Rýhanııat • 20 Qańtar, 2020

Tarıh. Tulǵa. Túrkistan

520 retkórsetildi

Túrkistandy jyrlamaǵan aqyn, Túrkistandy zerttemegen tarıhshy, Túrkistan týraly jazbaǵan qalamger kemde-kem. Bul – kóne shahardyń bizdiń halyqtyń júreginde aıryqsha orny bar ekeniniń belgisi. Búginde kúlli el Túrkistannyń jańa dáýiriniń bastaýynyń kýágeri bolyp, erekshe súısinip jatyr. Kún saıyn, aı saıyn ózgerip, Tolaǵaıdaı ósip jatqan Túrkistan alyp qurylys alańyna aınalǵan.

Kóne qala jarqyraı tústi

2018 jyldyń 19 maýsymynda Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nursultan Nazarbaev Túrkistan oblysyn qurý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Bul sheshim «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrýǵa zor serpin beretin ári táýelsizdik shejiresindegi aıtýly oqıǵalardyń biri boldy.

2019 jyly qarasha aıynda Túrkistanǵa arnaıy kelgen Elbasy Nursultan Nazarbaev tur­­ǵyndarmen kezdesýinde «Táý­el­sizdik alǵannan soń Túr­kis­tan­dy astana retinde qaras­tyr­dym. Biraq ózderińiz biletindeı, jaǵdaı buǵan jol bermedi. Búgin bul qala oblys ortalyǵyna aınaldy, shahardy jandandyrý jumystary júrgizilýde. Barlyq josparlanǵan nysandardyń qurylysy aıaqtalǵannan keıin biz týrısterdiń kóbeıýin kútemiz. Sonymen qatar qosymsha jumys oryndary ashylady. Munyń bári bizdiń halqymyzdyń ómir súrý deńgeıine oń áser etedi» degen bolatyn. Osydan-aq Tuńǵysh Prezıdentimizdiń Túrkistanǵa degen qurmeti joǵary, jospary tereńde bolǵany ańǵarylady.

Al 2018 jyldyń 29 qyrkúıe­gin­degi saparynda Elbasy Túr­kis­tan qalasynda ákimshilik-is­ker­­lik ortalyqtyń kapsýlasyn saldy. Sol tarıhı sátke arnap orna­tylǵan eskertkish tasbelgige Elba­synyń «Kóne Túrkistan jańa Qazaqstannyń shyraıly shaha­ryna aınalady» degen sózi jazyl­dy. Sóz is júzinde júzege asa bas­tady.

 

Túrki memleketteri basshylarymen kezdesedi

О́tken kúnniń bári tarıh. Sol tarıhqa oı jiberip qarasaq, táýel­sizdiktiń tańy atqan shırek ǵasyrdan asa ýaqyt ishinde Tuń­ǵysh Prezıdent ońtústikke elýge jýyq saparyn arnap, jańa kásiporyndar men bir­qa­tar áleýmettik nysandardy iske qosýǵa sebepshi bolypty. Táýel­sizdik jylnamasyn paraq­ta­saq, ońtústikke kelgen saparlaryn­da shetel basshylarymen Shym­kent qalasynda kezdesse, túbi bir týysqan túrki jurtynyń bas­shyla­ryn Túrkistanda qa­byl­­dapty. Oǵan Nursultan Ábish­uly­­nyń muryndyq bolýymen ba­ýyrlas ózbek eliniń basshysy Islam Karımov, Túrkııa eli­niń prezıdentteri Turǵyt О́zal, Súleıman Demırel, Ahmet Nedjdet Sezer, Abdýlla Gúl, Rejep Taıyp Erdoǵanmen kez­des­­ýi kýá.

Elbasy el tutqasyn qolyna alǵan kúnnen bastap Túrkistannyń ulttyq, óńirlik jáne jahandyq aýqym­daǵy bedeli men mańyzyn art­tyratyn sheshimder men shara­lar­ǵa qoldaý kórsetip otyrdy. Túbi bir túrki jurtyn birlik pen yntymaqqa, tatýlyq pen dos­tyqqa shaqyrdy. Máselen О́zbekstan Prezıdenti Islam Karı­movpen kezdesip, «Túrkistan memo­randýmyna» qol qoıǵan 1992 jyly Elbasy: «Budan bylaı túrki halyqtary basshylarymen kıeli Túrkistanda kezdesip turatyn bolamyz» dep, birliktiń basty másele ekenin alǵa tartsa, 1993 jyldyń 10 sáýirinde Túrkııa eliniń prezıdenti Turǵyt О́zalmen birge Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesinde aqsarbas atap, taıqa­zan­ǵa sadaqa saldy.

Elbasy 1995 jyly 13-14 sáýir kúnderi Ahmet Iаsaýı kesenesine arnaıy soǵyp, ony qaıta qalpyna keltirý, jóndeý jumystarynyń barysymen tanyssa, osy jyldyń 17 maýsymdaǵy Túrkııa eliniń Prezıdenti Súleımen Demırelmen kezdesýi Túrkistan topyraǵynda ótti. «Túrkistan túrki dúnıesiniń ortalyǵy» degen tujyrym aıasynda táýelsizdigimizdi tuǵyrly etýdiń mán-maqsatyna toqtaldy. 2000 jyldyń 19-21 qazany aralyǵynda Túrkistan qalasynyń 1500 jyldyǵyna arnalǵan dúbirli is-sharada Qazaqstan Res­pýblı­ka­synyń Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaev pen Túrkııa Respýblıkasynyń Prezıdenti Ahmet Nedjdet Sezer jáne ózge de mártebeli qonaqtar Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesine kirip, onda­ǵy babalar rýhyna taǵzym etti. Baýyrlas eki eldiń basshyla­ry bolashaqta boı kóteretin eńseli meshittiń ornyna tasbelgi ornat­ty. Halyqaralyq ǵylymı-prak­tıkalyq konferensııa ótti. Kon­fe­rensııada: «Túrkistan – ulttyq bostandyǵymyz ben eldigimizdiń aq ordasy. Qazaq halqynyń ult­tyq memlekettiligin dúnıege ákel­gen altyn besik ári ony kemel­den­dirgen ónegeli mektep» dep tujyrym jasady. 2002 jyly 22-24 qazan aralyǵynda Dúnıjúzi qazaq­tarynyń II quryltaıy Túrkis­tan­da uıymdastyrylyp, Elbasy qan­dastardy elge shaqyrdy.

2010 jyly 23 mamyr kúni Túrkııa Prezıdenti Abdýlla Gúl Túrkistan tórinde Elbasyna asataıaq tabys etip: «Siz – uly tulǵasyz. Túrki tildes halyq­tar­dyń kóshbasshysy dep ta­ný­dyń belgisi retinde osy skıpetr­di tabystaımyn» dep tol­ǵana sóılese, 2015 jyly sáýirde Qazaqstanda tuńǵysh ret bol­ǵan Túrkııa prezıdenti Rejep Taıyp Erdoǵandy Memleket bas­shy­sy­nyń ózi qasıetti Túrkistanǵa alyp keldi. Jańadan boı kótergen Áziret Sultan meshitiniń ashylý salta­natyna qatysty.

 

Qurylysy qarqyndy, jetistigi san qyrly

Qazir Túrkistan qalasynyń árbir buryshy, árbir kóshesinde qurylys jumystary júrip jatyr desek, artyq aıtqandyq emes. 2018 jyly 29 qyrkúıekte Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaev Túrkistanǵa arnaıy jumys saparymen keldi. Bul kelistiń jóni bólek boldy. Sebebi ol ózimen birge Úkimet basshysynan bastap, mınıstrler men eldegi alpaýyt kompanııalardyń jetekshilerin de, sheteldik ınves­tor­lardy da erte keldi.

Sol kezdesýde Nursultan Nazarbaev «Túrkistan qalasyn túr­ki áleminiń mádenı-rýhanı orta­lyǵy retinde damytý bo­ıynsha bas jospardyń tujy­rym­damasyn maquldaý» jáne «TURKISTAN» arnaıy ekono­mı­kalyq aımaǵyn qurý týraly» Jarlyqtarǵa qol qoıdy. Túrkistan qalasynda arnaıy máji­lis ótkizip, eli­miz­degi alpaýyt kompanııalar men el Úkimetine Túr­kistandy damytýǵa úles qosý jóninde tapsyrma berdi. Bú­gin­­de Túrkistan qalasynda ál­eýmettik nysandar men ákim­shi­lik maqsattaǵy ǵıma­rat­tar­dyń qurylysy qarqyndy ári eki aýysymmen júrgizilip jatyr. Oblys ákimdikteri men iri kompanııalarǵa 26 nysandy salý mindeti júktelse, 2019 jyl­dyń ózinde birqatarynyń qury­ly­sy aıaqtalyp úlgerdi. Máselen ákimshilik-iskerlik ortalyǵy mańyn­da oblys ákimdiginiń ǵı­maraty (Túrkistan obl.), medıaor­ta­lyq (Almaty qalasy), Nur-Sultan alańy (Nur-Sultan), mýzykalyq mektep (BQO), olım­pıa­dalyq rezervtegi sport mek­te­bi (SQO), halyqqa qyzmet kórsetý orta­lyǵy (Pavlodar oblysy) qurylys jumystary aıaqtalyp, bir­­qa­ta­ry jumysyn bastap ketti. Sondaı-aq rýhanı-mádenı orta­lyq­ta áýendi sýburqaq (Shyǵys Qazaqstan oblysy), amfıteatr
(Mańǵystaý oblysy), neke saraıynyń (Qostanaı oblysy) qu­ry­ly­sy talapqa saı atqa­ryldy. Taıaýda qabyldaý orta­ly­ǵy (Jambyl oblysy) men shyǵys mon­shasy (Qyzylorda oblysy) el ıgiligine berilmek. 900 oryndyq mektep paıdalanýǵa berildi.

Aldaǵy bir-eki jyl kóleminde ózge de ǵımarattar josparǵa saı salynyp, shahardyń ajary arta túsedi. Áýejaı boı kóteredi.

Oblys ákimi О́mirzaq Shókeev óńirdi jan-jaqty damytý jolynda 5 baǵytty aıqyndap berdi. Bular – Túrkistan qalasyn damytý, Túrkistan obly­sy­nyń máde­nı-rýhanı salasyn damytý, aýdan, qala jáne aýyldardy damytý, agroónerkásip keshenin jáne ındýstrııa­lyq aımaqtardy damytý.

О́mirzaq Estaıulynyń tikeleı tapsyrmasymen óńirdiń keshendi damý jos­pary qaıta qaralyp, ózgertýler men tolyqtyrýlar engiz­ildi. Josparlar naqtylanyp, ınfra­qurylymdy jaqsartý baǵytynda tııanaqty jumystar qolǵa alyndy. О́ńir basshysynyń tapsyrmasymen qalanyń eski bóligin damytý máselesi de júıe­le­nip, Túrkistannyń eski shaǵyn aýdandarynyń ınfra­qu­rylymyn damytý, sý jáne gaz, káriz júıe­le­rine jóndeý jumystary bastaldy. Artezıan sýlary tartylyp, aryq-atyzdardan sý aǵa bastady. Kósheler jóndelip, jaryqshamdar ornatyldy. Bul ıgilikterdi turǵyndar kóre bas­tady.

Eń mańyzdysy, byltyr bir aıdyń kóleminde Úkimet tarapynan oblys úshin asa mańyzdy 5 qaýly qabyldanyp, Túrkistan jurtshylyǵyn qatty qýantty. Onyń ishinde ásirese, «Túrkistan oblysyn áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń 2024 jylǵa deıingi keshendi jospary» asa mańyzdy. Bul týraly Túrkistan oblysynyń quryl­ǵa­nyna 1 jyl tolýyna oraı ótkizil­gen baspasóz máslıhatynda oblys ákimi О́mirzaq Shókeev «2018 jyldyń 29 jeltoqsanynda Túrkistan obly­syn damytý jónindegi keshendi jospar beki­tilgen edi. Alaıda jumys ba­ry­synda atalǵan jos­parda kóptegen máseleler qam­tyl­ma­ǵany anyqtalyp, keshendi jos­par­ǵa ózgerister engizip, qaıta bekit­tik. Keshendi josparǵa enip otyrǵan jobalardy iske asyrýdyń Túrkistan obly­sy úshin mýltıplıkatıvtik áseri óte zor. El basshylyǵy tarapynan oblysqa aıryqsha kóńil aýdarylyp otyr. О́ńirge 5 jyl kóleminde baǵyttalatyn qarjy kólemi 1 trln 200 mlrd teńgeden asty» degen bolatyn.

Bir jyl kóleminde Túrkistan oblysy aýyl sharýashylyǵy, qurylys, mádenıet, sport, ınvestısııa tartý jáne ózge de salalarda jetistikterge jetti. Turǵyn úı qurylysyna kelsek, 2019 jyly Túrkistan oblysynda «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda turǵyn úıdi paıdalanýǵa tapsyrý jospary 550,6 myń sharshy metr bolyp belgilense, jyl qorytyndysymen 620,4 myń sharshy metr turǵyn úı, ıaǵnı, 5846 páter el ıgiligine berildi.

 Byltyrdan bastap Túrkistan qala­syn jasyl qalaǵa jáne aýa raıy qolaı­ly aımaqqa aınaldyrý maqsatynda shahar­dyń aınalasynda Jasyl beldeý qa­lyp­tas­tyrý jumystary júrýde. Jasyl bel­deýdiń jalpy aýmaǵy 7700 ga jerdi qu­raıdy. Jalpy oblys boıynsha 2021 jylǵa deıin 3,5 mln kóshet egý jos­par­la­nyp otyr.

Túrkistan oblysyn áleýmet­tik-eko­no­mı­kalyq damytý tur­ǵy­synda azyq-túlik beldeýin qalyp­tastyrý jáne sý nysandary joba­lary iske asyryla bastady. Jańbyrlatyp sýarý boıynsha AQSh-tan 18 birlik sýarý mashınasy jáne 27 aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy satyp alynǵan.

2019 jyly oblysta ónerkásip óni­mi­niń kólemi 370,2 mlrd teńgeni qurap, 2018 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 106,1% qurady. Aýyl sharýashylyǵynyń jalpy ónim kólemi 447,5 mlrd teńgeni qurasa, ınvestısııa kólemi 248,9 mlrd teńgeni qurady. Bólshek saýda kólemi 119,5 mlrd teńgeni qurap, tasylǵan júk aınalymy 2018 jyldyń sáıkes kezeńinen 4,8%-ǵa artty. Jolaýshylar 773,5 mln adamdy qurap, aldyńǵy jyldan 5,6%-ǵa artty. Osy derekterden-aq óńirde serpilis bar ekeni ańǵarylady.

 

Túrkistan rýhanııatyn serpiltetin 4 baǵyt

Oblys ákimi О́mirzaq Shókeev oblystyq máslıhattyń sessııasynda Túrkistannyń 4 ıdeolo­gııa­lyq baǵytyn jurt­shylyq­qa jarııalady. Olar: Túr­kis­tan­dy túrki áleminiń eń iri zııarat jáne týrızm ortalyǵyna aınaldyrý; Túr­kistandy álemdik deńgeıdegi qolóner jáne sheberler ortalyǵyna aınaldyrý; Túrkistan – Uly Jibek jolynyń bo­ıyndaǵy iri saýda ortalyǵy; Qoja Ahmet Iаsaýı – rýhanı tulǵa.

Bul ıdeologııalyq ustanymnyń bi­rin­­shi basymdyǵyna sáıkes, osy qalaǵa kelgen árbir adam kúlli Qazaq mem­le­ke­ti­niń ba­synan ótken tarıhı oqıǵa­lar­dan maǵ­lu­mat alatyndaı bolýy tıis.

Ekinshi, ıdeologııalyq baǵyt bo­ıynsha búginde Túrkistanda qolóner orta­­ly­ǵy­nyń qurylysy josparǵa engizildi. Aldaǵy ýa­qyt­ta qazaq hal­qy­nyń umyt qal­ǵan qolóneri men zer­gerlik óneri, ulttyq qundylyqtary men kásip túrleri qaıta jandanyp, iri ká­sip­oryn­dar ashyla­dy.

Úshinshi, ıdeologııalyq baǵyt boıynsha Túrkistan órkenıet, saý­da jáne óndiris ortalyǵy retinde damıdy. Túrkistan toǵyz joldyń torabynda ornalasqan iri saýda ortalyǵy bolǵan shahardy iri saýda, óner, týrızm ortalyǵyna aınaldyrýdyń keshendi tetikteri daıyndalady.

Tórtinshiden, «Qoja Ahmet Iаsaýı – rýhanı tulǵa» baǵyty boıynsha da Túrkistanda res­pýb­lıkalyq jáne ha­­lyq­aralyq deńgeıdegi is-sharalar qol­ǵa alyn­baq. Elbasy tapsyrmasy bo­ıynsha jańa Túrkistanda Iаsaýı mýzeıi salynbaq. Bul murajaıda ǵu­la­ma men onyń shet memleketterdegi shá­kirt­te­riniń eńbekteri qoıylady. Iаsaýı feno­me­nin joǵarylatý, atyn asqaqtatý arqyly ǵylymdy ǵana emes, týrızmdi de da­mytýǵa múmkindik bar.

Tarıhı Jarlyq shyqqan 2 jylǵa jýyq ýaqyt ishinde Túrkis­tan damý­dyń jańa satysyna qadam basty. Ejelgi Turan órkenıetiniń murageri, Eýra­zııa­nyń eń tańdaýly shaharlarynyń biri endi álemdik órkenıet ortalyǵy retinde qaıta jańǵyrýǵa bet aldy. Qadamy sátti bolǵaı! Jasa, Túrkistan!

 

Beısenbaı TÁJIBAEV,

Nur Otan partııasy Túrkistan oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Búgingi jańalyqtar (27.02.2020)

Vıdeo • Búgin, 18:45

Basylym basshylary - Erkin QYDYR (1962)

Basylym basshylary • Búgin, 17:05

Karateshiler Aýstrııada aıqasady

Sport • Búgin, 16:26

Almatyda sel júrý qaýpi joq

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Biz birgemiz: Aleksandr Baraev

Vıdeo • Búgin, 13:52

Álemniń 50 elimen jumys isteıtin oblys

Qazaqstan • Búgin, 12:58

Uqsas jańalyqtar