Aımaqtar • 05 Aqpan, 2020

Aýyldaǵy analar qalaǵa qashanǵy salpaqtaıdy?

81 retkórsetildi

«Júrgizilgen taldaýǵa sáıkes ana­larymyzdyń 80 paıyzy sábılerin О́skemen jáne Semeıdegi medısınalyq orta­lyqtarda dúnıege ákeledi. Iаǵnı, oblys ortalyǵyna kelý úshin olar júkti bola tura 700-800 shaqyrym jol­dy eńserýge májbúr».

Jaqynda ob­lys ákimdiginde ótken jıynda óńir basshysy Danıal Ahmetov osy máse­leni kóterip, oblystyq Densaýlyq saqtaý basqarmasyna óńirdiń she­kara mańynda ornalasqan aýdan­darynda II deńgeıdegi medı­sınalyq mekemelerdi ashý úshin jańa mehanızm ázirleýdi tap­syrǵan-dy. «Bir aı merzimde kómek kórsetý qurylymyn ózger­tý jóninde usynys daıyn­daı­dy. Bul eń birinshi ana men bala densaýlyǵyn qorǵaý júıe­sine qatysty», dedi D.Ahme­tov. Demek, aýdandardaǵy aýrý­­hanalardyń jaǵdaıy bu­ryn­­­ǵydan jaqsarady, deńgeıi kóte­­riledi, jańadan perzenthanalar ashylady, bary qaıtadan jańǵyrtylady.

О́skemen men Semeıge bir aı buryn barady

Rasynda, oblys ákiminiń ózi aıtqan­daı óńirdegi aıaǵy aýyr analardyń kópshiligi bosaný úshin joldyń qıyn­dyǵyna, jerdiń shalǵaılyǵyna qaramas­tan О́skemen men Semeıge barady. Olar densaýlyq jaǵdaıyna baılanysty bir aı nemese jarty aı buryn barýǵa májbúr.

Osy tusta erekshe eskerer bir dúnıe, óńir basshysy atap ótkendeı tek shekara mańyndaǵy aýdandardyń medısınalyq me­kemelerin ǵana emes, buryn óz aldyna aýdan bolyp, keıin ja­bylǵan Abyraly, Shubar­taý sekildi óńirlerdegi aýrýha­na­lardyń jaǵdaıyn jaqsartý da nazardan tys qalmaǵany jón dep oılaımyz. О́ıtkeni bul aı­maqtar da oblys ortalyǵynan, úl­ken qalalardan shalǵaıda ja­tyr.

Danıal Ahmetovtiń «Shekara ma­ńynda ornalasqan aýdandarda II deń­geıdegi medısınalyq mekemelerdi ashý úshin jańa mehanızm ázirleýdi tapsyrdym», degen sózinen keıin oblystyń shekaralyq aımaǵy men buryn aýdan ortalyqtary bolǵan eldi mekenderdegi aýrýhanalardaǵy perzenthanalardyń búgingi jaǵdaıyn, ondaǵy máselelerdi bilýge tyrystyq.

Áýeli oblys ortalyǵy О́skemennen shamamen 400 shaqyrymdaı qashyqta ornalasqan burynǵy Marqakól aýda­nynyń ortalyǵy – Marqakól aýy­lyndaǵy aýrýhana qyzmetkerlerine habarlastyq. Mundaǵy perzenthana bólimi 2012 jyly jabylǵan eken. Sondyqtan bul óńirdegi analardyń bári nárestelerin ómirge ákelý úshin О́s­kemenge barady. «Negizi bizde per­zenthananyń orny daıyn tur. Tek medı­sınalyq qurylǵylar men mamandar kerek. Eger perzenthana ashylatyn bolsa, jańa týǵan sábılerdi qaraıtyn neo­natolog pen akýsherler qajet bolady. Marqakól óńirine 10 oryndyq perzenthana jetedi dep oılaımyn. О́ıtkeni bul aımaqta týý kórsetkishi tym joǵary emes», degen Marqakól aýyldyq aýrýhanasynyń meńgerýshisi Gúlnár Tamenova osy óńir boıynsha 2018 jyly – 118, 2019 jyly 120 sábı dúnıege kelgenin jet­kizdi. Sonymen qatar ol shalǵaıdaǵy aýrýhanaǵa anestezıolog jáne hırýrg sekildi mamandardyń qajettigin aıtty. «Ázirge bir hırýrg Kúrshimnen kelip jumys istep jatyr», deıdi ol.

