Úkimet • 24 Qańtar, 2020

2019 jyly 136 myń otbasy muqtajdyq deńgeıinen shyǵaryldy — B.Saparbaev

40 retkórsetildi

Prezıdent Q. Toqaevtyń qatysýymen ótken Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetiniń keńeıtilgen otyrysynda Premer-Mınıstrdiń orynbasary B.Saparbaev Memleket basshysynyń áleýmettik saladaǵy tapsyrmalaryn iske asyrý barysy jáne 2020 jylǵa arnalǵan basymdyqty mindetter týraly baıandady. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmeti habarlady.

B. Saparbaev atap ótkendeı, Prezıdenttiń turǵyndardyń ál-aýqatyn jaqsartý boıynsha tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda 2019 jyly 2,7 mln qazaqstandyqtyń jalaqysy kóterildi. Jańa jyldan bastap 770 myń muǵalim, dáriger, áleýmettik sala, mádenıet, óner, sport jáne muraǵat qyzmetkerleriniń jalaqysy 30%-ǵa ulǵaıtylatyn bolady. Zeınetaqy jáne járdemaqy kólemi orta eseppen 7-20% kóterildi. Osy maqsatta bólingen qarajat ótken jylmen salystyrǵanda 300 mlrd teńgege arttyrylyp, 3,3 trln teńgeni qurady. 555 myń adamnyń borysh júktemesi azaıtyldy, 1,2 mln adamnyń aıyppuly men ósimpuly keshirildi. Bul maqsatqa bıýdjetten 149 mlrd teńge bólindi. 

315 myń otbasy ataýly áleýmettik kómek aldy. Nátıjesinde 136 myń otbasy muqtajdyq jaǵdaıynan shyǵaryldy, 150 myń otbasy ózderiniń jeke qosalqy sharýashylyǵyn damytty, 94 myń adam jumyspen qamtý sharalarymen qamtyldy, 8,5 myń adam óz bıznesin ashty. 

Sonymen qatar 2,2 mln adam ákimdikter men demeýshilerdiń esebinen 80 mlrd teńge kóleminde qosymsha qoldaýǵa ıe boldy. 

Jumyspen qamtý: jumyssyzdyq deńgeıi 0,1%-ǵa tómendedi

Memleket basshysy qoıǵan mindetterdiń biri — turǵyndardy jumyspen qamtýdy qamtamasyz etý, onyń ishinde az qamtylǵan jáne kópbalaly otbasylardy kásipkerlikke tartý, olarǵa úıde jumys isteýge múmkindik berý. О́tken jyly «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasynyń sharalarymen 660 myń adam qamtyldy. Sonyń nátıjesinde 24 myń jańa jumys orny ashyldy, onyń ishinde 65% — turaqty. 58 myń adam shaǵyn nesıe men grant aldy. Halyqqa qolaıly bolý úshin 83 mobıldi jumyspen qamtý ortalyǵy, 54 jekemenshik jumyspen qamtý ortalyǵy tartyldy. Osynyń nátıjesinde jumyssyzdyq deńgeıi 2018 jylmen salystyrǵanda 0,1%-ǵa tómendedi.

Sonymen qatar jumys oryndaryn qurý kartasynyń aqparattyq júıesi engizildi. Eńbek naryǵynyń suranystaryna saı mamandardy daıarlaý úshin kásiptik standarttar bekitildi. Kásipkerlikke keminde 11 myń otbasyny tartý maqsatynda, nesıe mólsherlemesi 6%-dan 4%-ǵa tómendetildi, nesıelendirý merzimi 5 jyldan 7 jylǵa deıin tómendedi. Oqytýsyz grant alý múmkindigi usynyldy. Endi kásiptik oqytý tek jumys berýshiniń ótinimi boıynsha júzege asyrylady.

«Jahandyq ózgeristerge sáıkes, biz 2025 jylǵa deıingi eńbek naryǵyn damytý boljamyn jáne jańa kásipter atlasyn ázirlep jatyrmyz. Elektrondy eńbek naryǵyn, elektrondy eńbek shartyn damytý jalǵasady. Turǵyndarǵa yńǵaıly bolý úshin, áleýmettik eńbek salasyndaǵy barlyq memlekettik qoldaý sharalaryn biz biryńǵaı áleýmettik eńbek baǵdarlamasyna biriktirýdi usynamyz» dedi B. Saparbaev.

Áleýmettik kómektiń jańa tetigi: 200 myń otbasyǵa AÁK tólenedi

Memleket basshysynyń tapsyrmasyna oraı, 2020 jyldan bastap kópbalaly jáne az qamtlyǵan otbasylarǵa áleýmettik kómek kórsetýdiń jańa tetigi engizildi. 1 qańtardan bastap 372 myń otbasyna 17 mlrd teńge kóleminde memlekettik járdemaqy tólendi. AÁE keminde 200 otbasyǵa tólenedi dep josparlanǵan. Eger otbasynda eńbekke qabiletti adamdar bolsa jáne olar usynylǵan jumystan bas tartatyn bolsa, ondaı otbasylarǵa AÁK tólenbeıdi. Sonymen qatar osy aıdan bastap az qamtylǵan otbasylardyń balalary úshin áleýmettik kepildendirilgen paket beriledi. Aldyn-ala málimetter boıynsha, mundaı kómekpen 200 otbasy nemese 600 myń bala qamtylady.

«2020 jyly bizdiń basty mindetimiz – az qamtylǵan otbasylardan keminde 800 myń balaǵa qoldaý sharalaryn kórsetý. Bul maqsattaǵy shyǵyndar ótken jylmen salystyrǵanda 23%-ǵa arttyrylady. Eger 2019 jyly 1 balaǵa 20 myń teńge tólengen bolsa, onda bıyl bul soma 26 myń teńgege deıin kóbeıtiledi» dedi Premer-Mınıstrdiń orynbasary.

2020 jyly keminde 11 myń otbasynyń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartý josparlanǵan. Onyń ishinde keminde 2 myń páter demeýshiler esebinen satyp alynady. Búginde 8 myń páter berilgen. 

Budan ózge, 350-ge jýyq eńbekke qabiletti otbasy jumyspen qamtý sharalarymen qamtylady. 

 

Densaýlyq saqtaý: turǵyndardyń shyǵyny eki ese azaıady

Prezıdenttiń taǵy bir tapsyrmasy – medısınalyq qyzmet kórsetý sapasyn jaqsartý jaqsartý aıasynda halyq densaýlyǵy týraly Kodeks ázirlendi, ol qazir Parlament qaraýynda. Dári-dármektermen qamtamasyz etý tolyq avtomattandyryldy. 1439 call-ortalyǵy jumys isteıdi. Úkimet 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan Densaýlyq saqtaýdy damytýdyń memlektetik baǵdarlamasyn maquldady. Densaýlyq saqtaý salasyna bólinetin qarajat JIО́-ge shaqqanda 3,2%-dan 5%-ǵa deıin arttyrylady. 

«Baǵdarlamanyń basty mindeti – qazaqstandyqtardyń ómir súrý uzaqtyǵyn 73-ten 75 jasqa deıin arttyrý, tehnıkamen qamtamasyz etýdi 73%-dan 100%-ǵa deıin jetkizý, densaýlyq saqtaý salasyna tartylǵan ınvestısııalar kólemin 1,3 trln teńgege deıin jetkizý», — dedi vıse-premer. 

2020 jyldyń 1 qańtarynda MÁMS júıesi iske qosyldy. 15 jeńildikti sanattaǵy azamattarǵa nemese 10 mln qazaqstandyq úshin jarnalardy qarjylandyrý úshin bıýdjetten 317 mlrd teńge bólinedi. Medısınalyq saqtandyrý qorynda 252 mlrd teńge jınaqtalǵan. Osy is-sharalardyń qorytyndysy boıynsha jalpy shyǵyndar 50%-ǵa ulǵaıtylatyn bolady. Dárilik zattarmen qamtamasyz etiletin balalar sany 600 myńnan 3,5 mln-ǵa deıin arttyrylady. Qazirgi tańda tegin dári-dármekpen bes jasqa deıingi balalar qamtylady. Qabyldanǵan sharalardan keıin balalardyń jasy 18 jasqa deıin artady. Halyqtyń shyǵyndary eki esege tómendeıdi. Dıagnostıkalyq kómekti bes ese arttyrý josparlanýda. KT jáne MRT qyzmetteri kem degende eki esege artady.

«О́tken jyly biz Qaraǵandy oblysynda úlken pılottyq jobany júzege asyrdyq. Nátıjeleri jaqsy. Bul jumysty odan ári jalǵastyramyz», — dedi B. Saparbaev. 

Elbasy qorymen birlesip «Qamqorlyq» jobasy júzege asyrylyp jatyr. Osy joba aıasynda 17 ońaltý ortalyǵy salynady.

 

Bilim berý: aýyldyq eldi mekenderdiń 300 myń balasyna qoldaý kórsetiledi

Tamyz konferensııasynda jáne Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda Memleket basshysy bilim berý sapasyn arttyrýǵa erekshe nazar aýdardy. Atalǵan tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda 2019 jyly balalardy balabaqshalarmen qamtý 98%-ǵa deıin ulǵaıdy, oqý baǵdarlamalary 95%-ǵa deıin jańartyldy. Jetim balalardyń 81%-y otbasynda tárbıelenýde. 1 qańtardan bastap 246 myń stýdenttiń stıpendııasy 25%-ǵa ósti. Búgingi tańda stýdentterdiń 50%-y jańartylǵan shákirtaqy alýda.

