Qoǵam • 23 Qańtar, 2020

Ustazdyń aldyn kespeıdi

130 retkórsetildi

Kópke topyraq shashqymyz joq, biraq qoǵam qaıratkerleri retinde atalyp júrgen maqtaýly muǵalimder arasynda arakidik bolsa da attaryna kir keltirip júrgender kezdesedi. Alqaly jıynda qarjy polısııasy men prokýratýra qyzmetkerleri sybaılas jemqorlyq kóbine bilim oshaqtarynda kezdesetinin jasyrmaıdy. Tipti, Elbasynyń ózi birde mektepke eden jýýshy qabyldaıtyn bolsa, odan para dámetetin dırektorlar bar ekenin atap kórsetip, buǵan jol berýge bolmaıtynyn qatań eskertti. Bálkim, buǵan qoǵamnyń ár salasyndaǵy at tizginin ustaǵan ıgi jaqsylardyń da úlesi bar shyǵar. О́ıtkeni olar muǵalimdi balasy mekteppen qoshtasar kezde nemese nemeresi bastaýysh synypqa bararda ǵana eske túsiredi. Mine, qoǵamnan osylaı bólektenip qalǵandyqtan ba, mektep oqshaýlana berdi. Tipti, ondaǵy tirshilikti baǵamdaý men baıyptaýdan qalǵandaımyz. Nege? Onyń birqatar sebep-saldary bar.

Saraptap kórelik. Toqsanynshy jyl­dary kúnkóris qamymen kóptegen muǵa­lim basqa salaǵa aýysyp ketti. Mektepte óz mamandyǵyn sheksiz súıe­tinder ǵana qaldy. Bos oryndarǵa bu­ryn aýyldyq keńesti, keńshardy basqar­ǵandar, zootehnıkter, agronomdar, ınjenerler, esepshiler keldi. Mektepti basqarýdy aýyl ákimine júktedi. Biraz muǵalim ala qapshyq súıretip, bazar jaǵalady. Sirá, tabysy jaqsy boldy-aý shamasy, solardyń mektepke qaıta oralǵandary shamaly. Al agronomdar men zootehnıkter bıologııadan, býhgalterler matematıka men  geometrııadan, tamaq ónerkásibi mamandary hımııadan, ınjenerler fızıkadan «kózin shyǵaryp, basyn jaryp» sabaq ótip jatty.

Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary jeke­menshik oqý oryndary jaýynnan keıingi sańyraýqulaqtaı qaptap shyǵa keldi. Qolynan kelgenderdiń birazy ınstıtýt, ýnıversıtet ashty. Qoly qys­qalary kolledj uıymdastyrdy. Qa­zir aıtýly ınstıtýttardyń qosymsha kol­ledjderi bar. Buǵan keshegi kúnge deıin sabaqtasyp kelgen «syrttaı oqý» degendi qosyńyz. Jappaı naryqqa kóshý kezindegi osy úrdisten soń arzan oqý aqysymen bilim alǵan muǵalimder mektepterge jumysqa kirip jatty. Meniń ózim ýnıversıtetti syrttaı bitirgen bir týys­ty jumysqa ornalastyrǵanym bar. Ol aǵylshyn tiliniń mamany edi. Bir kúni dırektor habarlasyp tur. «Renjime, ana balańyz aǵylshyn tili turmaq áripterin de bilmeıdi ǵoı», deıdi. Betti bastym. Aǵaıynǵa qyzmet jasap bolmaıtynyn sonda túsindim. Taǵy bir mysal. Keshe ǵana toıdan qaıttym. Taksı júrgizýshisi Shymkent qalasyndaǵy joǵary oqý oryndarynyń stýdenti eken. «Kúndiz oqyp, túnde tabys tabady ekensiń. Jaq­sy ǵoı» dep áńgimege tarttym. «Oı, aǵaı! Qazir teńgeń bolmasa, oqytýshylar sy­naq almaıdy. Sodan ǵoı túndeletip júr­­genimiz», deıdi. Bul jaǵdaı da besene­den belgili. Aqshanyń kúshimen oqý bitirgender jarytyp bala oqyta ma?  Ortasha deńgeıdegi muǵalimnen ortasha deńgeıdegi shákirt tárbıelenedi emes pe? Al oqytýshysyna para berip, baǵa alǵan stýdentten erteń qandaı maman shyǵady? Osynyń ózi muǵalim bedeliniń tómendep ketýine áser etip jatqany jasyryn ba? Álde muny da joqqa shyǵararsyz?

Qazir jastar eń ońaı mamandyq mu­ǵalimdik dep oılaıtyn syńaıly. Buǵan tehnıkalyq mamandyqtardan góri, gý­ma­nıtarlyq, ıaǵnı muǵalimdik oqýǵa qu­jat tapsyryp jatqandardyń kóptigi anyq dálel. Shalǵaı aýdandardaǵy mek­tep­terde hımııa, matematıka, fızıka,­ aǵylshyn tili pánderi muǵalimderi je­tispeıdi. Nege? О́ıtkeni búgingi jas­tar­dyń mundaı qıyn sabaqtarǵa tisi bata bermeıdi. Joǵary oqý oryndaryna túsýshi talapkerlerdiń tómen ball jınaǵandary amalsyzdan muǵalimdik mamandyqty tańdaıtyny da sodan. Al ata-ana bolsa, «balamyz joǵary oqý ornyn bitirse boldy» degen qaǵıda us­tanady. Olarǵa erteń balalary mektepke baryp-kelip júrse bolǵany. Tipti, osy muǵalimdik satydan balalaryn ákim­dikke, joq degende mektep dırek­tor­lyǵyna súıreıtinder de tabylady.  Osydan baryp básekege toly dúrbeleń kezeńde muǵalimdik qyzmetke barynsha daryndy adamdardy tartý ómirlik qajettilikke aınalyp otyr.

Jalaqynyń azdyǵynan, jaǵdaıdyń tómendiginen (páterge qol jetkize almaý­shylyq, kommýnaldyq qyzmetterge je­ńil­dikterdiń joqtyǵy, taǵy basqalar), júk­temelerdiń kóptiginen mektepterde  er muǵalimderdiń úles salmaǵy azaıyp ketkeni de jasyryn emes. Al biryńǵaı qyz-kelinshekter júrgen jerde tárbıe tusaýlanatynyn ǵalymdar jazýdaı-aq jazyp keledi. Máselen, kileń áıel tárbıesindegi  balanyń jasyq bolyp ósetini tájirıbede dáleldengen. Re­seı ǵalymdary áskerge shaqyrylǵan jas­tarǵa tájirıbe jasap kórgende, she­she­­siniń tárbıesinde óskender ózdigi­nen sheshim qabyldaı almaıtynyn, boı­larynda batyldyq ataýly semip qal­ǵanyn anyqtaǵan. Al áke tárbıesinde óskender avtomatty tez meńgergen, jer de qazǵan, tehnıka tilin de az ǵana ýaqytta úırenip alǵan. Sheshe tárbıesindegiler ydys jýýǵa, eden sypyrýǵa, jalpy je­ńil-jelpi jumystarǵa suranǵan.  Mek­­tepte qyz-kelinshekterdiń  shamadan tys kóbeıip ketýi ul tárbıesine, bo­­­la­shaq er-azamattyń minez-qulqyn qa­lyp­­tastyrýǵa, olardyń jigerli bolyp ósý­lerine keri áserin tıgizetini aıtylyp ta, jazylyp ta júr. Osynyń barlyǵy sa­ıyp kelgende muǵalim bedeliniń tó­men­­­deýine aparatyn faktor .

