Álem • 28 Qańtar, 2020

Múddeler toǵysy

22 retkórsetildi

Qazaqstan munaı men gaz óndiretin el bolǵandyqtan qurlyqtaǵy energetıka salasyndaǵy jaǵdaıdy baqylap, saraptap otyrý mańyzdy. Osy oraıda 2020 jyldyń qańtar aıynyń basynda Qara teńiz túbimen ótetin jáne Reseıdiń gazyn Túrkııaǵa tasymaldaıtyn «Túrik aǵysy» gaz qubyrynyń resmı túrde ashylýy energetıka salasyndaǵy mańyzdy habar ekendiginde daý joq.

Túrkııa energetıka sala­syn­da tutynyp otyrǵan gazy­nyń 99%-yn ımporttaıtyn el bolsa, Reseı – munaı men gaz eksporty sala­syndaǵy iri derjava.

Túrkııanyń Reseıden gaz alýy ótken ǵasyrdyń 80-jyldarynan bas­talady.

Turǵut О́zaldyń basshy­ly­ǵy ke­zinde Túrkııada bastalǵan re­for­­­m­alar eldegi óndiristi damytty jáne bul óz kezeginde energııa kóz­­derine degen qajet­ti­likti art­tyr­­dy. 1984 jyly Túrkııa men Ke­ńes Odaǵy ara­syn­­da qol qo­ıyl­­ǵan keli­sim­shart­­qa saı, eki el arasynda Bal­qan elderinen óte­­tin qu­byr («Trans-Balqan gaz qu­byry» nemese «Batys ba­ǵyt») salynyp, 1986 jyldan bas­­tap bul qubyr iske qo­syl­dy. Al­­aıda qyrǵıqabaq s­o­ǵys­tan ke­ıin Shyǵys blogy men Keńes Odaǵynyń ydyraýy bul gaz quby­rynyń tıim­di­li­gin azaıtty. О́ıtkeni Re­seı­den shyqqan gaz Ýk­raı­na, Moldova, Rýmynııa jáne Bol­ga­rııa jeri­nen ótetin edi. Son­dyqtan Máskeý Ankaraǵa gaz jet­­kizý­diń balama joldaryn qa­ra­s­tyra bastady. Bul jaǵdaı, ási­­rese Reseı men Ýkraına qaty­na­­synyń buzylýynan keıin tip­ten shıelenisti.

1997 jyly Túrkııa men Reseı Qara te­ńizdiń shy­ǵy­synda teńiz­diń tú­binen óte­tin gaz qu­by­­ryn sa­­lýǵa ýaǵdalasty. «Kó­gil­­­­dir aǵys» dep atalǵan gaz qu­­­by­­ry qu­ry­lysy 2001 jyly bastalyp, 2002 jyly Túrkııanyń Samsýn qalasyna jetti. Bul joba arqyly Máskeý Ankaranyń ózi­ne kiriptar­ly­ǵyn arttyrdy. Osy kezden bas­tap, Reseı gazy Túr­­kııanyń 52% gaz qajettiligin qa­na­ǵat­tandyra bastady. Búgingi An­kara men Máskeý arasyndaǵy eko­­no­mıkalyq ynty­maq­tastyq osy kezeńnen bastap kúsheıe tús­ti.

Endi bir jaǵynan «Kó­gil­dir aǵys» gaz qu­byry Más­keý­diń aı­maq­­taǵy geo­saıası baq­ta­lastyq jaǵ­­­daıynda iri jeńisi boldy. Munyń sebebi Reseı Kaspıı teńizi aı­maǵy eld­er­iniń, atap aıtqanda Ázer­baıjan jáne Ortalyq Azııa el­de­­riniń Túrkııaǵa gaz qubyryn sa­lý arqy­ly táýelsizdikterin art­­­tyrady dep qaýiptenetin. Túr­kııa­­­nyń Ázer­baıjan gazyna emes, Reseı gazyna basymdyq berýi aı­maq­­tyq teńgerimniń orny­ǵýy­na se­bep boldy.

«Kógildir aǵys» gaz qu­by­ry arqyly Reseı gazy­nyń Túrkııaǵa tasymaldanýy Ázer­baı­jan ga­zy­­nyń da Túr­kııa­ǵa jetkizil­ýi­ne jol ashty. 2004 jyly qu­ry­ly­sy bas­tal­ǵan Baký-Tbı­lı­sı-Erzýrým gaz qubyry 2007 jyly iske qo­­syl­­dy. Erzýrým qala­sy­na kel­gen Ázerbaıjan gazy 2018 jy­ly «Trans-Anadoly» gaz qu­by­ry joba­sy (TANAP) re­tin­de Eýro­paǵa qaraı uzar­tyl­dy. Bas­qa­sha aıt­­qan­da, Anka­ra men Más­keý arasyn­daǵy ynty­maq­tas­tyq Reseıdiń yqpa­lyn­daǵy el­der­diń de múd­de­sine jara­ǵa­­ny baı­qalady. Osy arada, shırek ǵa­syr boıy sheshilmeı kele jatqan Kaspıı teńizi quqyqtyq már­te­be­siniń 2018 jyly óz she­shi­­­min tapqany da oılanarlyq jaıt.