Sondaı-aq 2019 jyly Pedagog mártebesi týraly zań qabyldandy. Bilim berýdi damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy bekitildi. Sonyń nátıjesinde atalǵan salaǵa bólinetin qarajat mólsheri JIО́-ge 3,8%-dan 7%-ǵa deıin artady.

2020 jylǵa arnalǵan mindetter: 

  • 3 jastan 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi bilimmen 100% qamtý;

  • Baǵdarlamalardy 100% jańartý, 110-nan astam mektep salý (2025 jylǵa deıin – 800 mektep);

  • qala men aýyl arasyndaǵy alshaqtyqty azaıtý úshin NZM tájirıbesin taratý;

  • kásiptik standarttar negizinde kolledjder men JOO-lar baǵdarlamalaryn jańartý.

Elbasy qorymen birlesip «El úmiti» jobasy júzege asyrylýda, onyń aıasynda «Daryn» ortalyqtaryn ashý arqyly aýyldyq jerlerdegi 300 myń balaǵa qoldaý kórsetiledi.

Budan ózge, balalardyń qaýipsizdigin, quqyqtaryn, olardy zorlyq-zombylyqtan qorǵaýdy qamtamasyz etý úshin Ál-aýqat ındeksi engizildi. Joǵary oqý oryndarynyń básekelestigin damytý úshin Úkimettiń jumys toby quryldy. Qazirgi ýaqytta úsh ýnıversıtet jabyldy. Alty ýnıversıtettiń isi sotta qaralyp jatyr. Jeti ýnıversıtet boıynsha jumystar jalǵasýda.

 

«Halyq únine qulaq asatyn memleket»: Úkimettik top 17 óńirde jáne 550 eldi mekende boldy

«Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn iske asyrý aıasynda arnaıy qurylǵan Úkimettik top 8 aı ishinde elimizdiń 17 óńirin aralap, 550 eldi mekenge bardy. Halyqty tolǵandyrǵan negizgi máseleler: tabysty arttyrý, jumyspen qamtý, óz bıznesin ashýǵa qoldaý kórsetý, bilim berý jáne densaýlyq saqtaý qyzmetteriniń sapasyn jaqsartý, mádenıet jáne sport nysandarynyń qyzmetterin paıdalanýǵa múmkindik berý boldy. Joǵaryda aıtylǵan usynystardy eskere otyryp, azamattyq qoǵamdy damytý tujyrymdamasynyń 2025 jylǵa deıingi jobasy ázirlendi. Qoǵamnyń belsendiligin arttyrý, halyqtyń memleketpen baılanysyn nyǵaıtý tetikteri ázirlendi. Volonterler jyly aıasynda 7 baǵyt boıynsha 40-qa jýyq is-shara ótkiziletin bolady. Sondaı-aq, Abaıdyń 175 jyldyǵyn, Ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn, Altyn Ordanyń 700 jyldyǵyn, Uly Otan soǵysyndaǵy Jeńistiń 70 jyldyǵyn atap ótýge daıyndyq jumystary júrgizilýde. Osy is-sharalar úshin kásipkerler men demeýshilerdiń qarajaty tartylatyn bolady.

«Áleýmettik sala boıynsha sizdiń barlyq tapsyrmalaryńyz ýaqytynda ári sapaly túrde jáne Úkimettiń baqylaýymen oryndalady», — dedi B. Saparbaev.

Sońǵy jańalyqtar

Kitaphana kóbeıgen elde qylmys azaıady

Ádebıet • Búgin, 15:14

Zańsyz qarý-jaraq satqandar sottaldy

Qoǵam • Búgin, 12:50

Igerilgen ınvestısııanyń ıgiligi

Aımaqtar • Búgin, 12:37

Taraz: Bilim oshaǵyndaǵy zańsyzdyqtar

Aımaqtar • Búgin, 11:20

Abaıdyń dombyrasy qandaı bolǵan?

Abaı • Búgin, 11:09

Halyqaralyq jıynǵa qatysty

Saıasat • Búgin, 08:15

Jańa kodeks jobasyn talqylady

Saıasat • Búgin, 08:12

Shetelge shyqpaýǵa keńes berdi

Qoǵam • Búgin, 08:04

Saýdakenttiń sharýalary saqadaı saı

Ekonomıka • Búgin, 08:02

«Qarjy pıramıdalary» qaıtyp keldi me?

Ekonomıka • Búgin, 08:01

Depýtattar on bir usynys ázirledi

Parlament • Búgin, 07:56

«Qutty qonaq» – Birjan elinde

Abaı • Búgin, 07:51

Aqyn muralary – Barnaýlda

Abaı • Búgin, 07:50

Danalyq kiltin ǵylymnan izdegen

Abaı • Búgin, 07:47

Ulttyq taǵamdar umyt qalmasa eken

Tanym • Búgin, 07:43

Altaı, Tarbaǵataı ánderi áýeledi

Rýhanııat • Búgin, 07:42

Túrki murasyn túgendegen eńbek

Tanym • Búgin, 07:41

Uqsas jańalyqtar