Rýhanııat • 15 Qańtar, 2020

О́ren júırik

92 retkórsetildi

О́tken jyldyń kúzinde Aqtaýǵa barǵanbyz. Ábish Kekilbaevtyń 80 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalarǵa qatysýǵa. Sonyń aldynda ǵana qalamgerdiń oıshyldyǵy týraly tolǵanystardan quralǵan «Abyz Ábish» degen kitabym jaryq kórgen bolatyn. Qomaqty dúnıe. 560 bet. Sapaly qaǵazǵa basylǵan. Fotolary bar. Álgi qalyń kitapty qoltańbamen syılaǵanda aıtýly aýdarmashy Ǵosman Tóleǵul: «O, mynaý úlken eńbek eken ǵoı ózi» dep qaldy. «Ǵoseke, siz bul kitapqa birden aýdarmashynyń kózimen qaradyńyz ǵoı. Munyńyz maǵan unaıdy», dep jatyrmyn. Ázildep keltirgenmen, oıymdy da aıtyp edim.

Dál qazir aýdarmashy – óte qat kásip. Jalpy, jaqsy aýdarmashy qaı kezde de qat bolǵan. Biz úshin dástúrli sanalatyn orysshadan qazaqshaǵa aýdaratyndardyń qatary da sıreksip barady. Al burynnan da az kezdesetin qazaqshadan orysshaǵa aýdaratyndardyń qany tipti jerge tambaı tur deýdiń de artyǵy joq. Sol qany jerge tambaı turǵandardyń ortasynan da Ǵosman Tóleǵul oıyp turyp oryn alady.

Onyń aýdarmalarynyń sapasy jóninde aıta jatarmyz. Qazirshe sanyn ǵana sóz etip kóreıik. Qaıran qaldyrady. Ǵosman Tóleǵul buǵan deıin qazaqshadan orysshaǵa 43 kitap, orysshadan qazaqshaǵa 22 kitap aýdarypty. Bizdiń osy jazǵanymyz jarııaǵa shyǵyp úlgergenshe bul kórsetkish ulǵaısa esh tańdanbaımyz. Munyń syrtynda onyń ólke tarıhy, til taǵdyry, ultaralyq kelisim men qoǵamdyq turaqtylyq máselelerine maqalalar jazyp, suhbat berip jatatyny, san túrli jıyn-jınalystarda tereńnen tartyp sóz sóıleıtini taǵy bar. О́tken jyldyń qazan aıynda ol tuńǵysh Til forýmynda baıypty baıandama jasady, týǵan tilimizdiń tolǵaǵy jetken máselelerine jan-jaqty toqtaldy, naqty-naqty usynystar jasady. Sol Til forýmynan daıyndaǵan esebinde («Til taǵdyry talqylandy», «Egemen Qazaqstan», 2019 jyl, 25 qazan) jýrnalıst Aıa О́mirtaı: «Al irgedegi Aqmola oblysynyń jaǵdaıyn saraptaǵan QHA Ǵylymı-saraptama keńesiniń múshesi Ǵosman Tóleǵul qazaq tiliniń qoǵamdyq qyzmetin jandandyrý, qazaq tilin tarıhymyzdy, mádenıetimizdi, ǵurpymyzdy jetkizýshi qural ǵana emes, halqymyzdyń erteńin jalǵastyrýshy, ǵylym men ekonomıkany ilgeriletý tetigi týrasynda sheshile sóıledi», dep jazǵan edi.

Ol ómir boıy shyǵarmashylyq ujymdarda, memlekettik mekemelerde jumys istegen, aýdandyq, oblystyq gazetter redaksııalarynda jýrnalıst, oblys ákiminiń baspasóz hatshysy, oblystyq til basqarmasynyń basshysy, mınıstrliktiń bólim basshysy, oblystyq ardagerler uıymynyń tóraǵasy sııaqty qyzmetterdi birinen keıin birin aýystyrǵan. Ǵosman Tóleǵuldyń aty Memlekettik qyzmet agenttiginiń Qurmet kitabyna engizilgeni kóp jaıdy ańǵartady. Sóz basynda aıtqan Aqtaýdaǵy is-sharaǵa ol Aqmola oblystyq ardagerler uıymynyń tóraǵasy retinde qatysqan bolatyn. Halqymyzdyń ardaqty azamaty Baqtyqoja Izmuhambetov basshylyq ete bastaǵannan beri jumysy jańasha jandanǵan bul uıymnyń aıasynda ol atqarar sharýa qyrýar. Qazaqstan halqy Assambleıasy Hatshylyǵynyń janyndaǵy Ǵylymı-saraptama keńesiniń, Aqmola oblystyq qoǵamdyq keńesiniń, Aqmola oblystyq bıler keńesiniń múshesi retinde tyndyratyn tolymdy tirligi bir tóbe. Osynyń bárin eskere kelgende, onyń memlekettik qyzmetten qol úzbeı júrip, uzyn sany 65 kitapty ary da, beri de aýdaryp tastaǵanyna tańdanbaý qıyn-aq. Ol kitaptardyń kólemi ártúrli ǵoı degende de, bul – alapat eńbek!

О́z basym Ǵosman Tóleǵuldyń esimin alǵash ret Muhtar Maǵaýınniń aýzynan estigenmin. Sonda Muhań ózine Kókshetaýdan beıtanys bir jigittiń habarlasqanyn, «Qazaq tarıhynyń álippesin» aýdarýǵa kelisim suraǵanyn, ol kezdegi qıynshylyqqa baılanysty baspa jóndi qalamaqy tóleı almaıtynyn jetkizgende, kitapty tegin aýdarýǵa daıyn ekenin aıtyp, tańdandyrǵandyǵyn áńgimelep edi. Adamdy ońaılyqpen maqtaı qoımaıtyn ulan-ǵaıyr bilim men bólekshe talǵam ıesiniń sol baǵasynan soń «Qazaq tarıhynyń álippesiniń» orysshasyn men de taýyp aldym, túp-túgel qaıta oqymaǵanmen biraz jerin qarap shyqtym. Shynynda da, bilip aýdarylǵan eńbek, jany ashyp jasalǵan jumys eken.

Aýdarmashyǵa synaq kóp. Sonyń biri – aýdarýǵa kitap tańdaý. Ǵosman Tóleǵul halyqqa kerekti talaı dúnıeni orystildi oqyrmannyń oljasyna aınaldyrdy. Qoıshyǵara Salǵaraulynyń («S dýmoı o býdýshem strany», «Mode han. Nepokorennyı dýh»), Álibek Asqardyń («Rodnıkı rojdaıýtsıa v gorah»), Qasym Táýkenovtiń («Pamıat o vremenı, sobytııah, lıýdıah»), Nemat Kelimbetovtiń («Skorbny dýmy, chýtok son», «Drevnıe lıteratýrnye pamıatnıkı tıýrkskıh narodov»), Aıqyn Nurqatovtyń («Pýt k sebe. Poetıcheskıe tradısıı Abaıa»), Jarylqap Beısenbaevtyń («Chokan Valıhanov»), Qorǵanbek Amanjoldyń («Jızn – prımer»), Serik Negımovtiń («Malık Gabdýllın»), Sáýle Dosjannyń («Moe chýjoe serdse»), basqa da avtorlardyń kórkem deseńiz kórkem, taǵylymdy deseńiz taǵylymdy kitaptary ári aýdarýǵa durys tańdalǵan, ári jaqsy aýdarylǵan. Muny Ǵosman Tóleǵuldyń orysshadan qazaqshaǵa aýdarǵan kitaptaryna qatysty da aıta alamyz. «Nursultan Nazarbaev: Beıbitshilik jáne qoǵamdyq kelisim ıdeıasy», «Oı-qazyna antologııasy (HH ǵasyr)», «Qazaqstan Respýblıkasy. Memlekettik saıasat ımperatıvteri», «Álemdik saıasattaný antologııasy», «Innovasııalar jáne joǵary bilim: úlgi men tujyrymdama», «Qazyna. Munaı, aqsha jáne bılik úshin dúnıejúzilik kúres tarıhy», «Saıası sana sańlaqtary», «Etnosaıası sózdik», «Aqsha», «Ekonomıka» sııaqty kitaptardyń qaı-qaısysy da eleýli eńbekter.