Endi «Pedagog mártebesi týraly» ja­ńa zańnyń tıimdi tustary qandaı bol­maq degen zańdy suraq týady. Ras, jańa zańda áleýmettik kepildikke basymdyq berilip otyr. Endigi jerde bastapqy jarnasyz jeńildetilgen nesıe boıyn­sha turǵyn úı satyp alý múmkindigi bar. Sonymen qatar qyzmettik tur­ǵyn úı jáne jataqhana ıelenýge múmkin­dik qa­rastyrylǵan.  Endigi tusta muǵalimder­diń áleýmettik jaǵdaılaryna qatysty jer­gilikti ákimdikterge quqyq berý má­se­lesi sheshilmek. Aıtalyq, ákimder mu­ǵa­limderge syıaqy, jergilikti bıýdjetten páter bere alady. Muǵalimderdiń ba­lalary balabaqshaǵa kezeksiz ornalas­tyrylady. Aýylǵa barǵan muǵalimder jer ýchas­kelerin alyp, turǵyn úı salyp alýlaryna da jol ashylmaq.

Muǵalim  ataýlyǵa asa unap otyrǵan jańa zańdaǵy jańalyq sol – endi jer­gilikti organdardyń ókilderi muǵalim­derdi ózderiniń qyzmetterine sáıkes kel­­meıtin jumystardy oryndaýǵa máj­búrlemeıdi. Kelisýge bolatyn sııaqty. Biraq...

Ustaz! Muǵalimniń qoǵamdaǵy ekin­shi ataýy – ustaz. Ustaz dep biz kimdi aıtamyz? Árıne, ol bárine de úıretý­shi, jol kórsetýshi, joba silteýshi, mem­leketimizdiń órkenıetti damý saıasa­tynyń myqty nasıhatshysy. Ol óziniń júris-turysymen de, sózimen de, ishki, syrtqy mádenıetimen de – qoǵamda táýel­siz elimizdiń etalondyq beınesi.

Muǵalim senbilikke qatyspasyn deı­miz. Aý, aǵaıyndar-aý, ustaz degen barlyq ıgilik ataýlynyń aldyn­da júrmes pe? Máselen, muǵalim senbilik­ke shyqpaǵan soń, oqýshylar da qolyna kúrek almaıdy. Sonda biz kimdi tárbıelep jatyrmyz? Qoǵamǵa túk te paıdasy tı­meıtin jatypisherdi me?  Osy jerde ustaz óne­ge kórsetip júrse, oqýshy bitken eń­bekke tárbıelenbeı me? Ustazdyń ózi úıinde shirenip jatsa, shákirtterin otan­súı­gishtikke, patrıotızmge, eńbek­súı­gish­tik­ke, uıymshyldyqqa kim tárbıe­leıdi? Jol kórsetetin, jol bastaıtyn ustaz osy tusta buǵyp qalsa, basqasynan ne su­rar­syń?

Jalpy, rýhanı meshel muǵalim oqý­shysyna jaqsy tárbıe bere almaıdy. Abaıdy, Farabıdi, Muhtardy, Sáken­di, Sábıtti, Beıimbetti, taǵy bas­­qa­la­ryn bilmegen ustazdan ulyq adam shyǵa ma? Jaraıdy, atalǵan tul­ǵa­lardy birsydyrǵy bilsin-aq, biraq óner, mádenıet, sport  álemindegi soń­ǵy jańalyqtar men tabystardan maq­rum muǵalim kimge úlgi bola alady? Shá­kirtterimen birge teatrlarda, sta­dıon­darda, klýbtarda otyrǵan ustaz na­­ǵyz ustaz emes pe? Tarıh nemese ólke­taný pániniń muǵalimi shákirtterin tarıhı, kıeli de kórikti jerlerge bastap bara jatsa, munyń ózi tárbıe kózi emes pe?

Qazir kóshe aralap, oqýshylarynyń ata-analarymen, turmys-tirshiligimen tanysyp júrgen synyp jetekshilerin de sırek kóremiz. Osyndaı bir qolaıly sátte óziń turatyn shaǵyn aýdan tur­ǵyndarymen etene tanysý da kerek-aq. Jurtqa kórinbeı, mektepte tyǵylyp júr­gen jannan jaqsy tárbıeshi shyq­paıdy. Ejelgi grek ǵulamalary «Patsha qansha jerden aqymaq bolsa da bala­synyń ustazynyń aldyn kespeıdi» degen eken. О́nege, úlgi kórsetip, urpaqqa ulaǵatty tárbıe berip júrgen ustaz aldyn kim keser?!

 

Sabyrbek OLJABAI,

Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi

 

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar