Qoǵam • 20 Qańtar, 2020

Zańsyz satylǵan ishimdiktiń zalaly: Almatyda byltyr 6 myńnan astam adam araqtan ýlanǵan

38 retkórsetildi

Aınaladaǵy keleńsizdikterdiń, tipti qasiretti oqıǵalardyń kópshiligi alkogoldi ishimdikterdiń kesirinen bolyp jatqanyn eshkim joqqa shyǵara almaıdy. Sońǵy ýaqytta qoǵamda biraz pikirtalas týdyrǵan araq bótelkelerin syndyrý aksııasy, iship alyp kólik júrgizgenderdi on jyl bas bostandyǵynan aıyrý sheshimi, mas kúıinde adam qaǵý, bala zorlaý, áıelderge qol kóterý, tóbeles shyǵarý, ózine ózi qol jumsaý oqıǵalarynyń basym bóligi maskúnemdikke baryp tireledi.

Osy arada aıta ketken jón, Dúnıe­júzilik densaýlyq saqtaý uıymy­nyń málimeti boıynsha jyl saıyn al­­kogoldiń áserinen 3 mıllıonnan astam adam qaıtys bolady. Jer shar­yn­daǵy ár jıyrmasynshy adam ishim­diktiń kesirinen ómirden erte ozady. Al olardyń 75%-y er adamdar. Mas­kúnem­diktiń saldarynan oryn alyp jatqan qaıǵyly oqıǵalardyń ózi de túr-túrge bólinedi. Ishimdikpen tikeleı baılanys­ty ólim-jitimniń tórtten biri jazataıym oqıǵalardan, janjaldan, óz-ózine qol jumsaýdan, kelesi tórtten biri – asqazan-ishek joldarynyń aýrýlary, 19%-y – júrek aýrýlary, qalǵany juqpaly aýrýlar, rak aýrýlary men psıhıkalyq aýytqýlardan
bolady.

BUU málimeti boıynsha alkogol­den bolatyn ólim-jitim deńgeıi joǵa­ry elderdiń arasynda Qazaqstan 10-orynda. Máselen, Almatyda 2019 jyly 6 myńnan astam adam alko­golden ýlanyp, onyń 2 myńy aýrý­hanaǵa jatqyzylyp, 23 ólim oqıǵa­sy tirkelgen. Bul málimetterdi Taýar­lar men qyzmetterdiń sapasy men qaýip­sizdigin baqylaý departamentinde ót­ken brıfıngte bólim basshysy Aızat Moldaǵasımova málimdegen bolatyn.

Endigi jerde «Qazaqstannyń tutyný­shy­lar lıgasy» qaýymdastyǵy» ZTB el Úkimetiniń 2018 jylǵy 29 jeltoq­sandaǵy № 921 qaýlysymen bekitilgen Kóleńkeli ekonomıkaǵa qarsy is-qı­myldyń 2019-2021 jyldarǵa arnalǵan is-sharalar josparyna sáıkes alkogol ónimderin zańsyz anyqtaýdaǵy aýqymdy aksııany jalǵastyrady.

Sonymen 2019 jyly atalǵan uıym­ǵa jalǵan alkogoldi ishimdikterdi satýǵa qatysty ár qalada turatyn el azamattarynan shaǵymdar kelip túsken. Osy ótinishter boıynsha Wipon baǵdarlamasy arqyly aksızdik markany teksergen kezde ol Memlekettik kirister komı­tetiniń derekter bazasynda joq ekendigi, alaıda aksızdik markalardyń serııasy men nómirin qolmen engizgen kezde ónimder málimetter bazasynda kórsetilgeni habarlanǵan. Iаǵnı, aksızdik markany berý tártibi týraly memlekettik kirister departamentine suraq jiberilgen. Budan shyǵatyn qorytyndy, óndirýshiler aksızdik markalardy kóbeıtedi dep boljaýǵa ábden bolady, qysqasy olar óndiristiń naqty kólemin jasyrady.

Aksııa barysynda alkogoldi ishimdikterdi satatyn dúkenderde birqatar zań buzýshylyqtar anyqtalǵan. Sonyń ishinde alkogoldi ishimdikterge arnalǵan shot-faktýralarsyz saqtaý; anyqtaý múmkin emes alkogol ónimderin saqtaý; alkogoldi konteınerlerde lısenzııasyz saqtaý; úıde alkogoldi suıyqtyqty 5 lıtrlik plastıkalyq konteınerlerde saqtaý; araq, arnaıy araq jáne alkogoldi ishimdikterdi bólshek saýdada satylatyn baǵadan tómen baǵamen satý; 21 jasqa tolmaǵan adamdarǵa ishimdik satý bar.

Atalǵan aksııa kezinde anyqtalǵan zańsyz áreketter týraly hattar tıisti memlekettik organdarǵa jiberildi.

Al akogoldi ishimdiktiń sapasyn tutynýshy óz betinshe teksere ala ma?

Máselen, Úkimet jyl saıyn alkogoldi ishimdikterdi bólshek saýdada ótkizýdiń mınımaldy baǵalaryn bekitedi. 2019 jyly bul shekti mólsher 1 lıtrge 1923 teńgeni qurady (0,5 lıtrge 961,5 teńge jáne sáıkesinshe 0,25 lıtrge 480,75 teńge). Bul baǵa óndirýshi men satýshynyń ártúrli shyǵyndarynan quralady, onyń qunynyń 40 paıyzy aksızderdi tóleýge ketedi. Araq, arnaıy araq jáne kúshti alkogol ónimderin kórsetilgen tarıften tómen satqan jaǵdaıda, bul alkogol ónimi jalǵan bolyp tabylady jáne tıisti tekserýlerden ótpegen bolýy múmkin, ıaǵnı onyń sapasy rastalmaǵan. Sonymen qatar, «Qazaqstannyń tutynýshylar lıgasy» qaýymdastyǵy» ZTB zertteýge alynǵan araqty belgilengennen tómen baǵamen satyp alǵan, nátıjesinde onyń barlyq ındıkatorlary qalypty dıapazonda bolǵan. Demek, bul jerde osy taýardyń baǵasy týraly suraq týady.

Alkogoldiń tabıǵatyn organoleptıkalyq ádispen anyqtaý múmkin emes jáne ol asa senimdi de emes. Iаǵnı taǵam shıkizatynan nemese ishýge bolmaıtyn jaramsyz shıkizattan jasalǵan túpki ónimniń, atap aıtqanda araqtyń sapasyn ajyratý ońaı emes. Osylaısha, zańsyz alkogoldik ishimdikterdi satyp alatyndardyń aǵzasyna orny tolmas zııan kelip (ýlaný, jańa aýrýdyń paıda bolýy, burynnan bar aýrýdyń órshýi, ólim jáne t.b.), densaýlyǵynan aıyrylý jáne ómir súrý uzaqtyǵynyń tómendeý qaýpi joǵarylaıdy. Túrli faktorlardyń, sonyń ishinde sýrrogat alkogolden ýlanýdyń saldarynan bolatyn ólim-jitim memleket pen tutas qoǵamǵa qaýip tóndiretini barshaǵa aıan. Sonymen qatar, kontrafaktalyq alkogol ónimderin satý el bıýdjetine tólenbegen salyqtar túrinde orasan shyǵyn ákeledi.

Qysqasy, tutynýshyda alkogol ónimine qatysty kúmáni bolsa, ony tekserýdiń birneshe ádisi bar, deıdi baspasóz máslıhatyn uıymdastyrýshylar. Bul – WIPON qosymshasy. Osy qosymsha alkogol ónimderin zańsyz baqylaýdy esepke alý belgisindegi shtrıh-kodty skanerleý arqyly anyqtalady.

Oǵan qosa Qarjy mınıstrligi Memlekettik kirister komıtetiniń resmı ınternet-resýrsynda «Alkogoldi ónimderdi esepke alý-baqylaý markasynyń durystyǵyn tekserý qyzmeti» qosymshasyn da iske qosqanyn aıta ketý kerek. Sondaı-aq, «Qazaqstannyń tutynýshylar lıgasy» qaýymdastyǵy «Jasyl núkte» jobasyn iske qosatyndyǵy týraly málimdedi.

«Bul joba alǵash Argentınada júzege asqan. О́ıtkeni, onda halyqtyń basym bóligi oqı almaıdy. Sol úshin memlekettik organdar «Baǵdarsham» jobasyn qolǵa alǵan. Jasyl núkte qoıylǵan ónimniń densaýlyqqa esh zııany joq. Ondaı ónimdi belgili mólsherde qoldansa, adamnyń aǵzasyna paıdaly. Al ónim sary túspen belgilense, ónimniń quramynda ómir súrý sapasyna keri áser etetin qandaı da bir zattardyń bar ekenin bildiredi. Qyzyl núktesi bar ónimde qanttyń, kofeınniń nemese ózge de densaýlyqqa keri áser etetin zat tym kóp. Bul jobany engizgennen keıin 3 jyldan soń Argentınada qant dıabetimen aýyratyndardyń sany 70%-ǵa azaıǵan.

Biz qyzyl núkteni engizbeımiz. Qyzyl núktege laıyq ónimdi halyqqa usynǵannan góri ony dúken sóresinen alyp tastaý qajet. Qazir 22 kompanııa ónimderin zertteýge berip otyr. Jasyl núkteni engizýge óndirýshiniń ózi ruqsat berýi qajet. О́nimderdi zertteý kezinde onyń quramynda adam densaýlyǵyna paıdaly zat kóp bolsa, óndirýshiniń ótinishinsiz-aq jasyl núkteni tegin engizemiz. Bul – ázirshe qaýymdastyq qana qolǵa alǵan talap. Úkimet jobamyzdy qoldasa, birge jumys isteýge nıettimiz nemese jobany tolyq memleketke bere alamyz», dedi «Qazaqstannyń tutynýshylar lıgasy» qaýymdastyǵy» ZTB basqarma tóraıymy Svetlana Romanovskaıa.

Al mamandar maskúnemdikke jurt «qanaǵattaný defısıti» sındromyna shaldyqqandyqtan dýshar bolady, deıdi. Máselen, birneshe jyl buryn Almatydaǵy kolledj stýdentteri arasynda saýaldama júrgizilgende,  olardyń 40 paıyzy ishimdik ishýdi oqýdaǵy máselelermen, otbasyndaǵy túsinispeýshiliktermen baılanystyrǵan. Sondaı-aq, jastaıynan ishkilikke úıir bolý muǵalimdermen qarym-qatynasy durys jolǵa qoıylmaǵandyqtan, úıde baqylaýdyń bolmaýy, teris yqpal etetin ortaǵa túsip ketý, solarǵa elikteý jáne oqýda alǵan «ekilikterge» kóńili tolmaýdan da týyndaıdy.

Araqty erte jastan, ıaǵnı 15 jastan bastaǵandar eki ese kóp ishýge táýeldi, al 21 jastan bastaǵandar erik-jigeriniń arqasynda ázázilmen kúrese otyryp, olardyń tórt esege jýyǵy bas tarta alatyny aıqyndalǵan.

Osydan shyǵatyn qorytyndy, qoǵamdaǵy saýda oryndarynda erkin satylymdaǵy ishimdikti qatań baqylaýǵa alýdy jalǵastyrý qajet.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Búgingi jańalyqtar (27.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:45

Basylym basshylary - Erkin QYDYR (1962)

Basylym basshylary • Búgin, 17:05

Karateshiler Aýstrııada aıqasady

Sport • Búgin, 16:26

Almatyda sel júrý qaýpi joq

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Biz birgemiz: Aleksandr Baraev

Vıdeo • Búgin, 13:52

Álemniń 50 elimen jumys isteıtin oblys

Qazaqstan • Búgin, 12:58

Uqsas jańalyqtar