Aqmola jerine kóship kelgende Ǵosmandy osyndaǵy ózimizdiń mınıstrlikten kórdim. Mem­lekettik syılyqtyń laýreaty, mınıstrlik de­partamentiniń dırektory Álibek Asqarov: «Bizdegi myqty jigitterdiń biri, eki tilge birdeı, orysshadan qazaqshaǵa da, qazaqshadan orysshaǵa da aýdara beredi», dep maqtap sóıleıtin. Biraq ol tusta biz Ǵosekeńmen aralas-quralas bola qoıǵan joqpyz. Jyly amandasýdan aspadyq. Sóıtip júrgende oblys ortalyǵy Kókshetaýǵa qaıta aýysty da, Ǵosman mınıstrliktiń sol oblystaǵy basqarmasynyń bastyǵy bolyp bekitildi. Onyń memlekettik qyzmetker retinde myǵymdyǵyna Aqparat mınıstri mindetin atqarǵan 2003-2004 jyldarda ózim de naqty kóz jetkize aldym. Kókshetaýdan keletin qaǵazdardyń máseleni taldaýy da, sóz saptaýy da basqashalaý bolyp turatyn.

Aýdarmashyǵa kerek qasıettiń biri – jan-jaqty bilimdilik. Onyń sharty – bilýge qushtarlyq. Ǵosmannyń kóp oqıtyn, kóp toqıtyn qasıetin keıinnen «Adamzat kúntizbesi» degen kitabymdy tárjimeleýi barysynda da tanı tústim. Bylaı qaraǵanda, tarıhtaǵy eleýli oqıǵalardy qysqa sóılemdermen baıandap qana otyratyndaı kórinetin bul eńbektiń aýdarmasy onsha qıyndyqqa túspeýge tıis. Biraq bul bylaı qaraǵanda ǵana. Mundaǵy faktologııalyq materıaldyń baılyǵy aýdarmashydan óte yqtııattylyqty, ájeptáýir bilimdi talap etedi. Ǵosmannyń osy kitapty tárjimeleý kezinde orysshadan aýdarylyp paıdalanylǵan qanshama dáıeksózderdiń túpnusqasyn ózi taýyp, solardy qaıtadan qalpyna keltirgenin aıtyp jatý uzaq sharýa. Sol úshin aýdarmashynyń talaı tomdardy kitaphanadan qaraǵanyn, álgi dáıeksóz alynǵan tusty indetip otyryp qalaı tapqanyn jaqsy sezinemin. Olardyń syrtynda aýdarmashy osy jumystyń ústinde ádebıetti, ónerdi jaqsy biletinin de kórsetti. Birer ǵana mysal keltireıin.

Aıtalyq, K.Fedınniń «Ǵajaıyp jaz» romany jóninde jazylatyn tus bar. Onyń óz aty «Ýdıvıtelnoe leto» bolýy da, «Dıvnoe leto» bolýy da, «Chýdesnoe leto» bolýy da múmkin ǵoı, alaıda aýdarmashy adaspaıdy – «Neobyknovennoe leto» degen óz nusqasyn alady. M.Maǵaýınniń «Qobyz saryny» kitabyn «Motıvy kobyza» nemese «Napevy kobyza» deı salmaıdy, kezinde ol kitaptyń «Kobyz ı kope» dep aýdarylǵanyn eskeredi. Taǵy da osy avtordyń «Alasapyran» romanyn alaıyq. Bul sózdi «raspýtısa», «perepoloh», «nerazberıha» demegenmen, «sýmıatısa», «smýta», «smýtnye vremena» dep alýǵa da bolady. Aýdarmashy kitaptyń orysshadaǵy óz ataýyn bilgendikten de «Veshnıe snega» dep alǵan. Steınbektiń «Dúrbeleń qys» romanyn «Trevojnaıa zıma» dep shatasý qıyn emes. Al roman orysshada «Zıma trevogı nasheı» dep alynǵan. Aýdarmashy ony jaqsy biledi. Nemese Molerdiń pesasy bo­ıynsha Áýezov teatrynda qoıylǵan «Jendetter» spektakliniń atyn «Palachı» dep almaǵanda qalaı alarsyz? Joq, aýdarmashy ol pesanyń orysshaǵa «Kabala svıatosh» dep aýdarylǵanyn biledi, solaı alady. A.Jubanovtyń «Zamana bulbuldaryn» «Solovı epohı» demeı, oryssha kitaptyń ózindegi «Solovı stoletıı» degen nusqany ustanady. Osyndaı mysaldar tolyp jatyr. Qazaqsha nusqada birer jerde adamdardyń týǵan nemese qaıtys bolǵan jyldarynda jekelegen sıfrlar aýysyp ketken tustar da bar bolyp shyqty, olardy da aýdar­mashy ózi baıqap, orysshasynda túzetip jiberdi.

Onyń orys tilin sonshalyqty erkin meńgergeni Pýshkın aýdarmalary týraly zertteýimde jıi kezdesetin jyr joldarynan alynǵan mysaldardyń jolma-jol aýdarmasynan da kelisti kórinedi. «Evgenıı Onegınniń» halyqtyq dastan nusqalaryn taldaıtyn tusta tyǵyryqqa tirelgen Tatıananyń atynan, halyq aqynynyń aýzymen aıtylatyn:

Eki jyl asyqtyqpen kúıip edim,

Tirlikten úmit úzip júrip edim,

Qapaly kóńilimdi kótermekke,

Eriksiz bıyl sizdi súıip edim.

Baıqamaı basym qatty haq buıryǵyn,

Tańdaman men sizderdiń eń júırigin.

Tartpaımyn bireýińdi táýir kórip,

Ekeýiń bul jumystyń aıt bıligin! –

degen sózdiń maǵynalyq aýdarmasyn bylaı keltiredi:

Dva goda provela v ojıdanıı,

Poroı jızn proklınaıa, belyı svet.

I chtob ýıtı ot etogo otchaıanııa,

Kak by polıýbıla vas – vot moı otvet.

Nevolno prınıala sýdby ýdar,

Kogo-to vydelıt ne v sılah ıa.

Oboım otdan moeı dýshı jar,

Vam ı reshat, kak spastı menıa.  

«Eriksiz súıip edim» degennen de «kak by polıýbıla» áserlirek, árıne. Tatıananyń aıtqaly turǵany da sol «súıgendeı bolý» ǵoı. Jolma-jol aýdarmanyń dáldigi de, áýezdiligi de aıta qa­larlyqtaı. О́leńińizdiń ózin osylaı órnektep kel­tirgennen keıin aýdarmashynyń zertteýdiń ǵylymı sóz saptaýyna qınala qoımaıtynyn, salǵan betten taıpala, josyla jóneletinin jazyp jatpaı-aq qoıaıyq.

Eldiń básekege qabilettiliginiń bir sharty – tildiń básekege qabilettiligi. О́rkenıetti dúnıeniń dodasyna óz tilimen ómir súre alatyn ult qana qaımyqpaı túse alady. Tildiń básekege qabilettiliginiń naqty kórinisi – myna dúnıedegi barsha qubylysty aıqyn aıta alatyndyǵy. Bul ony basqa tilge aýdarý barysynda synǵa túsedi. Jaqsy aýdarma – til qadirin tanytýdyń da senimdi joly. Aýdarmada tóltýma men teltýma taıtalasady, ıaǵnı avtor men aýdarmashy ózinshe bir óner jarysyna túsedi deımiz. Olaı dep aıtý azdyq etedi. Aýdarmada solar arqyly til men til de jarysqa túsedi. Til men tildiń jarysy túptep kelgende beıne bir el men eldiń óner jarysy dese de bolady. Demek aýdarma – ultyńnyń ulylyǵyn, elińniń eldigin dáleldeýdiń bir joly.

Jetpis jastyń jotasyna jańa jetip jatqan Ǵosman Tóleǵul – osy joldaǵy shabysynan tan­baǵan óren júırigimiz.

 

Saýytbek ABDRAHMANOV,

Májilis depýtaty, fılologııa ǵylymdarynyń doktory

 

Sońǵy jańalyqtar

Teatrdyń onlaın tartýy

Rýhanııat • Keshe

Úı janýarynan vırýs juǵa ma?

Koronavırýs • Keshe

Aqmolada taǵy bir naýqas anyqtaldy

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar