Medısına • 20 Qańtar, 2020

Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý salaǵa sony serpin berýi tıis

27 retkórsetildi

Jaqynda Úkimet basshysynyń orynbasary Berdibek Saparbaev Kereký óńirine jumys saparymen kelgende Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesin engizý barysynda Densaýlyq saqtaý salasyn qarjylandyrý kólemi kóbeıetinin, qarjylandyrýdan tapshylyq bolmaıtynyn aıtqan-dy. Úsh jyl ishinde densaýlyq saqtaý salasyna jumsalatyn qarjy 2,5-3 trln teńgege deıin artýy tıis degen bolatyn vıse-premer. MÁMS engizilgennen keıin óńirdegi densaýlyq saqtaý salasyn qarjylandyrý kólemi 1,5 esege ósedi dep josparlanýda.

О́ńir dárigerleri bul jańashyldyq adamdardyń ómir súrý sapasyn arttyrady degen pikirde. Jańa júıe bo­ıynsha jumys isteýge daıyn. 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap bar­lyq azamat saqtandyrý qoryna aqsha aýda­rýǵa mindetti. Jurtshylyq bıylǵy 1 sáýirge deıin jańa júıe boıynsha tegin emdeledi. Osy ýaqytqa deıin saqtandyrylyp úlgermegender kepil­dendirilgen tegin medısınalyq kómek paketi boıynsha ǵana qyzmet alatyn bolady. Baǵasy qymbat em-dom sharalaryn qamtıtyn ekinshi paketti qaltasynan aqsha tóleý arqyly ǵana paıdalanady.

Bul kúnderi jer-jerde emhana tirkeýine alynbaǵan adamdardy anyqtaý, halyqty MÁMS týraly aqparattandyrý jumystary júrgizilýde. Turǵyndardyń bárinde derlik elektrondy tólqujat bar. Degenmen óńirde 49 043 adamnyń turǵylyqty mekenjaı boıynsha tirkeýge turmaǵany, keıbiriniń kóship ketkeni anyqtaldy.

О́ńirdegi qoǵamdyq keńestiń komıssııa tóraıymy Gúlbaram Naýryzbaevanyń aıtýynsha, aýdan, qalalardy aralaý barysynda aýyl-aýmaqtaǵy emhana, dárigerlik bólimsheler, aýrýhanalardyń jumysymen tanysyp, 134 aýyldyń halqymen kezdesý ótkizilgen. Turǵyn­dardyń arasynda jańa júıeni bilmeı­tinder de kezdesken. О́kinishke qaraı turǵyndar medısınany memleket qarjylandyra beredi, syrqattansam, tegin emdelemin degen oıdan áli de arylmaı keledi. Sondaı-aq zertteý málimetteri boıynsha turǵyndardyń kóbi jekemenshik klınıkalardan góri memlekettik emhanalarǵa barady, olarǵa degen senim joǵary. Elimizde aýrýhanaǵa jatatyndardyń sany da jyl saıyn artyp otyr. Oǵan óńirde jyl saıyn tirkeletin 500 myńdaı jedel járdem shaqyrtýyn qosyńyz. Osydan-aq qarajat qaıda ketip jatyr degen suraq týady.

Al «Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» kommersııalyq emes AQ oblystyq fılıalynyń dırek­tory Aıdar Seıitqazınovtyń aıtýyn­sha, 2017 jyldyń 1 shildesinen bastap barlyq jumys berýshiler qarama­ǵyn­daǵy qyzmetkerler úshin qarajat aýdaryp keledi. Jeke kásip­kerler de jumysshylaryna tólem jasaıdy. Jınaqtalǵan qarjy Ulttyq bank­te saq­talady. Barlyq aqsha min­detti áleý­mettik medısınalyq saqtan­dyrý sheń­berinde medısınalyq qyzmet­ter paketin qarjylandyrýǵa baǵytta­lady.

 – Jalpy, medısınalyq saqtandyrý qoryna 224 mlrd teńge jarna tústi. Onyń 215 mlrd teńgesi jumys berýshilerdiń aýdarymy bolsa, 8,8 mlrd teńge jeke kásipkerler men azamattyq-quqyqtyq kelisimshart negizinde eńbek etetin tulǵalarǵa tıesili. Sondaı-aq 2019 jyldyń qańtarynan bastap ózin-ózi jumyspen qamtyǵan turǵyndar biryńǵaı jıyntyq tólemin tóleı alady. Oǵan tórt salyq túri – jeke tabys salyǵy, mindetti zeınetaqy jarnasy, áleýmettik saqtandyrý jarnasy jáne áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qoryna tólenetin jarna kiredi. Biryńǵaı jıyntyq tólem jeke tulǵalarǵa qyzmet kórsetetin azamattarǵa arnalǵan, – deıdi A.Seıitqazınov.

Densaýlyq salasy búginge deıin respýblıkalyq bıýdjet esebinen qarjylandyrylyp kelgeni belgili. Salanyń shyǵyny da jyl saıyn artyp otyrady. Biraq shyǵyndardy jabýǵa bıýdjettiń qarjysy jete bermeıdi. Jyl ótken saıyn densaýlyqqa bólinetin qarajat kemip otyrǵany sondyqtan. Mınıstrlik málimetine súıensek, kepildendirilgen tegin medısınalyq kómekke 451 mlrd teńgege jýyq qarajat jetispeıdi. Stasıonarlyq kómekke 61 mlrd teńge, konsýltatıvtik-dıagnostıkalyq qyzmet úshin 51 mlrd teńge, ambýlatorlyq deńgeıde dári-dármekpen qamtamasyz etý salasyna qosymsha 41,9 mlrd teńge, onkologııalyq aýrýlardy emdeý qyzmetine 37 mlrd teńge qajet.

Oblystyq densaýlyq saqtaý basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Ardaq Kúzekovtyń aıtýynsha, óńirdiń densaýlyq saqtaý salasyn qarjylandyrýǵa 2 mlrd.-qa jýyq teńge jetispeıdi. Máseleniń mánisi – óńir turǵyndardyń ambýlatorlyq-emhanalyq emdeý tarıfine baılanysty. Dárigerler naýqastardy emdeýge bekitilgen eń tómengi tarıfke alańdaýshylyq bildiredi. Basqarma basshysy ózge oblystarda 1 adamǵa ambýlatorlyq-emhanalyq emdeý sharalaryna 945 teńge bólinse, Pavlodar óńirinde 100 teńgege tómen degen salystyrmaly málimet keltirdi.

Árıne, elimizde medısınalyq uıymdarda ambýlatorlyq-emhanalyq emdeý tarıfi durys eseptelmegen soń, óńirler arasyndaǵy tepe-teńdik buzylady. Sarapshylar medısınalyq kómektiń bir túriniń ózi ártúrli tarıfter boıynsha qarjylandyryldy dep otyr. О́ıtkeni, qarjy ár óńirdiń bıýdjetine qaraı bólinedi. Ár óńirdiń múmkindigi, halqynyń sany da ártúrli degendeı. Tarıfterdiń barlyq óńirde birkelki bolýy úshin elimizdegi Saqtandyrý qory Densaýlyq saqtaý mınıstrligine usynys túsirmekshi.

О́ńirdegi tarıfterdiń tómendeýine taǵy bir sebep – ýrbanızasııa deńgeıiniń óte joǵary bolýy. Halyq qalaǵa kóship, aýyldar qańyrap qalýda. Mektepterde bala sany azaıdy. Turǵyndardyń 70 paıyzy qalaǵa kóship kelip aldy. Bul másele bilim berý men densaýlyq saqtaý salasyna da tıimsiz bolýda. Adam sany az aýdandardaǵy medısınalyq mekemeler qarjylandyrýdyń óz deńgeıinde júrgizilmeýinen qıyndyq kórýde. Oblysta 60-tan astam medısınalyq mekeme qyzmet etse, 30 aýrýhana, emhanada memlekettiń úlesi bar. Dári-dármek satyp alý, medısınalyq mekemelerdiń kommýnaldyq tólemderin tóleýge de qarajat jetkiliksiz. Emhanalarda áli kúnge uzynsonar kezek, salalyq dárigerler jetispeıdi. Basqarma málimetinshe, óńirdegi qalalar men aýdandarǵa 20 akýsher-gınekolog, 20 jalpy praktıka dárigeri, 15 anestezıolog dáriger, 15 terapevt, 13 nevropatolog qajet.

Oblys SK «Farmasııa» jelisine dári-dármek jetkizý boıynsha 470 mıllıon teńge qaryz. Eń tómengi tarıf pen qarjylaı qoldaýdyń joqtyǵy emhana, aýrýhanalardyń kommýnaldyq tólemderine de áserin tıgizgen. Bul salanyń da qaryzy qordalanyp qalǵan. Eń tómengi jalaqy alatyn medısına qyzmetkerlerine 642 mıllıon teńge tólenbegen. Sondyqtan, densaýlyq saqtaý basqarmasy MÁMS basshylyǵy máselege naqty nazar aýdarady degen úmitte.

 MÁMS qory dırektorynyń orynbasary Álııa Tóljanovanyń aıtýynsha, qazir qor tarıfti qaıta qaraý jóninde jumys isteýde. Kelesi jyldan bastap, tarıfterdi barlyq medısınalyq uıymdar úshin teńestirý saıasaty qolǵa alynady.

Al, «Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qory» AQ basqarma tóraǵasy Aıbatyr Jumaǵulovtyń málimdeýinshe, oblystyń medısınalyq uıymdaryn qarjylandyrý ótken jylmen salystyrǵanda bıyl 13,8 paıyzǵa ósken. Eńbekaqysy tómen sala qyzmetkerlerine jalaqysy úshin 1,5 mlrd teńge qarastyryldy. 1 maýsymnan bastap qosymsha taǵy 3 mlrd teńge bólingen. Turǵyndarǵa medısınalyq kómek kórsetý úshin qansha qarjy kerek? Eger MÁMS júıesin engizbese, bıýdjet qarjysy densaýlyq salasyn qarjylandyrýǵa jete me? Osy tektes saýaldar da az emes. Iá, ult densaýlyǵyn saqtaý – memleket jaýapkershiligi. Densaýlyq saqtaý salasy da qarjylandyrý kózinsiz alǵa basa almaıdy. Muny MÁMS aıqyndaı tústi.

 Sarapshylardyń zertteýinshe, MÁMS tolyq engizilgen soń emhana, aýrýhanalarda qyzmet kórsetý sapasy jaqsaryp, dárigerlerdiń de jaýapkershiligi arta túspek. Olaı bolsa, jańa júıe elimizdiń densaýlyq saqtaý salasyn qarjylandyrý deńgeıin arttyrady dep seneıik.

 

Pavlodar oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Qyzylorda: Oblys ákimi ortalyqqa bardy

Aımaqtar • Búgin, 14:39

Jekpe-jek: Qaırat Ahmetovtiń qarsylasy anyqtaldy

Kásipqoı boks • Búgin, 13:38

Aýyldaǵy jurt áli senbeıdi

Qoǵam • Búgin, 13:23

Jambyl jerindegi júıesiz jumystar

Aımaqtar • Búgin, 13:13

Eriktilerge el alǵys aıtty

Aımaqtar • Búgin, 11:16

Qazalyda saqtyq sharalary kúsheıtildi

Aımaqtar • Búgin, 10:52

Uqsas jańalyqtar