«Kelip jatqan kisi joq, ketip jatqan kisi kóp»

Marqakólmen irgeles ornalasqan Katonqaraǵaı aýdanynda da demo­grafııalyq jaǵdaı kóńil kón­shitpeıdi. Katonqaraǵaı aýdandyq aýrýhanasynyń bas dárigeri Arqabek Qadyrbaevpen telefon arqyly sóıleskenimizde, jylyna 100-diń tóńireginde ǵana (2017 jyl – 124, 2018 jyl – 128, 2019 jyl – 104) sábı ómirge keletinin bildik. Bul – tek burynǵy Katonqaraǵaı aýdany aýmaǵyndaǵy eldi mekenderdegi kór­setkish. «Osy jerde jumys istegenime 40 jylǵa jýyqtap qaldy. Áli esimde, 1984-1985 jyldary tek Katonqaraǵaı jaǵynda 700-800 áıel bosanatyn. Qazir bir jylda 100-110 áıel bosansa, onyń 70 paıyzy qalaǵa barady. Ja­syratyny joq, aýdanda bosaný jasyndaǵy áıelder joqtyń qasy. О́lim men týý kórsetkishteri shamalas. Kelip jatqan kisi joq, ketip jatqan kisi kóp. Eń basty másele – halyq sanynyń azaıýy. Keıde oılaısyń, eger halyq bolmasa medısınalyq pýnkt, qurylǵylar qajet pe dep», deıdi bas dáriger.

Desek te, aýdanda jyl saıyn halyq sanynyń azaıyp jatqanyna qaramastan, Katonqaraǵaı aýylynda 5 tósektik perzenthana bar eken. Operasııalyq blok pen bosanatyn bólme de jumys isteıtin kórinedi. «Aýrýhanaǵa qandaı mamandar kerek?» degen suraǵymyzǵa bas dáriger «Rentgenolog, nevropatolog jáne kóz dárigeri kerek», dedi.

О́skemen men Semeıden tym shal­­ǵaıda (shamamen 600 shaqyrym) or­nalasqan, buryn óz aldyna aýdan bol­ǵan Maqanshyda demografııalyq jaǵ­daı bir­shama táýir. Maqanshy aýdan­dyq №2 aýrýhanasy bas dá­rigeriniń emdeý isi boıynsha orynbasary Laýra Tura­rovanyń aıtýynsha, analardyń kóbi qalaǵa salpaqtamaı, aýyl­da bosana­dy eken. «Toǵyz oryndyq perzenthana bó­lim­shemiz bar. Biz tek densaýlyǵynda aqaýy bar áıelderdi Aıagóz ben Semeıge jiberemiz. Jalpy alǵanda, tek Maqanshy óńirinde (Úrjar jaǵyn qospaǵanda) jylyna 500-ge jýyq sábı ómirge kelse, sonyń 400-deıi Maqanshynyń ózinde  dúnıe esigin ashady. Maqanshy óńirinde halyq tyǵyz ornalasqan. Sondyqtan bizge jańa perzenthana kerek. Qazirgi bólimsheniń ishi tarlaý», deıdi ol.

Maqanshy sekildi buryn jeke aýdan bolǵan, qazir Tarbaǵataı aýdany qara­maǵyndaǵy Aqjar óńirinde de shaǵyn perzenthana jumys isteıdi. «Den­saý­­­­lyqtarynda asqynýlary bolmasa, ana­lardy Aqjardyń ózinde bosandyra beremiz. 12 tósektik perzenthana bó­lim­shemiz bar. Aqjar óńiri bo­ıynsha 2019 jyly 250 sábı dúnıege keldi», deıdi Tarbaǵataı aýdanaralyq aýrýhanasy perzenthana bóliminiń meńgerýshisi Baýyrjan Myrzabekov.

Sonymen qatar ol perzenthana bólim­shesine nárestelerge qajet tynys alý apparatty, monıtor, KTR sekil­di qurylǵylardyń qajet ekendigin jetkizdi.

 Abyraly men Shubartaýda birde-bir perzenthana jumys istemeıdi

Shekaralyq aımaqtardaǵy perzent­ha­nalardyń jaǵdaıyna az-kem sholý jasadyq. Al buryn óz aldyna aýdan bolǵan, búginde biri Semeı qalasyna, biri Aıagóz aýdanyna qaraıtyn Abyra­ly jáne Shubartaý óńirlerindegi demo­grafııalyq jaǵdaı qalaı? Birden aı­taıyq, búginde Abyralyda da, Shu­bartaýda da birde-bir perzenthana ju­mys istemeıdi. Máselen, burynǵy Abyraly aýdanynyń ortalyǵy – Qaı­nar aýylyndaǵy shaǵyn aýrýhanada bosanatyn áıelderge arnalǵan bir ǵana tósek bar eken. «Munyń ózi shu­ǵyl jaǵ­daıda bosanatyn analarǵa laıyq­talǵan. Negizi aıaǵy aýyr áıelderdi 15 kún buryn qalaǵa jiberemiz. Buryn Qaı­narda 10 oryndyq perzenthana bol­ǵan. Keıinnen qysqartyldy. Qaıta ashylsa jaqsy-aq bolar edi», deıdi Abyraly aýrýhanasynyń bas dárigeri Ákimbaı Shaqantaev.

Abyraly – san jyl Semeı polıgo­nynyń zardabyn tartqan aımaq. Áli de ıadrolyq synaqtyń zardap-zııany joıyl­ǵan joq. «Perzenthana da qajet qoı. Biraq Abyralyǵa qazirgi jaǵdaıda óńir turǵyndarynyń densaýlyqtaryn zert­tep, kómek kórsetetin ońaltý orta­lyǵy asa qajet. Eń bolmaǵanda, 10 oryn­dyq ortalyq salynsa, polıgonnan zardap shekken turǵyndarǵa úlken kómek bolar edi ári jańa jumys oryndary ashy­latyn edi», deıdi bas dáriger.

Buryn óz aldyna aýdan bolǵan, búginde Aıagóz aýdanyna qaraıtyn Shu­bar­taý óńirinde de osy kep. Perzent­ha­na degenińiz atymen joq. Bul aı­maq­tyń analary bosaný úshin 300 sha­qyrym (Aıagóz), 500 shaqyrym (Semeı) jol júrýge májbúr. Jol demekshi, Shubar­taýdyń oı-shuńqyry kóp joldary óz aldyna bólek áńgime. «Shubartaýdyń analary negizinen Aıagóz qalasynda bosanady. Barshatas aýylyndaǵy ambýlatorııada bir akýsher bar», deıdi Barshatas (burynǵy aýdan ortalyǵy) aýylyndaǵy dárigerlik ambýlatorııanyń meńgerýshisi Ádil О́nerbaev.

Túıin

Biz bul maqalamyzda negizinen she­karalyq aımaqtaǵy jáne buryn óz al­dyna aýdan bolǵan, qazir jaı ǵana eldi meken sanatyndaǵy óńirlerdegi demografııalyq ahýalǵa, ondaǵy perzent­hanalardyń jaǵdaıyna az-kem úńilýge tyrystyq. О́ıtkeni  bul aımaqtar oblys ortalyǵynan, О́skemen, Semeı qa­la­larynan shalǵaıda jatyr. О́zderin qamkóńil sezinetini de sodan bolsa kerek. Oblys basshylyǵy aýdandardaǵy medısınalyq mekemelerdi II deńgeıge kóshirýdi qolǵa alatyn bolsa, biz sóz etken aýyldardy da nazardan tys qaldyr­maıdy dep senemiz.

 1

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Barlyq másele ashyq aıtyldy

Aımaqtar • Búgin, 06:56

Tenderdi maıshelpek kóredi

Saıasat • Búgin, 06:55

Týrızm – tabys kózi

Parlament • Búgin, 06:53

Qıyrdaǵy qaıyrymdy qazaq

Qoǵam • Búgin, 06:45

Mýzykalyq mádenıet – mektepten

Rýhanııat • Búgin, 06:36

Turǵyndardyń talap-tilegi taldanady

Aımaqtar • Búgin, 06:30

Azııanyń úzdigi atandy

Aýyr atletıka • Búgin, 06:30

Kúnine bir jaqsylyq jasa!

Rýhanııat • Búgin, 06:27

Shákirtteri birinshi oryndy bergen emes

Aımaqtar • Búgin, 06:25

Mýzeı qory tolyqty

Rýhanııat • Búgin, 06:23

О́tinishter partııa nazarynda

Aımaqtar • Búgin, 06:20

Jańa jolda júz aqaý

Qoǵam • Búgin, 06:17

Qurylysty aıaqtaýǵa kepildik bar

Qoǵam • Búgin, 06:17

«Klassıkter» úshinshi oryn aldy

Sport • Búgin, 06:15

Almaty, 1921 jyl, 8 maýsym

Rýhanııat • Búgin, 06:12

Jańa energııa blogy iske qosylady

Ekonomıka • Búgin, 06:00

Qaıran, Qumsaı!..

Rýhanııat • Búgin, 05:31

Soltústik shuǵylasy

Rýhanııat • Búgin, 05:25

Qashqan sarbaz ustaldy

Qazaqstan • Búgin, 05:05

Baqylaý barynsha kúsheıtildi

Saıasat • Búgin, 05:05

Japon ıeni: keshe jáne búgin

Ekonomıka • Búgin, 05:05

Negizsiz tekserý – kásipke kedergi

Aımaqtar • Búgin, 05:05

Joldama úshin judyryqtasady

Kásipqoı boks • Búgin, 05:00

Uqsas jańalyqtar