Rýhanııat • 15 Qańtar, 2020

Adamzat barda Abaı bar

74 retkórsetildi

Uly tulǵalardyń ulaǵatty oılary bir-birimen ásem úılesip, ádemi úndesip jatady. Sonyń keremet, kermıyq, kórkem bir kórinisi – Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev «Uly dalanyń jeti qyry» men Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy. Osy aıtýly eki eńbektiń aty maqala bolǵanymen zaty sol ataýǵa syımaıtyn árqaısysy asa salmaqty júk kóterip, salıqaly, asqan parasatty oı aıtqan óte aýqymdy eńbek, bolashaqqa jol siltegen baǵdarsham, adastyrmas aq juldyz.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev el gaze­ti «Egemen Qazaqstanda» jarııa­laǵan kezekti, asa eleýli eń­beginde ózine tán kemeńgerlik­pen tyń baǵyt, sony ıdeıalar aıta otyryp, oralymdy, ordaly oılar aıtqan «Abaı jáne HHI ǵasyrdyń» unaǵany sonsha­lyq ún qosý lebimizde tilge tıek eter úzindi keltirý jeńil bolmady. Sebebi ár abzas qa­na emes, ár sóılem tunyp turǵan tup-tunyq oı, tógilip turǵan jyr men syr. Sózimiz jalań bolmas úshin bir mysal keltirelik. «Ár qazaqtyń tórinde dombyra tursyn degen uǵym qalyptasqanyn jaqsy bilemiz. Sol sııaqty ár shańyraqta Abaıdyń kitaby men Muhtar Áýezovtiń «Abaı joly» romany turýy kerek dep sanaımyn». «Biz Abaıdyń 125 jyldyq mereıtoıyn qoǵamdyq sanany jańǵyrtyp, bir el, tutas ult bolyp damýymyzǵa serpin beretin is-shara retinde zor mán berip otyrmyz». «Bul toıdyń ústindegi basty maqsatymyz búkil halyqtyń ult ustazy aldyndaǵy ózindik bir esep berýi ispettes bolýy tıis dep bilemin. «Abaı syny – aýyr syn». «Jalpy ómirdiń qaı salasynda da Abaıdyń aqylyn alsaq, aıtqanyn istesek, el retinde eńselimiz, memleket retinde muratqa jetemiz». Mine, osy ári qysqa, ári nusqa úsh qana úzik úzindiden-aq «Abaı jáne HHI ǵasyr» atty maqalanyń asa mańyzdylyǵyn anyq tanyp, júrer jolymyzdy aıqyn kórip otyrmyz.

Memleket basshysynyń «Se­meı qalasyn tarıhı or­ta­­lyq retinde belgileý», «Re­seıdegi, Fransııadaǵy, Uly­brı­­tanııadaǵy jáne basqa da mem­le­kettegi elshilikter janynan «Abaı ortalyqtaryn qurý» ıdeıa­sy qorǵasyn quıylyp alshy túser asyqtaı kókeıge qona ketti.

Toqsan aýyz sózdiń tobyq­taı túıini «Adamzat barda Abaı bar. Abaı – dúnıe turǵansha turatyn tulǵa!

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalasy onda aıtylǵan or­daly, ozyq oılarymen, ja­han­dyq máni bar usynys, ıdeıa­la­rymen asa qunarly, asa qun­dy eńbek, kúndelikti ómirimiz­diń baǵytyn aıqyndap turǵan baǵ­darsham, adastyrmas aq juldyz.

Iá, adamzat barda – Abaı bar. Abaı – dúnıe turǵansha turatyn tulǵa!

 

Sábıt Dosanov,

jazýshy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty

 

Almaty

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqy as: dástúr men dám

Rýhanııat • Keshe

Terezeden qarama...

Rýhanııat • Keshe

Qyzmet barysynda qaza tapty

Rýhanııat • Keshe

Bozingendi ıdirgen kúı edi...

Rýhanııat • Keshe

Aǵa men ini

Qoǵam • Keshe

Ysqaq qajy áýlıe

Rýhanııat • Keshe

Qaban, Táńki jáne Bydyq

Rýhanııat • Keshe

Qaıyq kútken kún

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar