Rýhanııat • 21 Qańtar, 2020

Terezeden qarama...

2525 retkórsetildi

Eh, qańtar! Qańtar!..

Ata-babalarymyzdyń seni nege bu­laı ataǵanyn endi ǵana túsinip kele jatqandaımyn.

Jol ústi jyp-jyltyr muz. Kún qaqap tur. Aınala ap­paq tuman.

Shybyn jandy shúberekke túıip, rólge ázer ıe bolyp kelem. Aıaq astynan dońǵalaq bult etip ońǵa, ıá bolmasa, solǵa bura tartyp, tizgin bermeı ketse, qudaı saqtasyn, ne is­terińdi bilmeısiń. Sasqa­laqtap tejegishti kilt basa qoısań, mashınanyń shyrkó­belek aınala jóneleri anyq.

Eh, qańtar! Qańtar!.. Seniń atyń mynaý jurtqa: «Kún sýytty. Qys qaharyna mindi. Esiń bolsa, endi at-shanańdy, kóligińdi qańtar! Alys jolǵa shyqpa. Abaı bol!» dep tur-aý!

Kóńil shirkin, taǵat tappaı, tań bozynan saparǵa shyqqan ózimdi ózim aıamaı kinálap kelem. Áıtse de, áýpirimdep Qordaı asýynan ótken soń, kún qabaǵy ashylyp, sup-sur dúnıeniń jabyǵynan jaryq syǵalaı bastady. Birte-birte tuman da seıilip, jol ústi jipsidi.

«Shalqardyń» radıotolqyndary áýeletken halyq áni kóńilimdi kóterip, onsyz da jyp-jyly kóliktiń ishine terezeden quıylǵan kún sáýlesi jaı­mashýaq kóktem lebin ákelgendeı.

Kenet jol jıegin boılap, aıaǵyn nyq basyp, asyqpaı adymdap bara jatqan bir kisi kórindi. Ústindegi qarakók tús­ti kýrtkasynyń arqasyndaǵy aq jo­laqqa jazylǵan «Kúzet» degen jazý ba­dyra­ıy­p alystan kózge túsedi eken. Iy­ǵynda shaǵyn ǵana jol qapshyǵy bar.

Jyp-jyly kóliktiń ishinde kóńilim shalqyp, án tyńdap kele jatqan meniń sanama: «Qandaı tamasha kórinis, – degen oı keldi. – Aqsireý qardy syqyrlata basyp, asyqpaı adymdap bara jatqan eńbek adamy óz kúshine ózi senimdi, óz tirshiligine uqypty!..»

Mashına jaqyndaı bergende ol qolyn kóterdi. Men tejegishti aqy­ryn basyp, áýdem jerge ótip baryp toqtadym. «Ala keteıin».

Ol mashınanyń artynan júgirip, entigip kelip esikti ashty. «Andaǵy aýylǵa deıin ala ketińizshi!..», dedi al­dyńǵy jaqqa qaraı qolyn sermep. Sýyq sorǵan jaǵy ázer ıkemge kelip turǵan sııaqty. Men basymdy ızedim.

Onyń óńi qap-qara bolyp tútigip, endi bolmaǵanda úsip ketýge az-aq qalypty. Mashınanyń artqy oryn­dyǵynda eki ıyǵy dir-dir etip, arqasy qýshıyp oty­ryp: «Bizge keletin kólik búgin bu­zy­lyp qalypty...», dedi.

Dalada áli de aıaz qutyryp, jel ysqyryp turǵanyn sezdim. Qys ortasynda ystyqtap, jaılaýǵa shyqqandaı shalqyp otyrǵan kóńilimniń hoshy mynaý janǵa jaıly japondyq kóliktiń arqasynda ekeni esime tústi.

Kenet kóz aldyma qysta jyly, jazda qońyrsalqyn kabınettiń úl­ken terezesinen shaǵyn qalanyń bas dańǵylyna qarap, kóńili toıattap tu­ratyn jap-jas azamattyń beınesi elestedi.

«Eh, qańtar! Qańtar!» dedim álde­kimge muń shaqqandaı bolyp.

Sodan soń, soltústik oblystaǵy aýdan­dardyń birinde ákim bolyp qyz­met isteıtin nemere inime jol-jóne­keı: «El tirshiligine eshqashan da terezeden qaraýshy bolma», dep sms hat joldadym.

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

Uqsas jańalyqtar