Qoǵam • 23 Qańtar, 2020

Balqash: baq pen sor

691 retkórsetildi

Biz Balqash kóli týraly ne bilemiz? Aıdynnyń kólemi jaǵynan álemdegi iri sý qoımalarynyń ishinde on tórtinshi orynda turǵanyn, Azııa qurlyǵyndaǵy úlken 4 kóldiń biri ekenin nemese Qazaqstandaǵy Kaspıı men Aral teńizderinen keıingi úshinshi sý qory ekenin aıtamyz...

Sondaı-aq Balqash kólinde muhıttar men teńizderge tán gıdrografııalyq ataýǵa ıe erekshe sý bólikteri bar eken. Mysalǵa, Saryesik túbegi kóldi ekige bólip jatyr. Batys bólikte birneshe shyǵanaq ornalasqan, olar Saryshaǵan, Qashqanteńiz, Qaraqamys, Shepek, Balaqashqan, Aqmetsý dep atalady. Al shyǵys bóliginde Kúzkól, Balyqtykól, Qarashaǵan sııaqty onǵa jýyq shyǵanaqty tuzdy sý shaıyp jatyr. Kól aýmaǵynda irili-usaqty araldar da kóp. Batys jaǵalaýyna jaqyn mańda Basaral, Tasaral, Ortaaral, Aıaqaral, Oljabekaral degen ataýǵa ıe araldar toby ornalassa, shyǵys tustan Baıǵabyl, Balaı, Shaýqar, Keńtúbek, Qorjyntóbe araldary kózge shalynady. Jalpy Balqash sý basseıni aýmaǵyndaǵy aral sany qyryq úshke deıin jetedi eken. Al Saryesik túbegi Uzynaral buǵazyna jalǵasyp bitedi. Aıtpaqshy, osy buǵazdy Almaty – Nur-Sultan qalasy baǵytyndaǵy áýe jolynda nemese Taldyqorǵannan elordaǵa deıingi áýe saparynda ushaq terezesinen kórip, tamashalaýǵa bolady. Osy buǵaz aýmaǵyndaǵy sýdyń tereńdigi 6 metrge deıin jetse, búkil kól sýynyń ortasha tereńdigi 5,8 metr bolatyny ǵylymda zerttelip, anyqtalǵan.

Al endi munyń bárin nege aıtyp otyrmyz?

Adamzat tabıǵattyń osy erekshe jaýharynan aıyrylyp qalýy múmkin... Biz Balqash týraly bárin bilgenimizben, kól sýynyń jyl ótken saıyn tartylyp, Qazaqstanǵa jańa ekologııalyq qater tónip kele jatqanynan habarymyz shamaly bolyp otyr.

...Qazaq mundaıda «Aıtqan jerden aýlaq» deıdi. Alaıda, qorshaǵan ortaǵa qatysty máselede únsiz qalýǵa bolmaıdy. Onyń ústine biz ekologııa problemasynan orasan zııan shekken elmiz. Joıylyp ketýge shaq qalǵan Aral teńiziniń jaǵdaıy Qazaqstan túgili, álemniń aqyly oıaý jurtyn áli de alańdatady. Oraǵytyp otyrǵandaǵy aıtpaǵymyz – Balqash kóliniń búgingi máselesi. Bul jaǵdaıdy jiti talqylap, bir jaqty qylmasaq, erteń kesh bolýy múmkin. Onyń ústine qazir Balqash kóliniń ekologııalyq qaýpin anyqtap, Úkimet nazaryna usynyp otyrǵan arnaıy mekeme joq eken. Ekologtar da sońǵy 14 jyl kóleminde kólge qatysty keshendi zertteý jumysy júrgizilmegenin aıtady. Al Balqash kóliniń sý kólemi teńiz deńgeıimen salystyrǵanda 342,8 metrge deıin tómendegen. Bul da 2012 jylǵy derek. Jalpy, sońǵy 2 000 jyl boıy teńiz deńgeıinen 346 metrdeı joǵary qalpynan aınymaǵan kóldiń tereńdigi ótken ǵasyrdyń 60-jyldarynan bastap tómendeýge bet alypty. Qazir sýdyń deńgeıi burynǵy erneýinen 3-4 metrge deıin quldılaǵany aıtylady. Úreıli úrdis adam kózine kórinbegenimen, birtindep úlken ekologııalyq qaterge ákeletin problemaǵa aınalyp keledi. Sýdyń azaıýyn kóldiń batys bóligi men shyǵys bóligin qosatyn Uzynaral buǵazynyń jalańashtanyp kórine bastaǵanynan da baıqaýǵa bolady eken.

– Bizdiń deregimizshe, ótken 50 jyl aralyǵynda Balqash kóliniń aýmaǵy edáýir qysqarǵan. Iаǵnı, qazir kól sýynyń tartylýy qarapaıym adamnyń ózine kórine bastady. Jalpy, Balqashtyń sý mólsheri syrtqy kózderge, aǵyp kelip qosylatyn ózenderdiń aǵynyna qatysty ózgerip otyrady. Jetisýdaǵy jyltyrap aqqan jylǵanyń bári Balqashqa kelip quıady degenmen, kól sýy negizinen Ile ózeni arqyly keletin sýǵa táýeldi. Naqty aıtqanda, jyl saıyn Ile arqyly qansha kólemde sý qosylady, Balqashtyń aýmaǵy da sonshalyqty tolyǵyp turady. Demek, kól kóleminiń sońǵy jyldary kúrt qysqarýynyń sebebin Ile ózeniniń bastaýynan bólinetin sýdyń kemýinen izdeý kerek. Ázirge sý tapshylyǵynyń aldyn muzdyqtardan erigen sý kólemi alyp tur. Alataýdaǵy muzdyqtar máńgilik emes, jyldar óte erip taýsylyp, Ileniń tabany qurǵaı bastaǵanda ǵalamdyq ekologııalyq apat oryn alady, – deıdi «Tabıǵat» ekologııalyq odaǵynyń basshysy Mels Eleýsizov.

Balqashqa Ileden ózge Jetisýdyń taǵy birneshe ózeni qosylady. Ile Altaýy men Jońǵar Alataýynyń túıisken tusynan bastaý alatyn Qaratal, Aqsý, Lepsi ózenderi de kóldiń oń jaǵalaýyna jetip quıylady. Biraq, Ile ózeniniń orny bir tóbe eken. Balqashtyń erneýinen tómendemeýine ejelden beri osy Ile sýynyń toqtaýsyz qosylýy sep bolyp otyr. Iаǵnı, Ile – Balqashtyń kúretamyry ispetti. Al Ileniń ózi bastaýyn Qytaı elinen, naqtysy shyǵys Tıan-Shan taýynan alatyn Tekes, Kúnes atty ózenderdiń qosylýynan alady. Áýelgi núktesinen beri qaraı aǵyp,1439 shaqyrymǵa sozylatyn arnaly ózen Qazaqstan shekarasyna jetkenshe Shyńjań ólkesin sholyp ótedi. Al Ileniń Qazaqstan aýmaǵyndaǵy uzyndyǵy 802 shaqyrym shamasynda.

1

Bul jerdegi másele Ile sýynyń kúrt azaıýyna qatysty bolǵandyqtan, Balqash problemasynyń týyndaýyna kórshi el de jaýapty bolýy kerek. О́ıtkeni, Qytaıdaǵy halyq sanynyń ósýi Shyńjań aımaǵyndaǵy turǵyndar úlesiniń artýyna da ulasyp otyr. Sol sebepti aýmaqtaǵy egistik sharýashylyǵy men óndiris oryndarynyń kóbeıip, sýǵa degen suranysty ondaǵan esege ósirip jibergen. Bul Ileden aqqan sýǵa túsetin artyq salmaq. Máselen, halyqaralyq sarapshylar Qytaıdaǵy sý tutynýdyń mólsherin 555 mlrd tekshe metrge deıin jetkenin aıtyp, bul qajettiliktiń aldaǵy 10 jyl ishinde 818 mlrd tekshe metrge deıin ósetinin boljap otyr.

Ekologtar sııaqty geograftar da Balqash kóliniń arnasynan alystaýy topyraqtyń tuzdanýyna, oazısterdiń qurǵaýyna ákeletinin aıtady. Munyń saldarynan aımaqtaǵy tabıǵı balans buzylyp, adam densaýlyǵyna da qaýip tóne bastaıdy eken. Al aýmaqtaǵy gıdrologııalyq tepe-teńdiktiń saqtalmaýynan qurǵaqshylyq paıda bolýy múmkin. Bul basty ekologııalyq qater – Alataý jotalaryndaǵy muzdyqtardyń jappaı erýine sebep bolýy da ǵajap emes. Aıtpaqshy, qazir transshekaralyq ózenderdegi aǵyn qýatyn osy muzdyqtardan bólingen sý mólsheri azaıtpaı, rettep tur.

– О́kinishke qaraı, biz Balqash kóliniń kóz aldymyzda joıylyp bara jatqanyna kýá bolyp otyrmyz. Kóldiń kólemi 4-5 metrge azaıǵanyn aıtý kúlkili bolýy da múmkin, biraq, onyń ekologııalyq sıpaty jaqyn jyldary sezile bastaıdy. Balqash faýnasynyń ózgerýi aınaladaǵy tirshilik ataýlyǵa keri áserin tıgizedi. Bul elimizdiń eki úlken oblysynyń aýmaǵyndaǵy turǵyndardy ekologııalyq apatqa soqtyrady. Onyń ústine adamzat Aral teńiziniń joıylý belgilerine kóz jumyp qaraǵandyqtan odan aıyrylyp qaldy. Demek, bul ekologtar ǵana emes, búkil kózi ashyq adam dabyl qaǵatyn másele, – deıdi geografııa ǵylymdarynyń kandıdaty, «Ekologııa problemalaryn zertteý» ǵylymı zertteý ınstıtýtynyń qyzmetkeri Aıjan Ysqaqova.

Ǵalymdardyń janaıqaıynda mán bar. Esepteýler boıynsha bıyl Qytaı shekarasy arqyly aǵyp ótip jatqan sýdyń jyldyq mólsheri 81,6 tekshe shaqyrym shamasynda bolmaq. Al 2030 jyly bul kórsetkish 72,4 tekshe shaqyrymǵa deıin kemýi múmkin. Demek, biz kún ótken saıyn sý máselesinde Qytaıdan jeńilis taýyp, ishki qajettilikti óteýge ketetin shyǵyndy aqtaı almaıtyn kúıge túsetinimiz anyq. Iаǵnı, ǵalymdar men tabıǵat janashyrlary qaqqan dabyl endi saıası sıpat alýy kerek sııaqty.

– Balqash kóliniń tartylýyn qazir jáı kózben qarap ta baıqaýǵa bolady. Elordadan Almatyǵa ushaq arqyly ushqan kezde Balqashtyń ústimen ótemiz ǵoı, ashyq kúnde qarap otyrsańyz kóldiń ortasynda uzynsha aral sulbasyn baıqaısyz. Qyzyǵýshylyqpen surastyrsam, bul kóldiń batysy men shyǵysyn bólip turǵan Uzynaral buǵazy eken. Derekterdi aqtaryp otyryp, 1960 jyldary kól betinen buǵazdyń az bóligi ǵana kórinetindigi jaıly málimet taptym. Demek, arada ótken ýaqytta Balqashta úlken aral paıda bola bastaǵany anyq. Men osydan 3-4 jyl buryn bul máseleni kóterip, sol kezdegi Energetıka mınıstri V.Shkolnıkke ashyq hat jazǵan edim. О́kinishke qaraı, energetıkalyq damý jolyndaǵy qyzý naýqan ekologııa máselesine kóńil bólýge mursha bermedi me, álde ekologııalyq problemalardy taldaýmen aınalysatyn mamandardyń biligi jetpedi me, Balqash máselesi joǵary minberden aıtylmaı qaldy. Árıne, Balqash problemasy bir kúnde sheshile salatyn ońaı sharýa emes. Sosyn, bul jerdegi problemany sheshýge Qazaqstan qansha múddeli bolǵanymen, transshekaralyq ózenderge kelgende Qytaımen sanasýǵa májbúr bolyp otyrǵanyn da eskerýimiz kerek. О́ıtkeni, kól sýynyń azaıýyna bastaýyn kórshi elden alatyn Ile ózeniniń aǵyny báseńdegeni birinshi yqpal etip otyr. Kól deńgeıiniń qalypty turýy úshin qajet sýdyń 80 paıyzǵa jýyǵy syrttan quıylady eken. Onyń ishinde negizgi úles Ile ózenine tıesli. Al Ileden aǵatyn sýdyń 30 paıyzy ǵana Balqashqa jetedi. Demek, sýdyń 70 paıyzy Qytaı aýmaǵynda qalýda. Derek boıynsha, shyǵystaǵy kórshimiz jyl saıyn ortaq ózennen alatyn sý mólsherin kóbeıtip keledi. Qazir Ile sýyn tutynatyn Shyńjań aımaǵyndaǵy turǵyn halyq sany 3 mln adamǵa jetken. Bul ólkede aýyl sharýashylyǵy da qarqyndy damı bastaǵan. Az ýaqyt ishinde sýarmaly egistik kólemi 2 mln gektarǵa deıin kóbeıgen. Bir derekterde osy alqaptyń 1 mln gektary sýarmaly jer ekeni aıtylady. Iаǵnı, Qytaıda tabıǵı sý kózin tutyný da qarqyndy. Budan Ileden alynatyn sý mólsheri kóbeıgen saıyn, Qazaqstanǵa keletin sý kólemi kemı beretinin paıymdaýǵa bolady. Demek, biz tez arada Qytaı elimen aradaǵy transshekaralyq ózenderdiń máselesin sheshýimiz kerek. О́tkir problemaǵa Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev mán beredi dep oılaımyn, – deıdi belgili saıasattanýshy, Prezıdent janyndaǵy Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń múshesi Erlan Saıyrov.

Jalpy, Balqash problemasy bıik minberlerden aıtylýdaı-aq aıtylyp júr. Jaqynda Almatyda ótken Ortalyq Azııadaǵy sý resýrstaryn basqarý máseleleri boıynsha halyqaralyq konferensııada «Kazgıprovodhoz» ınstıtýtynyń dırektory Anatolıı Rıabsev transshekaralyq ózender máselesin sheshýde Qazaqstannyń utylyp otyrǵanyn aıtqan bolatyn. Osy jıynda Qazaqstan, О́zbekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan, Túrkimenstan ǵalymdarynyń Aral basseıni men Balqash kóline tóngen qaýip jaıynda ortaǵa salǵan zertteýleri bólek taqyryptyń enshisinde. Al Anatolıı Rıabsevtiń boljamynsha, Qytaı óz múddesi úshin Qazaqstan usynǵan qujatqa qol qoıyp, Iledegi sý mólsheri kóbeıgen kúnniń ózinde aǵyndy sýdyń tolyqtaı Balqash kóline jetýi kúmándi eken.

О́ıtkeni Ile ózeniniń qazaqstandyq bóligindegi ózen arnasy qoqys pen sazǵa tolyp, jaǵalaýdy sý jyryp jatyr. Qazirdiń ózinde Ileden aqqan sýdyń birshamasy aýa jaıylyp, topyraqqa sińip ketýde. Mundaı jaǵdaıdan keıin Ileniń sýy Balqashty qoıyp, Qapshaǵaı sý qoımasyna da tolyq jetpeıtin kórinedi. «Bul máseleni Qytaı ilgeride sheship alǵan. Qazir ondaǵy kez kelgen ózenniń jaǵalaýy bekitilgen. Olar sý jaıylatyn jaǵalaýdy, tipti sazdaýytty arnalardy da betondap tastaǵan. Gıdrotehnıkalyq jumystardy saýatty júrgizýdi Qytaıdan úırenýimiz kerek» degen edi «Kazgıprovodhoz» ınstıtýtynyń dırektory.

Osy jerde Ile ózeniniń jaǵasyn bekitý men arnany tazalaý jumystary Almaty oblysynyń aýmaǵynda da júrip jatqanyn aıtýymyz kerek. Bul iske 2014 jyldan bastap mańyz berile bastady. Nátıjesinde Balqashqa quıatyn Ile, Qaratal ózenderiniń arnasyna turaqty baqylaý jasap otyratyn melıoratıvti jasaq quryldy. Qazir búkil jumys «Qaratal MMO» mekemesiniń baqylaýynda. 2014 jyldyń ózinde Qaratal ózeniniń Balqashqa quıatyn saǵasy jańartylyp, 12,5 shaqyrymdyq jańa arna qazylǵan. Bul kólge qosylatyn sý kólemin arttyryp, buryn sý basyp jatqan 10 myń gektar alqapty jaıylymdyq jer úshin paıdalanýǵa múmkindik beripti.

– Jyldan jylǵa aýa raıynyń ózgerýine baılanysty Ile jáne Qaratal ózenderiniń arnasynda batpaqtaný paıda bolady, saǵalary qaıyrlanyp bitelýde, sonyń saldarynan Balqash kóline baratyn ózektiń qalypty sý ótkizýine kedergi keltirýde. Budan shabyndyqtar men jaıylymdar batpaqtanyp, jaqyn jatqan eldi mekenderge sý basý qaýpi tónedi. О́zen arnalaryn tazalap, sý aǵynyn jaqsartý úshin oblys ákimdigi jyl saıyn gıdrotehnıkalyq jáne basqa da sharalardy ótkizýge qarjy bólip otyr. 2019 jyly oblystyq tabıǵatty qorǵaý is-sharalar jospary sheńberinde bıýdjetten bólingen 398,4 mln teńge maqsatty túrde ıgerildi, – deıdi oblystyq Tabıǵı resýrstar jáne tabıǵatty paıdalanýdy retteý basqarmasy basshysynyń orynbasary Qanat Dáýletııaruly.

Aıtpaqshy, jaǵyrapııalyq jaǵynan alǵanda Balqashtyń teńiz deńgeıinen 340 metr bıiktikte ornalasqanyn mektepte oqydyq. Kóldiń jalpy uzyndyǵy 600 shaqyrymǵa deıingi aýmaqty alyp jatqanyn, shyǵysqa sozylǵan eni 9-19 shaqyrym jáne batysqa qaraıǵy eni 74 shaqyrymǵa jetetinin de qazirgi oqýshylar jatqa soǵýy tıis. Tipti, kól sýynyń 58 paıyzy tushy ári taıazdaý keletinin, bul negizinen batys bólikke tán ekeninen de habardarmyz. Al Balqashtyń shyǵys jaǵalaýyndaǵy sýdyń tuzdylyǵy óte joǵary jáne arnasy tereń keletinin de este saqtaıyq. Bolashaq býyn da osyny bilýi shart. Alaıda, munyń barlyǵyn keleshek urpaq aıtaqyr daladaǵy tuzdy shuńqyrǵa qarap, tarıh oqýlyǵynan ǵana oqyp otyrmaýy kerek...

 

Almaty oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar