Tolǵaq qyssa, qarly boranǵa qaraı ma?!.

Aımaqtar • Búgin, 06:55

Sabaq toqtady, joldar jabyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:53

Qar qalyń, qaýip kóp

Aımaqtar • Búgin, 06:51

Yrǵyn qar yryq berer emes

Aımaqtar • Búgin, 06:50

143 jolaýshy qutqaryldy

Aımaqtar • Búgin, 06:47

Máselelerdi birigip talqylady

Qoǵam • Búgin, 06:45

Jyraqtaǵy juldyzdar

Qoǵam • Búgin, 06:43

qolań kúńkili

Rýhanııat • Búgin, 06:41

Ázİl-ospaq, syn-syqaq

Qoǵam • Búgin, 06:39

Tońazytqyshtyń topalańy

Rýhanııat • Búgin, 06:38

Qojanasyr hıkaıalary

Rýhanııat • Búgin, 06:35

Shaıtannyń kókesi

Rýhanııat • Búgin, 06:34

Shyǵystaný ǵylymynyń jańa jetistigi

Rýhanııat • Búgin, 06:31

Tarbaǵataıda dárilik shópter kóp

Qoǵam • Búgin, 06:29

Elektiń sory – alty valentti hrom

Qoǵam • Búgin, 06:27

Taksı jáne toıymsyzdyq

Qoǵam • Búgin, 06:14

Hakim tutynǵan jádigerler

Abaı • Búgin, 06:10

Balabaqsha bos tur

Qoǵam • Búgin, 06:00

AÁK: jańa tártip tıimdi me?

Medısına • Búgin, 05:56

Árbir tapsyrma oryndalýymen qundy

Úkimet • Búgin, 05:54

Uqsas jańalyqtar