Budan keıingi kezeńde Reseı Ońtústik-Shyǵys Eýropa elde­­ri­­niń gaz qajettiligin qam­ta­­­masyz etý úshin Qara teńiz arqy­ly Reseı men Bolgarııany jal­­­ǵaı­tyn «Ońt­ústik aǵys» gaz qu­by­ry jo­ba­­syn júzege asyra bastady. Alaıda 2012 jyly bastalǵan qu­byr qury­ly­sy 2014 jyly Re­seı­diń Qyrymdy ózine qosyp alýyna oraı Eýropa elderiniń nara­zylyǵyna baılanysty toq­tap qaldy. Al 2014 jyldyń jeltoq­san aıyn­da kezdesken R.T.Erdo­ǵan men V.Pýtın atalǵan qubyr­dy Túrkııaǵa bu­­rý­ǵa kelisti. Osy­laı­sha «Oń­tús­­tik aǵys» «Tú­rik aǵysy» bo­lyp shyǵa keldi. 2015 jyl­ǵy ushaq daǵdarysynan keıin joba turalap qalsa da, 2016 jyly qaıta jalǵasyp, aqy­ryn­da 2020 jyly 8 qańtarda iske qosyldy.

Qoryta aıtqanda, Túrkııa men Reseıdiń energetıka sala­syn­daǵy yn­­ty­maqtastyǵyn Máskeý aı­maq­­­taǵy óz yqpalyn arttyrý úshin qoldanýda. Re­seı, ásirese Eý­ro­pa­nyń ózi­ne kiriptarlyǵy jal­ǵ­asa ber­ýin qalaıdy. Osy jaǵdaıǵa sáıkes Eýropa el­de­ri óz energetıka saıasatyn árta­rap­tan­dyrýǵa umtylyp, ener­getıka qaýipsizdigin qam­­tama­syz etýge tyrysýda. Al­aı­­da aımaqtyń eń iri gaz óndi­rý­shileriniń biri sanalatyn Iran AQSh-tyń sanksııalaryna baılanysty óz jobalaryn júzege asyra almaı otyr. Sondyqtan Eýropa úshin Reseı gazyna balama Kaspıı aımaǵy elderi bolyp taby­lady. Degenmen Ázerbaıjan sııaqty gazǵa baı elder Reseıge qarsy pozısııa­da bolmaý úshin ár qadamyn ańdap basýda. Osy oraıda Túrkııanyń Reseımen yn­ty­­maqtastyǵy mańyzdy bolyp tur.

Jylyna 50 mıllıard tekshe metr shamasynda gaz ımport­tap otyrǵan Túrkııa bunyń shama­men 50%-yn Reseıden,
16%-yn Irannan, 15%-yn Ázer­baı­jannan, 9%-yn Aljır­­den, qalǵanyn Nıgerııa men Qatar­dan alady. Biraq Túr­kııa tek tutynýshy el ǵana emes, tran­zıt­tik el bolýdy ditteıdi. Atap aıt­­qanda, An­ka­­ranyń energetıka sala­syn­­daǵy maqsaty – Shy­ǵys pen Batys ortasynda gaz ter­mına­lyna aınalý. Túr­kııa bul maq­satyna edáýir ja­qyn­dap qaldy. TANAP arqy­ly Ázer­baı­jannyń gazy Eýro­pa­ǵa jet­­kizilýge daıyn. Al «Túrik aǵy­sy» jobasynyń iske qosy­l­ýym­en Reseı gazy da Túrkııa je­ri­­nen ótip, Eýropaǵa barady. Demek, Túrkııa – Reseı energetıka yntymaqtastyǵy Ankaranyń qajetine jarap tur. Basqasha aıtqanda, Túrkııa aımaqta Eýro­paǵa gaz tasymaldaýda aıtar­lyq­taı ústemdikke ıe. Bul ústem­dik­ke qarsy Gre­kııa-Kıpr (Grek jaǵy)-Izraıl Shyǵys Jerorta teńi­zi­nen shy­ǵatyn gaz arqyly balama bolǵysy keledi. Alaıda Túr­kııa Jerorta teńizinde Lı­vııa­men yntymaqtasyp, ázirge bul jobaǵa qarsy tótep berip tur.

 

Dinmuhammed ÁMETBEK,

Ankaradaǵy daǵdarys jáne saıasatty zertteý ortalyǵy (ANKASAM) Eýrazııa bóliminiń basshysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Abaı murasyna arnalǵan kórme

Rýhanııat • Keshe

Jaǵa ustatqan jat qylyq

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar